TEXT 13

Tekst

jñeyaṁ yat tat pravakṣyāmi
yaj jñātvāmṛtam aśnute
anādi mat-paraṁ brahma
na sat tan nāsad ucyate

Synonyms

jñeyam — teadmiste objekti; yat — mida; tat — seda; pravakṣyāmi — ma selgitan nüüd; yat — mida; jñātvā — teades; amṛtam — nektarit; aśnute — maitstakse; anādi — algusetu; mat-param — Minule alluv; brahma — vaim; na — ei; sat — põhjus; tat — see; na — ega; asat — tulemus; ucyate — öeldakse olevat.

jñeyam — det, der kan vides; yat — som; tat — det; pravakṣyāmi — Jeg vil nu forklare; yat — som; jñātvā — efter at have forstået; amṛtam — nektar; aśnute — man smager; anādi — uden begyndelse; mat-param — underordnet Mig; brahma — ånden; na — hverken; sat — årsag; tat — den; na — eller; asat — virkning; ucyate — siges at være.

Translation

Nüüd selgitan Ma sulle seda teadmiste objekti, mida mõistes võid sa maitsta igavikku. Algusetu ja Minule alluv Brahman, vaim, asetseb väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.

Jeg skal nu forklare dig det, der kan vides, hvorved du vil smage det evige. Brahman, ånden, der er uden begyndelse og underlagt Mig, ligger uden for denne materielle verdens årsag og virkning.

Purport

Jumal on selgitanud tegevusvälja ning tegevusvälja tundjat. Ta on samuti selgitanud meetodit, mille abil elusolend võib tegevusvälja tundjat tundma õppida. Nüüd hakkab Ta selgitama teadmiste objekte, esmalt hinge ning seejärel Ülihinge. Kui inimene omandab teadmised neist teadjatest – hingest ja Ülihingest – siis võib ta nautida elu nektarit. Nagu selgitatud teises peatükis, on elusolend igavene. Seda kinnitatakse ka siin. Ei ole olemas kuupäeva, millal jīva sündis, samuti pole võimalik välja selgitada selle jīvātmā Kõigekõrgemast Jumalast avaldumise ajalugu. Seetõttu on ta algusetu. Seda kinnitatakse vedalikus kirjanduses („Kaṭha Upaniṣad" 1.2.18): na jāyate mriyate vā vipaścit. Keha tundja pole kunagi sündinud ning mitte kunagi ei saabu ka hetke, mil ta sureks, ning ta on täis teadmisi.

FORKLARING: Herren har forklaret handlingsfeltet og dets kender. Han har også beskrevet måden, hvorpå man kan forstå handlingsfeltets kender. Nu begynder Han at forklare det, der kan vides, først sjælen og derefter Oversjælen. Igennem viden om kenderen, der både er sjælen og Oversjælen, kan man nyde livets nektar. Som forklaret i kapitel 2 er det levende væsen evigt. Dette bliver også bekræftet her. Jīvaen blev ikke født på noget bestemt tidspunkt. Lige så lidt kan det lade sig gøre for nogen at spore tilbage i historien, hvornår jīvātmāen blev manifesteret fra den Højeste Herre. Han er derfor begyndelsesløs. Dette bliver bekræftet i den vediske litteratur(Kaṭha Upaniṣad 1.2.18): na jāyate mriyate vā vipaścit. Kroppens kender bliver aldrig født og dør aldrig, og han er fuld af viden.

Kõigekõrgemat Jumalat kui Ülihinge kirjeldatakse vedakirjanduses („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.16) sõnadega pradhāna-kṣetrajña-patir guṇeśaḥ. See tähendab, et Jumal on keha parim tundja ning materiaalse looduse kolme guṇa valitseja. Smṛtis öeldakse: dāsa-bhūto harer eva nānyasvaiva kadācana. Elusolendid on igavesti Kõigekõrgema Jumala teenistuses. Seda kinnitas Oma õpetustes ka Jumal Caitanya. Seega viitab käesolevas värsis kirjeldatud Brahman individuaalsele hingele. Kui mõistet „Brahman" kasutatakse seoses elusolendiga, tuleb mõista, et elusolend on vijñāna-brahma, mitte ānanda-brahma. Ānanda-brahma on Kõrgeim Brahman ehk Jumala Isiksus.

Der står også i den vediske litteratur (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.16), at den Højeste Herre som Oversjælen er pradhāna-kṣetrajña-patir guṇeśaḥ, kroppens primære kender og herre over den materielle naturs tre kvaliteter. I smṛti (Padma Purāṇa 6.226.37) står der, dāsa-bhūto harer eva, nānyasyaiva kadācana. De levende væsener står i al evighed i den Højeste Herres tjeneste. Herren Caitanya fastslår det samme i Sin lære. Den Brahman, der beskrives i dette vers, er således den individuelle sjæl, og når ordet Brahman anvendes om det levende væsen, må det forstås, at han kun er vijñāna-brahma i modsætning til ānanda-brahma. Ānanda-brahma er Guddommens Højeste Personlighed.