Skip to main content

KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK

Pühendunud teenimine

Tekst

arjuna uvāca
evaṁ satata-yuktā ye
bhaktās tvāṁ paryupāsate
ye cāpy akṣaram avyaktaṁ
teṣāṁ ke yoga-vittamāḥ

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; evam — sel viisil; satata — alati; yuktāḥ — hõivatud; ye — need, kes; bhaktāḥ — pühendunud; tvām — Sind; paryupāsate — kummardavad vastavalt ettekirjutustele; ye — need, kes; ca — samuti; api — taas; akṣaram — väljaspool meeli; avyaktam — mitteavaldunud; teṣām — nende; ke — kes; yoga-vit-tamāḥ — jooga tundmises täiuslikuimad.

Translation

Arjuna küsis: Keda peetakse täiuslikumaks – kas neid, kes on alati vastavalt ettekirjutustele hõivatud Sinu pühendunud teenimisega, või neid, kes kummardavad impersonaalset Brahmanit, mitteavaldunut?

Purport

Kṛṣṇa on selgitanud Oma isiksuslikku, mitteisiksuslikku ja kõiksuse aspekti ning erinevaid pühendunute ja joogide kategooriaid. Laias plaanis võib transtsendentalistid jagada kahte gruppi: impersonalistid ja personalistid. Personalistidest pühendunud rakendavad kogu oma energia Kõigekõrgema Jumala teenimisse. Kaudselt rakendab end Kṛṣṇa teenimisse ka impersonalist, kuid tema meditatsioon on suunatud impersonaalsele Brahmanile, mitteavaldunule.

Sellest peatükist saame me teada, et kõikidest erinevatest Absoluutse Tõe teadvustamise protsessidest on kõrgeimaks bhakti-jooga ehk pühendunud teenimine. Kui inimene soovib vähegi suhelda Jumala Kõrgeima Isiksusega, siis peab ta algust tegema pühendunud teenimisega.

Neid, kes teenivad pühendunult otseselt Kõigekõrgemat Jumalat, nimetatakse personalistideks. Neid, kes mediteerivad impersonaalsele Brahmanile, nimetatakse impersonalistideks. Arjuna esitab siin küsimuse, kumb neist meetoditest on parem. Absoluutse Tõe teadvustamiseks on erinevaid teid, kuid selles peatükis näitab Kṛṣṇa, et bhakti-jooga ehk Tema pühendunud teenimine on neist kõigist kõrgeim. See on kõige otsesem ning lihtsaim viis Jumalaga suhtlemiseks.

„Bhagavad-gītā" teises peatükis selgitas Kõigekõrgem Jumal, et elusolend ei ole mitte materiaalne keha, vaid vaimne säde, ning et Absoluutne Tõde on vaimne tervik. Seitsmendas peatükis rääkis Ta, et elusolend on kõrgeima terviku lahutamatu osake ning soovitas kogu oma tähelepanu pöörata sellele tervikule. Kaheksandas peatükis öeldi jälle, et see, kes mõtleb kehast lahkudest Kṛṣṇast, tõuseb kohe vaimsesse taevasse, Kṛṣṇa elupaika. Ning kuuenda peatüki lõpus ütles Jumal selgelt, et kõikidest joogidest on täiuslikuim see, kes mõtleb alati Kṛṣṇast eneses. Seega jõutakse praktiliselt igas peatükis järelduseni, et inimene peab kiinduma Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest selles seisneb vaimse mõistmise kõrgeim täiuslikkus.

Sellegipoolest ei ole kõik inimesed kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. See on neile sedavõrd vastumeelne, et isegi „Bhagavad-gītāt" kommenteerides tahavad nad juhtida inimeste tähelepanu Kṛṣṇast kõrvale ning suunata kogu pühendumuse impersonaalsele brahmajyotile. Nad eelistavad mediteerida Absoluutse Tõe impersonaalsele aspektile, mis on mitteavaldunud ning jääb väljapoole meeltetaju.

Seega on sisuliselt kaks kategooriat transtsendentaliste. Nüüd esitab Arjuna küsimuse, kumb nendest kahest transtsendentaalsest protsessist on lihtsam ning kumma kategooria transtsendentaliste tuleb pidada täiuslikumaks. Teisisõnu öeldes selgitab ta omaenda positsiooni, sest Arjuna on kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. Teda ei huvita impersonaalne Brahman. Arjuna tahab teada, kas tema positsioon on õige. Kõigekõrgema Jumala impersonaalsele avaldumisele on väga raske mediteerida, nii selles materiaalses kui ka vaimses maailmas. Absoluutse Tõe impersonaalset aspekti ei ole tegelikult võimalik täielikult kujutleda. Seepärast peab Arjuna seda lihtsalt aja raiskamiseks. Arjuna mõistis üheteistkümnendas peatükis, et parim on olla kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest sel moel mõistab ta ka kõiki teisi Kṛṣṇa avaldumisi ega lase häirida oma armastust Tema vastu. Sellele olulisele küsimusele vastates selgitab Kṛṣṇa, milline on erinevus Absoluutse Tõe personaalse ja impersonaalse kontseptsiooni vahel.

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
mayy āveśya mano ye māṁ
nitya-yuktā upāsate
śraddhayā parayopetās
te me yukta-tamā matāḥ

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; mayi — Minule; āveśya — keskendades; manaḥ — mõistus; ye — need, kes; mām — Mind; nitya — alati; yuktāḥ — hõivatud; upāsate — kummardavad; śraddhayā — usuga; parayā — transtsendentaalse; upetāḥ — õnnistatud; te — nemad; me — Minu poolt; yukta-tamāḥ — joogas täiuslikuimad; matāḥ — peetakse.

Translation

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Neid, kes keskendavad oma mõistuse Minu isiksuslikule kujule ning on tugeva ja transtsendentaalse usuga pidevalt hõivatud Minu teenimisega, pean Ma kõige täiuslikemaks.

Purport

Vastusena Arjuna küsimusele ütleb Kṛṣṇa selgelt, et seda, kes keskendub Temale kui isiksusele ning teenib Teda usu ja pühendumusega, peab Ta kõige täiuslikumaks joogiks. Sellise Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks ei ole materiaalseid tegevusi, sest ta teeb kõike Kṛṣṇa heaks. Puhas pühendunu ei ole kunagi tegevusetult. Vahel ta laulab, vahel ta kuulab või loeb raamatuid Kṛṣṇast või valmistab prasādamit või käib turul Kṛṣṇa teenimiseks vajalikke kaupu ostmas või peseb nõusid või templit. Kuid ükskõik, mida ta ka teeb, ei lase ta hetkegi mööda, rakendamata end Kṛṣṇa teenimisse. Sedasi toimides viibib ta täielikus samādhis.

Tekst

ye tv akṣaram anirdeśyam
avyaktaṁ paryupāsate
sarvatra-gam acintyaṁ ca
kūṭa-stham acalaṁ dhruvam
sanniyamyendriya-grāmaṁ
sarvatra sama-buddhayaḥ
te prāpnuvanti mām eva
sarva-bhūta-hite ratāḥ

Synonyms

ye — need, kes; tu — aga; akṣaram — seda, mis jääb väljapoole meeltetaju; anirdeśyam — lõputut; avyaktam — mitteavaldunut; paryupāsate — täielikult teenivad; sarvatra-gam — kõikeläbivat; acintyam — käsitlematut; ca — samuti; kūṭa-stham — muutumatut; acalam — liikumatut; dhruvam — keskendunud; sanniyamya — kontrollides; indriya-grāmam — kõiki meeli; sarvatra — kõikjal; sama-buddhayaḥ — võrdselt meelestatud; te — nemad; prāpnuvanti — saavutavad; mām — Mind; eva — kindlasti; sarva-bhūta- hite — kõikide elusolendite heaoluks; ratāḥ — hõivatud.

Translation

Kuid need, kes kummardavad mitteavaldunut, seda, mis jääb väljapoole meeltetaju, kõikeläbivat, käsitlematut, muutumatut, kindlat ja liikumatut – Absoluutse Tõe impersonaalset kontseptsiooni – kontrollides erinevaid meeli ja suhtudes võrdselt kõikidesse elusolenditesse, ning kelle tegevus on suunatud üleüldisele heaolule, jõuavad lõpuks Minuni.

Purport

Need, kes ei kummarda otseselt Kõigekõrgemat Jumalat Kṛṣṇat, vaid kes püüavad saavutada sama eesmärki kaudse protsessi abil, saavutavad lõpptulemusena samuti selle eesmärgi – Śrī Kṛṣṇa. „Pärast paljusid sünde otsivad teadmistega inimesed varjupaika Minu juurest, mõistes, et Vāsudeva on kõik." (Bg. 7.19) Kui inimene jõuab pärast paljusid sünde täielike teadmisteni, alistub ta Jumal Kṛṣṇale. Kui inimene pöördub Jumala poole selles värsis kirjeldatud meetodi abil, siis peab ta kontrollima oma meeli, teenima kõiki elusolendeid ning töötama kõikide olendite heaolu nimel. Samas antakse aga mõista, et pöördumata Kṛṣṇa poole pole võimalik jõuda täiusliku eneseteadvustamiseni. Tihti peab inimene enne täielikult Kṛṣṇale alistumist tegema läbi suuri askeese.

Et tajuda Ülihinge iseendas, peab inimene peatama meelelised tegevused nagu nägemine, kuulmine, maitsmine, tegutsemine jne. Siis jõuab inimene mõistmiseni, et Kõrgeim Hing viibib kõikjal. Mõistes seda, ei kadesta inimene enam ühtegi elusolendit. Ta ei näe enam mingit vahet inimese ja looma vahel, sest ta näeb neis üksnes hinge, mitte aga välist kesta. Kuid tavalise inimese jaoks on selle, impersonaalse teadvustamise meetodi praktiseerimine väga raske.

Tekst

kleśo ’dhika-taras teṣām
avyaktāsakta-cetasām
avyaktā hi gatir duḥkhaṁ
dehavadbhir avāpyate

Synonyms

kleśaḥ — vaev; adhika-taraḥ — väga palju; teṣām — nende; avyakta — mitteavaldunusse; āsakta — kiindunud; cetasām — nende, kelle mõistus; avyaktā — mitteavaldunu suunas; hi — kindlasti; gatiḥ — progress; duḥkham — raskustega; deha-vadbhiḥ — kehastunu poolt; avāpyate — saavutatakse.

Translation

Nende jaoks, kelle mõistus on kiindunud mitteavaldunusse, Kõigekõrgema impersonaalsesse aspekti, on arenemine väga vaevarikas. Materiaalses kehas viibijaile on selle praktika abil arenemine alati raske.

Purport

Transtsendentaliste, kes järgivad tajumatu, mitteavaldunud Kõigekõrgema Jumala impersonaalse aspekti teed, nimetatakse jñāna-joogideks, ning inimesi, kes viibivad täielikult Kṛṣṇa teadvuses ning teenivad pühendunult Jumalat, nimetatakse bhakti-joogideks. Siin väljendatakse selgelt erinevust jñāna-jooga ja bhakti-jooga vahel. Jñāna-jooga protsess, ehkki lõpuks sama tulemuseni viiv, on väga vaevarikas, samas kui bhakti-jooga, Jumala Kõrgeima Isiksuse vahetu teenimise protsess, on kehastunud hingele märksa lihtsam ning loomupärasem. Individuaalne hing kehastub juba mäletamatutest aegadest ning seepärast on tal väga raske üksnes teoreetiliselt mõista, et ta ei ole see keha. Seepärast tunnistab bhakti-jooga kummardatava jumalusena Kṛṣṇat, sest sedasi saab kohaldada meie mõistuses kinnistunud kehalist kontseptsiooni. Loomulikult ei ole Jumala Kõrgeima Isiksuse kummardamine Tema murti kujul mitte mingi iidoli kummardamine. Vedalikus kirjanduses kinnitatakse, et Kõigekõrgema kummardamine jaguneb kaheks: saguṇaks ja nirguṇaks, ehk Kõigekõrgema kummardamiseks koos Tema atribuutidega või ilma nendeta. Templi jumaluse kummardamine on saguṇa, sest sel juhul on Jumal esindatud materiaalsete elementide abil. Kuid Jumala kuju, ehkki valmistatud materiaalsetest ainetest nagu kivi, puu või õlivärv, ei ole tegelikult materiaalne. Selline on Kõigekõrgema Jumala absoluutne olemus.

Selgituseks võib tuua lihtsa näite. Tänaval näeme me kirjakaste, ning kui me postitame sinna oma kirjad, siis lähevad nad loomulikult ilma igasuguste probleemideta nende adressaatidele. Kuid lastes kirju mõnda vanasse kirjakasti või selle jäljendusse, mille me oleme kuskilt juhuslikult leidnud ning mida postiteenistus ei ole enda omaks kinnitanud, ei lähe me kirjad kuhugile. Samamoodi on Jumal kinnitanud Oma esindaja templis asuva jumaluse näol, mida nimetatakse arcā-vigrahaks. See arcā-vigraha on Kõigekõrgema Jumala inkarnatsioon, mille läbi on võimalik Jumalat teenida. Jumal on kõikvõimas ning omab kogu jõudu ning seetõttu saab Ta pühendunute teenimise võtta vastu Oma arcā-vigraha kujul, et teha Tema teenimine tingimustest sõltuvalt elava inimese jaoks sobivaks.

Sedasi ei ole pühendunul mingit raskust Kõigekõrgema poole koheselt ja vahetult pöörduda, kuid nende jaoks, kes püüdlevad vaimse teadvustamise poole, järgides impersonaalset meetodit, on selle eesmärgi saavutamine väga raske. Nad peavad mõistma, kuidas Kõigekõrgem on esindatud mitteavaldunus, toetudes sellistele vedalikele pühakirjadele nagu „Upaniṣadid", mis tähendab, et nad peavad ära õppima keele, mõistma mittetajumuslikke tundeid ning teadvustama kõiki neid protsesse. Tavalise inimese jaoks ei ole see just kuigi kerge. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, kes on hõivatud pühendunud teenimisega, teadvustab Jumala Kõrgeimat Isiksust lihtsalt järgides autoriteetse vaimse õpetaja juhendusi, avaldades regulaarselt jumalusele oma lugupidamist, kuulates Jumala hiilgusest ning süües Jumalale pakutud toidu jääke. Pole kahtlust, et impersonalistid võtavad asjatult omaks väga vaevarikka tee ning riskivad võimalusega lõppude lõpuks Absoluutset Tõde ikkagi mitte teadvustada. Kuid personalist läheneb Jumalale ilma igasuguste raskuste või takistusteta, riskimata seejuures millegagi. Ka „Śrīmad-Bhāgavatamis" kinnitatakse sedasama. Seal öeldakse, et kui inimene peab lõpptulemusena alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele (seda alistumisprotsessi nimetatakse bhaktiks), kuid üritab selle asemel mõista, mis on ja mis ei ole Brahman, ning kui ta kulutab kogu oma elu selle selgitamiseks, siis on selle tulemuseks vaid probleemid. Seepärast soovitatakse siin seda vaevarikast eneseteadvustamise teed mitte valida, sest sedasi ei saa inimene olla lõpptulemuses kindel.

Elusolend on igavesti individuaalne hing ning kui ta tahab sulada vaimsesse tervikusse, võib ta saavutada oma igavese looduse igavikulisuse ja teadmiste aspekti teadvustamise, kuid ta ei saa teadvustada õndsuse aspekti. Mõne pühendunu armust võib selline transtsendentalist, kes omab suuri teadmisi jñāna-jooga protsessist, jõuda bhakti-jooga ehk pühendunud teenimiseni. Kuid selleks ajaks võib jñāna-jooga pikaajaline praktiseerimine saada samuti raskuste põhjustajaks, kui inimene ei suuda loobuda impersonaalsetest ideedest. Seega valmistab mitteavaldunu kehastunud hingele raskusi nii selle teadvustamisele püüeldes kui ka seda teadvustades. Iga elav hing on osaliselt sõltumatu ning ta peab alati meeles pidama, et mitteavaldunu teadvustamine on tema vaimse õndsusrikka olemuse vastane. Seepärast ei tasu seda protsessi järgida. Parim tee iga elusolendi jaoks on Kṛṣṇa teadvuse protsess, mis nõuab enese täielikku rakendamist pühendunud teenimisse. Kui inimene tahab eirata pühendunud teenimist, jääb talle oht ateismi pöörduda. Nagu juba selgitatud käesolevas värsis, ei tasuks seepärast kunagi, eriti käesoleval ajastul, soovitada protsessi, milles oma tähelepanu keskendatakse mitteavaldunule, tajumatule, mis jääb väljapoole meelte ulatust. Jumal Kṛṣṇa seda ei soovita.

Tekst

ye tu sarvāṇi karmāṇi
mayi sannyasya mat-parāḥ
ananyenaiva yogena
māṁ dhyāyanta upāsate
teṣām ahaṁ samuddhartā
mṛtyu-saṁsāra-sāgarāt
bhavāmi na cirāt pārtha
mayy āveśita-cetasām

Synonyms

ye — need, kes; tu — aga; sarvāṇi — kõik; karmāṇi — tegevused; mayi — Mulle; sannyasya — loovutades; mat-parāḥ — olles kiindunud Minusse; ananyena — täielikult; eva — kindlasti; yogena — sellise bhakti-jooga praktika läbi; mām — Minule; dhyāyantaḥ — mediteerides; upāsate — kummardavad; teṣām — nende; aham — Mina; samuddhartā — päästja; mṛtyu — surma; saṁsāra — materiaalses eksistentsis; sāgarāt — ookeanist; bhavāmi — Ma muutun; na — ei; cirāt — pärast pikka aega; pārtha — oo, Pṛthā poeg; mayi — Minule; āveśita — keskendunud; cetasām — nende, kelle mõistus.

Translation

Kuid need, oo, Pṛthā poeg, kes kummardavad Mind, ohverdades kõik oma tegevused Minule ning pühendudes vankumatu usuga Minule, need, kes on rakendanud end Minu pühendunud teenimisse ning kes mediteerivad alati Minule, olles keskendanud oma mõistuse Minule, päästan Ma kiirelt sünni ja surma ookeanist.

Purport

Siin öeldakse selgelt, et pühendunud on väga õnnelikud inimesed, sest Jumal päästab nad väga kiirelt surma ja sünni ookeanist. Puhta pühendunud teenimisega jõuab inimene arusaamani, et Jumal on võimas ning et individuaalne hing on Jumalale alluv. Tema kohuseks on teenida Jumalat, kui ta aga seda ei tee, teenib ta māyāt.

Nagu öeldud juba eespool, saab Kõigekõrgemale Jumalale austust avaldada üksnes Teda pühendunult teenides. Seepärast tuleb täielikult pühenduda Jumala teenimisele. Soovides Kṛṣṇani jõuda, peab inimene keskendama oma mõistuse täielikult Kṛṣṇale. Inimene peab töötama üksnes Kṛṣṇa heaks, olenemata sellest, millist tööd ta teeb. Selline on pühendunud teenimise nõue. Pühendunu ei soovi saavutada ühtegi teist eesmärki peale Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamise. Tema elu missiooniks on rahuldada Kṛṣṇat ning Kṛṣṇa rahuldamiseks on ta valmis ohverdama kõik, nii nagu Arjuna tegi seda Kurukṣetra lahingus. Protsess selle eesmärgi saavutamiseks on väga lihtne: inimene võib täita oma kohustusi ning korrata samal ajal Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Seda transtsendentaalset mantrat korrates kiindub pühendunu Jumala Isiksusse.

Kõigekõrgem Jumal lubab siinkohal, et Ta päästab viivitamatult Teda sel viisil teeniva puhta pühendunu materiaalse eksistentsi ookeanist. Need, kes on jooga praktiseerimises edasi jõudnud, võivad jooga protsessi abil kanda hinge vastavalt oma tahtele ükskõik millisele planeedile. Eksisteerib ka teisi võimalusi, kuid mis puutub pühendunutesse, siis öeldakse siin selgelt, et Jumal Ise võtab nad Enda juurde. Pühendunu ei pea ootama, kuni ta on omandanud suured kogemused, et end vaimsesse taevasse kanda.

„Varāha Purāṇas" öeldakse:

nayāmi paramaṁ sthānam
arcir-ādi-gatiṁ vinā
garuḍa-skandham āropya
yatheccham anivāritaḥ

Selle värsi mõte seisneb selles, et pühendunul pole hinge kandmiseks vaimsetele planeetidele vaja praktiseerida aṣṭāṅga-joogat. Tema eest kannab hoolt Kõigekõrgem Jumal Ise. Ta ütleb siin selgelt, et Tema Ise päästab Oma pühendunu. Lapse eest kannavad hoolt tema vanemad ning seepärast ei pea laps muretsema. Ka pühendunu ei pea enese teisele planeedile kandmiseks praktiseerima eraldi joogat. Kõigekõrgem Jumal tuleb koheselt, Oma armust, Garuḍa linnu seljas istudes, Oma pühendunut materiaalsest eksistentsist päästma. Ehkki ookeani kukkunud inimene võib rabelda ja püüda end päästa, ei õnnestu see tal isegi siis, kui ta on ka suurte oskustega ujuja. Ent kui tuleb keegi, kes ta veest välja tõstab, siis on ta suuremate raskusteta pääsenud. Samamoodi tõstab Jumal Oma pühendunu välja materiaalse eksistentsi ookeanist. Selleks tuleb lihtsalt praktiseerida Kṛṣṇa teadvuse lihtsat meetodit ning rakendada end täielikult Jumala pühendunud teenimisse. Iga arukas inimene eelistab alati pühendunud teenimise teed igale teisele. „Nārāyaṇīyas" kinnitatakse seda järgmiselt:

yā vai sādhana-sampattiḥ
puruṣārtha-catuṣṭaye
tayā vinā tad āpnoti
naro nārāyaṇāśrayaḥ

Antud värsi mõte on selles, et inimene ei peaks tegelema erinevate karmaliste tegevustega või teadmiste arendamisega mõttespekulatsioonide abil. See, kes on pühendunud Kõrgeimale Isiksusele, saavutab ka kõik need positiivsed resultaadid, mida on võimalik saada teisi joogaprotsesse, mõttespekulatsioone, rituaale, ohverdusi, heategevust jne praktiseerides. See on pühendunud teenimise eriline õnnistus.

Lihtsalt korrates Kṛṣṇa püha nime: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, võib Jumala pühendunu lihtsalt ja õnnelikult kõrgeimasse sihtpunkti jõuda. Ühegi teise religiooni meetodi abil sama tulemust saavutada pole võimalik.

„Bhagavad-gītā" kokkuvõte antakse kaheksateistkümnendas peatükis, kus öeldakse:

sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ

Inimene peaks loobuma kõikidest teistest eneseteadvustamise protsessidest ning lihtsalt teenima pühendunult Jumalat, viibides Kṛṣṇa teadvuses. See võimaldab inimesel jõuda elu kõrgeima täiuslikkuseni. Ta ei pea muretsema eelmistes eludes sooritatud pattude pärast, sest Kõigekõrgem Jumal Ise kannab tema eest täielikult hoolt. Seepärast pole mõtet asjatult üritada end ise vaimse eneseteadvustamise kaudu päästa. Leidku kõik varju kõikvõimsa Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa juures! See on elu kõrgeim täiuslikkus.

Tekst

mayy eva mana ādhatsva
mayi buddhiṁ niveśaya
nivasiṣyasi mayy eva
ata ūrdhvaṁ na saṁśayaḥ

Synonyms

mayi — Minule; eva — kindlasti; manaḥ — mõistus; ādhatsva — keskenda; mayi — Minule; buddhim — arukus; niveśaya — rakenda; nivasiṣyasi — sa hakkad elama; mayi — Minus; eva — kindlasti; ataḥ ūrdhvam — seejärel; na — mitte kunagi; saṁśayaḥ — kahtlus.

Translation

Keskenda oma mõistus Minule, Jumala Kõrgeimale Isiksusele, ning rakenda kogu oma arukus Minu teenimisse. Sedasi elad sa kindlasti alati Minus.

Purport

See, kes on rakendanud end Jumal Kṛṣṇa pühendunud teenimisse, elab otsestes suhetes Kõigekõrgema Jumalaga, mistõttu pole mingit kahtlust, et ta asub juba algusest peale transtsendentaalses positsioonis. Pühendunu ei ela materiaalsel tasandil – ta elab Kṛṣṇas. Jumala püha nimi ja Jumal Ise ei erine teineteisest mitte millegi poolest. Seega, kui pühendunu kordab Hare Kṛṣṇa mantrat, tantsivad nii Kṛṣṇa kui ka Tema sisemine energia pühendunu keelel. Kui pühendunu pakub Kṛṣṇale toitu, võtab Kṛṣṇa selle vahetult vastu, ning selle toidu jäänuseid süües pühendunu „Kṛṣṇaseerub", justkui täitub Kṛṣṇaga. See, kes ei praktiseeri sellist Jumala teenimist, ei suuda mõista, kuidas on see võimalik. Kuid just seda protsessi soovitatakse praktiseerida nii „Bhagavad-gītās" kui ka teistes vedaliku kirjanduse teostes.

Tekst

atha cittaṁ samādhātuṁ
na śaknoṣi mayi sthiram
abhyāsa-yogena tato
mām icchāptuṁ dhanañ-jaya

Synonyms

atha — kui, seepärast; cittam — mõistus; samādhātum — keskendama; na — ei; śaknoṣi — sa oled võimeline; mayi — Mulle; sthiram — püsivalt; abhyāsa-yogena — pühendunu teenimise läbi; tataḥ — siis; mām — Mind; iccha — soov; āptum — saama; dhanam-jaya — oo, rikkuste võitja, Arjuna.

Translation

Mu kallis Arjuna, oo, rikkuste võitja, kui sa ei suuda keskendada oma mõistust kõrvalekaldumatult Minule, siis järgi bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe. Sel viisil arendad sa endas soovi Minuni jõuda.

Purport

Selles värsis viidatakse kahele erinevale bhakti-jooga protsessile. Esimene neist käib nende kohta, kes on juba kiindunud Kṛṣṇasse ning arendanud endas välja transtsendentaalse armastuse Jumala Kõrgeima Isiksuse vastu. Ning teine neist on mõeldud inimeste jaoks, kes ei ole veel sellisele tasandile jõudnud. Nende jaoks eksisteerivad erinevad ettekirjutatud reeglid, mida inimene võib järgida, et tõusta lõpptulemusena Kṛṣṇasse kiindumise tasandile.

Bhakti-jooga tähendab meelte puhastamist. Kuna materiaalses maailmas viibides oleme me tegelenud meelte rahuldamisega, siis on meie meeled alati ebapuhtad. Kuid bhakti-jooga abil on võimalik oma meeled puhastada ning puhastununa hakkavad nad otseselt tunnetama Kõigekõrgemat Jumalat. Selles materiaalses maailmas võin ma teenida mõnd isandat, kuid ma ei teeni teda mitte tõelisest armastusest, vaid lihtsalt selleks, et raha saada. Samuti ei suhtu ka see isand minusse armastusega, ma lihtsalt teenin teda ning ta maksab mulle minu töö eest. Seega ei ole selline teenimine mingitpidi seotud armastusega. Kuid vaimses elus peab inimene jõudma puhtale armastuse tasandile. Sellele armastuse tasandile on võimalik jõuda, teenides oma praeguste meeltega pühendunult Kõigekõrgemat Jumalat.

Hetkel on see Jumala armastus kõigi meie südameis uinunud. Armastus Jumala vastu väljendub meis paljudel erinevatel viisidel, kuid see on materiaalsete suhete tõttu ebapuhas. Süda tuleb materiaalsetest suhetest puhastada ning seejärel on võimalik taastada meis uinunud, kuid loomulik armastus Kṛṣṇa vastu. Selles seisnebki kogu protsess.

Et praktiseerida bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe, peab inimene vaimses elus suuri kogemusi omava vaimse õpetaja juhendusel järgima kindlaid printsiipe: tõusma hommikul vara, pesema ennast, käima templis, palvetama ning kordama Hare Kṛṣṇa mantrat, korjama jumaluse jaoks lilli, valmistama Temale toitu, sööma prasādamit jne. On palju erinevaid reegleid, mida inimene peab sel juhul järgima. Ning samuti on oluline kuulata regulaarselt loenguid „Bhagavad-gītāst" ja „Śrīmad-Bhāgavatamist" puhastelt pühendunutelt. Selline bhakti-jooga praktiseerimine aitab igaühel tõusta Jumala armastamise tasandile ning sel juhul võib inimene kindel olla, et ta jõuab Jumala vaimsesse kuningriiki. Järgides vaimse õpetaja juhendusel ettekirjutatud reeglitele vastavaid bhakti-jooga põhimõtteid, jõuab inimene kindlasti Jumala armastamise tasandile.

Tekst

abhyāse ’py asamartho ’si
mat-karma-paramo bhava
mad-artham api karmāṇi
kurvan siddhim avāpsyasi

Synonyms

abhyāse — praktikas; api — isegi kui; asamarthaḥ — võimetu; asi — sa oled; mat-karma — Minu töö; paramaḥ — pühendatud; bhava — saa; mat- artham — Minu pärast; api — isegi; karmāṇi — tööd; kurvan — tehes; siddhim — täiuslikkus; avāpsyasi — sa saavutad.

Translation

Kui sa ei suuda järgida bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe, siis püüa lihtsalt töötada Minu heaks, sest tehes tööd Minu heaks, jõuad sa täiuslikkuse tasandile.

Purport

See, kes ei suuda järgida bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe vaimse õpetaja juhendusel, võib ikkagi jõuda täiuslikkuse tasandile, kui ta teeb oma tööd Kõigekõrgema Jumala heaks. Seda, kuidas töötada Jumala heaks, selgitati üheteistkümnenda peatüki viiekümne viiendas värsis. Kṛṣṇa teadvuse levitamisse tuleb suhtuda pooldavalt. Kṛṣṇa teadvuse levitamisega tegelevad paljud pühendunud ning oma eesmärgi saavutamiseks vajavad nad abi. Seega, kui inimene ei suuda ise otseselt järgida bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe, siis võib ta aidata inimesi, kes neid järgivad ning Kṛṣṇa teadvust levitavad. Iga ettevõtmine nõuab maad, kapitali, organiseerimist ja tööjõudu. Nii nagu iga äri ajamiseks on vaja omada ruume, mõningast kapitali, tööjõudu ja organiseeritust, on seda vaja ka Kṛṣṇa teenimiseks. Ainus vahe seisneb selles, et materialistlik töö on suunatud meelte rahuldamisele. Sama tööd on aga võimalik teha ka Kṛṣṇa rahuldamiseks ning sel juhul on see juba vaimne tegevus. Kui inimesel on piisavalt raha, võib ta aidata ehitada Kṛṣṇa teadvuse levitamiseks mõne kontori või templi või aidata kaasa Kṛṣṇa teadvusest rääkivate trükiste avaldamisele. Kṛṣṇa heaks on võimalik teha väga erinevat tööd, on lihtsalt vaja nende võimaluste vastu huvi tunda. Kui inimene ei suuda ohverdada kõiki oma tegevuste vilju Kṛṣṇale, siis võib ta vähemasti eraldada teatud osa oma sissetulekust Kṛṣṇa teadvuse levitamisele. Selline vabatahtlik tegevus, abistamaks Kṛṣṇa teadvuse levitamist, aitab inimesel tõusta Jumala armastamise kõrgeimale tasandile ning jõuda seeläbi täiuslikkuseni.

Tekst

athaitad apy aśakto ’si
kartuṁ mad-yogam āśritaḥ
sarva-karma-phala-tyāgaṁ
tataḥ kuru yatātmavān

Synonyms

atha — isegi kui; etat — seda; api — samuti; aśaktaḥ — võimetu; asi — sa oled; kartum — täitma; mat — Mulle; yogam — pühendunud teenimises; āśritaḥ — leides varjupaiga; sarva-karma — kõikide tegevuste; phala — resultaatide; tyāgam — loovutamist; tataḥ — siis; kuru — tee; yata-ātma- vān — enese üle valitsev.

Translation

Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle valitseda.

Purport

Võib juhtuda, et sotsiaalsetest, perekondlikest või religioossetest põhjustest tulenevalt või muude takistuste tõttu ei ole inimene võimeline Kṛṣṇa teadvuse liikumisega koostööd tegema. Otsene seotus Kṛṣṇa teadvuse toimingutega võib esile kutsuda teiste pereliikmete pahameele või tekitada teisi probleeme. Sellises olukorras olevale inimesele soovitatakse, et ta ohverdaks oma tegevustega saavutatud resultaadid mõnel heal eesmärgil. Sedasi soovitatakse toimida vedalikes pühakirjades. Vedakirjanduses kirjeldatakse paljusid ohverdusi ning erilisi tegevusi (ehk puṇyat), milles kasutatakse ära inimese eelnevate tegevuste resultaadid. Sel moel on võimalik lõpuks järk-järgult teadmiste tasandile tõusta. Kṛṣṇa teadvuse tegevustest mitte huvitatud inimesed teevad tihtipeale annetusi kas haiglatele või teistele ühiskondlikele asutustele, loobudes sedasi osast oma tööga teenitud resultaatidest. Ka selline tegevus on soovitatav, sest loobudes oma töö viljadest, puhastab inimene järk-järgult oma mõistust, ning olles jõudnud puhastunud mõistuse tasandile, on inimene suuteline Kṛṣṇa teadvust omaks võtma. Loomulikult ei sõltu Kṛṣṇa teadvus ühestki teisest protsessist, sest Kṛṣṇa teadvus ise puhastab inimese mõistust, ent kui miski takistab inimest Kṛṣṇa teadvust omaks võtta, võib ta püüda loobuda oma tegude viljadest. Sellepärast võib aktsepteerida sotsiaaltööd, ühiskondlikku tööd, rahvuse heaks töötamist, end oma maa nimel ohverdamist kui vahendit, mis aitab inimesel aja jooksul jõuda Kõigekõrgema Jumala puhta pühendunud teenimise tasandile. „Bhagavad-gītās" (18.46) öeldakse: yataḥ pravṛttir bhūtānām. „Kui inimene otsustab ohverdada midagi kõrgeima eesmärgi nimel, isegi kui ta ei tea, et kõrgeimaks põhjuseks on Kṛṣṇa, siis jõuab ta ohverdamise kaudu aja jooksul arusaamani, et Kṛṣṇa on kõrgeim põhjus."

Tekst

śreyo hi jñānam abhyāsāj
jñānād dhyānaṁ viśiṣyate
dhyānāt karma-phala-tyāgas
tyāgāc chāntir anantaram

Synonyms

śreyaḥ — parem; hi — kindlasti; jñānam — teadmised; abhyāsāt — kui praktika; jñānāt — kui teadmised; dhyānam — meditatsioon; viśiṣyate — peetakse paremaks; dhyānāt — kui meditatsioon; karma-phala-tyāgaḥ — karmaliste tegevuste tulemustest loobumine; tyāgāt — sellise loobumuse läbi; śāntiḥ — rahu; anantaram — seejärel.

Translation

Kui sa ei ole ka selleks võimeline, siis arenda endas teadmisi. Kuid teadmistest parem on meditatsioon ning meditatsioonist parem on oma tegevuse viljadest loobumine, sest sellise loobumuse läbi on võimalik saavutada mõistuse rahu.

Purport

Nagu nimetatud eelnenud värssides, eksisteerib kahte laadi pühendunud teenimist: esimesel juhul järgib inimene reguleerivaid printsiipe, teisel juhul on ta armastuses kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse. Nende jaoks, kes ei suuda Kṛṣṇa teadvuse põhimõtteid järgida, on parem arendada endas teadmisi, sest teadmiste läbi võib inimene mõista oma tegelikku positsiooni. Teadmisi arendades jõuab inimene järk-järgult meditatsioonini ning meditatsiooni abil võib inimene aja jooksul jõuda Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmiseni. Eksisteerivad protsessid, mis juhivad inimese arusaamani, et ta ise ongi Kõigekõrgem; kui inimene ei suuda end pühendunud teenimisse rakendada, võib ta praktiseerida sellist meditatsiooni. Kui inimene ei suuda sellist meditatsiooni praktiseerida, siis on vedakirjanduses ettekirjutatud suur hulk kohustusi nii brāhmaṇate, kṣatriyate, vaiśyade kui ka śūdrate jaoks. Need on ära toodud ka „Bhagavad-gītā" viimases peatükis. Kuid igal juhul peaks inimene püüdma loobuda oma töö viljadest, mis tähendab, et oma töö resultaadid tuleb rakendada mõnel heategeval eesmärgil.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et kõrgeima eesmärgi saavutamiseks, Jumala Kõrgeima Isiksuseni jõudmiseks, on kaks teed: esimene neist on järk-järgulise arengu tee, teine aga otsetee. Pühendunud teenimine Kṛṣṇa teadvuses on otsene meetod ning teine meetod tähendab oma töö viljadest loobumist. Töö viljadest loobumise järel on võimalik jõuda teadmiste tasandile, seejärel meditatsiooni tasandile, seejärel Ülihinge mõistmiseni ning lõpuks Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmise tasandile. Inimene võib valida kas mitmeastmelise või otsese tee. Kuna kõik ei suuda omaks võtta otsest teed, soovitatakse ka mitmeastmelist teed. Tuleb siiski mõista, et Kṛṣṇa soovitab Arjunale üksnes otsest teed, sest Arjuna viibib juba Kõigekõrgema Jumala armastuse ja pühendumusega teenimise tasandil. Mitmeastmelist meetodit soovitatakse neile, kes ei asu veel sellel tasandil. Nemad peaksid järgima järk-järgulist loobumuse, teadmiste, meditatsiooni ja Ülihinge ning Brahmani teadvustamise protsessi. Sellegipoolest rõhutatakse „Bhagavad-gītās" ikkagi eelkõige otsest meetodit. Kõigile soovitatakse järgida otsest meetodit ja alistuda Jumala Kõrgeimale Isikusele, Kṛṣṇale.

Tekst

adveṣṭā sarva-bhūtānāṁ
maitraḥ karuṇa eva ca
nirmamo nirahaṅkāraḥ
sama-duḥkha-sukhaḥ kṣamī
santuṣṭaḥ satataṁ yogī
yatātmā dṛḍha-niścayaḥ
mayy arpita-mano-buddhir
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

adveṣṭā — kadedusest vaba; sarva-bhūtānām — kõikide elusolendite suhtes; maitraḥ — sõbralik; karuṇaḥ — lahkelt; eva — kindlasti; ca — samuti; nirmamaḥ — ilma omanditundeta; nirahaṅkāraḥ — ilma vale egota; sama — võrdne; duḥkha — kannatustes; sukhaḥ — ja õnnes; kṣamī — andestav; santuṣṭaḥ — rahuldatud; satatam — alati; yogī — see, kes tegutseb pühendumusega; yata-ātmā — end kontrolliv; dṛḍha-niścayaḥ — otsustavusega; mayi — Minule; arpita — hõivatud; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — ja arukus; yaḥ — see, kes; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; saḥ — tema; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

Translation

See, kes ei kadesta ühtegi elusolendit, vaid suhtub neisse kõigisse sõbralikult, kes ei pea ennast millegi omanikuks ning on vaba valest egost, kes säilitab tasakaalu nii õnnes kui kannatustes, kes on salliv, alati rahuldatud, ennast kontrolliv ning kes on rakendanud end otsustavusega pühendunud teenimisse, olles keskendanud Oma mõistuse ja arukuse Minule – selline pühendunu on Mulle väga kallis.

Purport

Pöördudes taas puhta pühendunud teenimise teema juurde, kirjeldab Jumal nendes kahes värsis puhta pühendunu transtsendentaalseid omadusi. Puhas pühendunu ei lase end häirida üheski olukorras. Samuti ei kadesta ta kedagi. Samuti ei saa pühendunu oma vaenlase vaenlaseks, vaid ta mõtleb: „See inimene käitub kui minu vaenlane minu varasemate väärtegude tõttu. Seega on parem tema vaenulikkus välja kannatada kui sellele vastu astuda." „Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.14.8) öeldakse: tat te 'nukampāṁ susamīkṣamāṇo bhuñjāna evātma-kṛtaṁ vipākam. Alati, kui pühendunu on sattunud raskustesse või kannatab, mõtleb ta, et see kõik on vaid Jumala arm tema suhtes. Tema mõtteviisiks on: „Oma varasemate väärtegude eest peaksin ma kannatama palju, palju rohkem, kui ma tegelikult praegu kannatan. Seega, üksnes Jumala armust ei saa ma nii suurt karistust nagu ma tegelikult olen ära teeninud. Jumala Kõrgeima Isiksuse armust langeb mulle vaid väike osa kannatustest, mille ma olen ära teeninud." Seetõttu on ta alati rahulik, tasane ning kannatlik, ükskõik kui rasketes tingimustes ta ka viibiks. Pühendunu on alati kõigi suhtes lahke, isegi kui tegemist on vaenlasega. Sõna nirmama annab mõista, et pühendunu ei pööra suurt tähelepanu kehast tulenevatele vaevadele ja kannatustele, sest ta teab, et ta ei ole see keha. Ta ei samasta end kehaga ning seetõttu on ta vaba vale ego kontseptsioonist ega kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes. Ta on salliv ning rahul kõigega, mis talle Kõigekõrgema Jumala armust osaks saab. Ta ei püüdle selle poole, mille saavutamine on seotud suurte raskustega, mistõttu ta on alati rõõmus. Ta on täiuslik müstik, sest ta järgib kindlalt oma vaimse õpetaja juhendusi. Ta on täis otsustavust, sest ta kontrollib oma meeli. Ekslike argumentidega pole võimalik teda tasakaalust välja viia, sest keegi ei suuda teda eksitada tema kindlast otsusest teenida pühendunult Jumalat. Ta on täielikult teadvustanud, et Kṛṣṇa on igavene Jumal, ning seetõttu ei saa miski teda Kṛṣṇa juurest eemale eksitada. Kõik need omadused võimaldavad tal keskendada oma mõistuse ja arukuse täielikult Kõigekõrgemale Jumalale. Sellist pühendunud teenimise taset esineb küll väga harva, kuid järgides pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, jõuab pühendunu aja jooksul selleni. Jumal ütleb, et selline pühendunu on Talle väga kallis, sest Ta on alati rahul kõigi pühendunu poolt täies Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegudega.

Tekst

yasmān nodvijate loko
lokān nodvijate ca yaḥ
harṣāmarṣa-bhayodvegair
mukto yaḥ sa ca me priyaḥ

Synonyms

yasmāt — kelle poolt; na — mitte kunagi; udvijate — on ärritatud; lokaḥ — inimesed; lokāt — inimeste poolt; na — mitte kunagi; udvijate — on häiritud; ca — samuti; yaḥ — igaüks, kes; harṣa — õnnest; amarṣa — kannatustest; bhaya — hirmust; udvegaiḥ — ja muredest; muktaḥ — vabastatud; yaḥ — kes; saḥ — igaüks; ca — samuti; me — Mulle; priyaḥ — väga kallis.

Translation

See, kes ei sega kedagi ega lase kellelgi ennast häirida, kes ei kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes, ei hirmus ega mures, on Mulle väga kallis.

Purport

Siin kirjeldatakse veel mõningaid pühendunu omadusi. Puhas pühendunu ei sega kedagi ega põhjusta kellelegi muret, hirmu või rahulolematust. Kuna pühendunu on kõigi vastu lahke, ei põhjusta ta kellelegi muret. Kui aga teised inimesed püüavad tema rahu häirida, ei lase ta ennast sellest segada. Jumala armust on ta õppinud säilitama rahu, sõltumata välistest teguritest. Kuna pühendunu on alati süvenenud Kṛṣṇa teadvusse ning hõivatud pühendunud teenimisega, ei mõjuta teda sellised materiaalsed tingimused. Materialistlik inimene kogeb suurt rõõmu, kui leidub midagi, millega rahuldada oma meeli ja keha, ning kui ta näeb, et teised saavad lubada endale meelelisi naudinguid, mida temal ei ole, siis on ta kurb ja kade. Kui on oodata vaenlase kättemaksu, siis on ta hirmul, ning kui ta ei suuda edukalt läbi viia midagi planeeritut, on ta masenduses. Pühendunu, kes on kõigi nende rahu rikkuvate tegurite suhtes alati transtsendentaalne, on Kṛṣṇale väga kallis.

Tekst

anapekṣaḥ śucir dakṣa
udāsīno gata-vyathaḥ
sarvārambha-parityāgī
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

anapekṣaḥ — neutraalne; śuciḥ — puhas; dakṣaḥ — asjatundja; udāsīnaḥ — vaba muredest; gata-vyathaḥ — vabastatud igasugustest hädadest; sarva- ārambha — kõikide püüdluste; parityāgī — loovutaja; yaḥ — igaüks, kes; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; saḥ — tema; me — Mulle; priyaḥ — väga kallis.

Translation

Minu pühendunu, kes ei ole sõltuvuses asjade tavalisest kulgemisest, kes on puhas, omab teadmisi, on vaba muredest ja kõikidest vaevadest ning kes ei püüdle oma töö resultaatide poole, on Mulle väga kallis.

Purport

Pühendunule võidakse pakkuda raha, kuid ta ei peaks ise raha omandamise poole püüdlema. Kui ta iseenesest, Kõigekõrgema armu läbi, raha saab, ei lase ta end sellest häirida. Pühendunu jaoks on loomulik pesta end vähemalt kaks korda päevas ning ta tõuseb hommikul vara, et asuda pühendunult Jumalat teenima. Sel moel on ta puhas nii sisemiselt kui väliselt. Pühendunu on tark, sest ta teab täpselt, milles seisneb kõikide tegevuste mõte, ning on veendunud autoriteetsetes pühakirjades. Pühendunu ei asu konfliktides kunagi kellegi poolele ning on seetõttu vaba muredest. Miski ei põhjusta pühendunule kannatusi, kuna ta ei samasta end millegagi; ta teab, et ta ei ole keha, ning seetõttu ei kannata ta, kui tema keha kannatab. Pühendunu ei püüdle millegi poole, mis on vastukäiv pühendunud teenimise põhimõtetele. Näiteks, suure ehituse rajamine nõuab palju energiat, ning pühendunu ei võta ette sellist tööd, kui ta teab, et see ei aita tal kuidagi areneda pühendunud teenimises. Ta võib kaasa lüüa Jumala templi rajamises ning selle nimel on ta valmis ületama igasuguseid raskusi, kuid ta ei hakka ehitama suurt hoonet isiklike vajaduste rahuldamiseks.

Tekst

yo na hṛṣyati na dveṣṭi
na śocati na kāṅkṣati
śubhāśubha-parityāgī
bhaktimān yaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

yaḥ — see, kes; na — mitte kunagi; hṛṣyati — naudib; na — mitte kunagi; dveṣṭi — kurvastab; na — mitte kunagi; śocati — hädaldab; na — mitte kunagi; kāṅkṣati — ihaldab; śubha — soodsa; aśubha — ja ebasoodsa; parityāgī — loovutaja; bhakti-mān — pühendunu; yaḥ — see, kes; saḥ — tema on; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

Translation

Selline pühendunu, kes ei rõõmusta ega kurvasta, kes ei kurda ega ihalda ning kes on loobunud nii soodsatest kui ka ebasoodsatest asjadest, on Mulle väga kallis.

Purport

Puhas pühendunu ei rõõmusta materiaalse edu üle ega kurvasta samasuguse kaotuse pärast. Ta ei ihalda omada poega või õpilast ega kurvasta ka neid mitte saades. Kui ta ka kaotab midagi sellist, mis oli talle väga kallis, ei hädalda ta selle üle. Kui ta ei saa midagi, mida ta ihaldas, ei lange ta sellepärast masendusse. Ta on transtsendentaalne kõikvõimalike soodsate, ebasoodsate ning patuste tegude suhtes. Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks on ta valmis enda peale võtma kõikvõimalikke riske. Miski ei saa olla talle takistuseks Jumala pühendunud teenimises. Selline pühendunu on Kṛṣṇale väga kallis.

Tekst

samaḥ śatrau ca mitre ca
tathā mānāpamānayoḥ
śītoṣṇa-sukha-duḥkheṣu
samaḥ saṅga-vivarjitaḥ
tulya-nindā-stutir maunī
santuṣṭo yena kenacit
aniketaḥ sthira-matir
bhaktimān me priyo naraḥ

Synonyms

samaḥ — võrdne; śatrau — vaenlase suhtes; ca — samuti; mitre — sõbra suhtes; ca — samuti; tathā — niiviisi; māna — austuses; apamānayoḥ — ja teotuses; śīta — külmas; uṣṇa — kuumuses; sukha — õnnes; duḥkheṣu — ja kurbuses; samaḥ — tasakaalus; saṅga-vivarjitaḥ — vaba kõikidest suhetest; tulya — võrdne; nindā — laimu korral; stutiḥ — ja avaliku kuulsuse korral; maunī — vaikne; santuṣṭaḥ — rahuldatud; yena kenacit — kõigega; aniketaḥ — elupaigata; sthira — kinnistunud; matiḥ — otsustavus; bhakti- mān — rakendanud end pühendunud teenimisse; me — Mulle; priyaḥ — kallis; naraḥ — inimene.

Translation

Selline inimene, kes suhtub võrdselt nii sõpradesse kui ka vaenlastesse, kes ei kaota tasakaalu ei austuse ega teotuse korral, kes ei lase end häirida kuumusest ja külmast, õnnest ja kurbusest, kuulsusest ja häbistatusest, kes on vaba igasugustest saastavatest suhetest, on alati vaikne ja rahul kõigega, kes on valmis loobuma ka oma elupaigast, kes on kinnistunud teadmistes ning kes on rakendanud end Minu pühendunud teenimisse, on Mulle väga kallis.

Purport

Pühendunu on alati vaba halbatoovatest suhetest. Vahel inimest kiidetakse, vahel laidetakse – selline on juba inimühiskonna loomus. Kuid pühendunu jääb alati transtsendentaalseks nii kunstliku kuulsuse kui ka häbistatuse, nii õnne kui ka hädade suhtes. Ta on väga kannatlik. Ta ei räägi ühelgi teisel teemal peale Kṛṣṇa ning seepärast nimetatakse teda vaikseks. Vaikne ei tähenda, et inimene ei räägi, vaikne tähendab, et inimene ei räägi lollusi. Kõneleda tuleb üksnes olulistel teemadel, ning olulisim teema pühendunu jaoks on Kõigekõrgem Jumal. Pühendunu on õnnelik kõikides tingimustes. Vahel võib talle osaks saada suurepärane toiduportsjon, vahel mitte, kuid sellest hoolimata on ta rahul. Ta ei vaeva pead ka oma elupaiga pärast. Vahel võib ta elada mõne puu all, vahel mõnes paleetaolises uhkes hoones, kuid ta ei tunne kiindumust kummagi suhtes. Teda nimetatakse kindlameelseks, sest ta on kindel oma otsustavuses ja teadmistes. Pühendunu omaduste kirjeldustes võime me leida kordusi, kuid need on mõeldud vaid rõhutamaks, et pühendunu peab need kõik omandama. Selliste heade omadusteta pole võimalik olla puhas pühendunu. Harāv abhaktasya kuto mahad-guṇāḥ. „See, kes ei ole pühendunu, ei oma ühtegi head omadust." See, kes tahab, et teda tunnustataks kui pühendunut, peab endas arendama häid omadusi. Loomulikult ei tee ta nende omandamiseks mingeid üleloomulikke jõupingutusi, kuid need omadused arenevad iseenesest, kui ta rakendab end pühendunud teenimisse ning arendab Kṛṣṇa teadvust.

Tekst

ye tu dharmāmṛtam idaṁ
yathoktaṁ paryupāsate
śraddadhānā mat-paramā
bhaktās te ’tīva me priyāḥ

Synonyms

ye — need, kes; tu — kuid; dharma — religiooni; amṛtam — nektarit; idam — seda; yathā — kui; uktam — öeldud; paryupāsate — rakendavad end täielikult; śraddadhānāḥ — usuga; mat-paramāḥ — pidades Mind, Kõigekõrgemat Jumalat, kõigeks; bhaktāḥ — pühendunud; te — nemad; atīva — üliväga; me — Mulle; priyāḥ — kallid.

Translation

Need, kes kindlas usus järgivad seda hävimatut pühendunud teenimise teed ja alistuvad sellele täielikult, seades Mind oma kõrgeimaks eesmärgiks, on Mulle ääretult kallid.

Purport

Selles peatükis, alates teisest värsist kuni viimaseni, alates sõnadest mayy āveśya mano ye mām („keskendades oma mõistuse Minule") kuni sõnadeni ye tu dharmāmṛtam idam („see igavese tegevuse religioon") on Jumal selgitanud transtsendentaalse teenimise protsessi, mille abil on võimalik Talle läheneda. Selline protsess on Jumalale väga kallis ning Ta tunnustab inimesi, kes on selle omaks võtnud. Arjuna tõstatas küsimuse, kas on parem järgida impersonaalse Brahmani teadvustamise teed või rakendada end Jumala Kõrgeima Isiksuse isiklikku teenimisse. Jumal vastas talle selgelt ja ühemõtteliselt, et kahtlemata on Jumala Isiksuse pühendunud teenimine kõikidest vaimse teadvustamise protsessidest parim. Teisisõnu öeldes jõutakse selles peatükis järeldusele, et pühendunutega suhtlemise läbi arendab inimene endas välja kiindumuse puhta pühendunud teenimise vastu, misjärel ta võtab vastu autoriteetse vaimse õpetaja ning hakkab tema juhendusel kuulama ja laulma Kṛṣṇast. Ta asub usu, kiindumuse ja pühendumusega järgima pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, rakendades end sedasi Jumala transtsendentaalsesse teenimisse. Käesolevas peatükis soovitatakse järgida just nimelt seda teed ning seetõttu pole kahtlust, et pühendunud teenimine on ainus absoluutne tee vaimsele eneseteadvustamisele ning Jumala Kõrgeima Isiksuse juurde. Kõrgeima Absoluutse Tõe impersonaalset kontseptsiooni omaks võtmist soovitatakse siin üksnes hetkeni, mil inimene pühendab end vaimsele eneseteadvustamisele. Teiste sõnadega võib impersonaalne kontseptsioon olla inimesele kasutoov nii kaua, kuni tal pole võimalust suhelda puhta pühendunuga. Absoluutse Tõe impersonaalse kontseptsiooni kohaselt töötab inimene, loobudes oma töö viljadest, mediteerib ning omandab teadmisi sellest, mis on vaimne ning mis materiaalne. See on vajalik nii kaua, kuni inimesel pole võimalust suhelda puhta pühendunuga. Kui aga inimeses areneb soov hõivata end Kṛṣṇa teadvuses otseselt Jumala pühendunud teenimisse, siis ei ole tal õnneks vaja vaimse teadvustamise nimel järgida sellist mitmeastmelist protsessi. Nagu selgitatud „Bhagavad-gītā" kuues keskmises peatükis, on pühendunud teenimine inimesele märksa loomupärasem. Teenides pühendunult Jumalat, pole inimesel hinge kehas hoidmiseks vaja materiaalsete asjade pärast muretseda, sest sel juhul tuleb kõik eluks vajalik Jumala armu läbi iseenesest.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kaheteistkümnendale peatükile, mis käsitlesid pühendunud teenimist.