TEXT 17

Tekst

avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca

Synonyms

avibhaktam — mittejagunenud; ca — samuti; bhūteṣu — kõikides elusolendites; vibhaktam — jagatud; iva — just kui; ca — samuti; sthitam — asetsev; bhūta-bhartṛ — kõikide elusolendite alalhoidja; ca — samuti; tat — see; jñeyam — tuleb mõista; grasiṣṇu — neelates; prabhaviṣṇu — arendades; ca — samuti.

avibhaktam — uden opdeling; ca — også; bhūteṣu — i alle levende væsener; vibhaktam — delt; iva — som om; ca — også; sthitam — befinder Sig (er situeret); bhūta-bhartṛ — den, der opretholder alle levende væsener; ca — også; tat — den (Han); jñeyam — må forstås; grasiṣṇu — den, der fortærer; prabhaviṣṇu — den, der udvikler; ca — også.

Translation

Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.

Selv om Oversjælen synes at være delt blandt alle levende væsener, er Han aldrig delt. Han er situeret som én. Skønt Han er den, der opretholder alle levende væsener, må det forstås, at Han fortærer og udvikler alle.

Purport

Jumal asub Ülihingena igaühe südames. Kas tähendab see seda, et Ta on jagunenud? Ei, tegelikult on Ta alati üks. Tihti tuuakse sellega seoses näide Päikesest. Päike püsib alati meridiaani kohal, ent kui me liigume kõik näiteks viis tuhat miili erinevates suundades ning küsime siis: „Kus on Päike?", näitaks igaüks meist oma pea kohale. Vedakirjanduses tuuakse see näide osutamaks tõsiasjale, et ehkki Jumal on jagamatu, näib Ta olevat mitmeks jagunenud. Vedakirjanduses öeldakse ka seda, et üks ja sama Viṣṇu viibib kõikjal tänu Oma kõikvõimsusele, samamoodi nagu üks ja sama Päike paistab korraga paljudele inimestele paljudes eri paikades. Ning kuigi Kõigekõrgem Jumal on kõikide elusolendite alalhoidja, on Ta hävituse hetkel ka kõige hävitaja. Sellele leidub kinnitus üheteistkümnendas peatükis, kus Jumal ütleb, et Ta on tulnud hävitama kõiki Kurukṣetra väljale kogunenud sõdalasi. Samuti mainis Ta, et ka aja kujul hävitab Ta kõik. Tema on kõige hävitaja ja surmaja. Kui toimub loomine, siis äratab Jumal kõik elusolendid nende algupärasest seisundist, hävitamise hetkel aga neelab Ta kõik nad endasse. Vedalikud hümnid kinnitavad, et Jumal Kṛṣṇa on kõikide elusolendite allikas ja rahupaik. Loomise järel lebab kõik Tema kõikvõimsuses ning hävitamise järel pöördub kõik taas tagasi Temasse puhkama. Sedasi kinnitavad meile vedalikud hümnid. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁviśanti tad brahma tad vijijñāsasva. („Taittirīya Upaniṣad" 3.1)

FORKLARING: Herren befinder Sig i alles hjerter som Oversjælen. Indebærer det, at Han er opsplittet? Nej. I virkeligheden er Han én. Et eksempel herpå er Solen. Solen befinder sig ved middagstid på ét sted, men hvis man rejser 5.000 kilometer i alle retninger og spørger, “Hvor er Solen?”, vil alle sige, at den skinner på deres hoveder. Dette eksempel gives i den vediske litteratur for at illustrere, at selv om Han er udelt, er Han situeret, som om Han er opdelt i mange. Der står også i den vediske litteratur, at den samme Viṣṇu gennem Sin almagt er til stede overalt, ligesom Solen er synlig for mange personer på mange forskellige steder på én gang. Og på trods af, at den Højeste Herre opretholder alle levende væsener, fortærer Han alt på udslettelsestidspunktet. Dette blev bekræftet i kapitel 11, da Herren sagde, at Han var kommet for at opsluge alle de forsamlede krigere på Kurukṣetra. Han nævnte også, at Han i form af tiden fortærer alt. Han er tilintetgøreren, der slår alle ihjel. Når der er skabelse, udvikler Han alle fra deres oprindelige tilstand, og ved udslettelsen opsluger Han dem. De vediske hymner bekræfter, at Han er alle levende væseners oprindelse såvel som deres hvilested. Efter skabelsen hviler alt i Hans almagt, og efter udslettelsen vender alt igen tilbage for at hvile i Ham. Dette bliver bekræftet i de vediske hymner (Taittirīya Upaniṣad 3.1): yato vā imāni bhūtāni jāyante, yena jātāni jīvanti, yat prayanty abhisaṁ viśanti, tad brahma vijijñāsasva.