TEXTS 6-7

Tekst

ye tu sarvāṇi karmāṇi
mayi sannyasya mat-parāḥ
ananyenaiva yogena
māṁ dhyāyanta upāsate

teṣām ahaṁ samuddhartā
mṛtyu-saṁsāra-sāgarāt
bhavāmi na cirāt pārtha
mayy āveśita-cetasām

Synonyms

ye — need, kes; tu — aga; sarvāṇi — kõik; karmāṇi — tegevused; mayi — Mulle; sannyasya — loovutades; mat-parāḥ — olles kiindunud Minusse; ananyena — täielikult; eva — kindlasti; yogena — sellise bhakti-jooga praktika läbi; mām — Minule; dhyāyantaḥ — mediteerides; upāsate — kummardavad; teṣām — nende; aham — Mina; samuddhartā — päästja; mṛtyu — surma; saṁsāra — materiaalses eksistentsis; sāgarāt — ookeanist; bhavāmi — Ma muutun; na — ei; cirāt — pärast pikka aega; pārtha — oo, Pṛthā poeg; mayi — Minule; āveśita — keskendunud; cetasām — nende, kelle mõistus.

ye — de, som; tu — men; sarvāṇi — alle; karmāṇi — aktiviteter; mayi — til Mig; sannyasya — efter at have overgivet; mat-parāḥ — som er knyttede til Mig; ananyena — uden afvigelse; eva — helt; yogena — gennem udøvelse af en sådan bhakti-yoga; mām — på Mig; dhyāyantaḥ — idet de mediterer; upāsate — de tilbeder; teṣām — for dem; aham — Jeg; samuddhartā — frelseren; mṛtyu — af død; saṁsāra — og materiel eksistens; sāgarāt — fra oceanet; bhavāmi — Jeg bliver; na — ikke; cirāt — efter lang tid; pārtha — O Pṛthās søn; mayi — på Mig; āveśita — er fæstnet; cetasām — for dem, hvis sind.

Translation

Kuid need, oo, Pṛthā poeg, kes kummardavad Mind, ohverdades kõik oma tegevused Minule ning pühendudes vankumatu usuga Minule, need, kes on rakendanud end Minu pühendunud teenimisse ning kes mediteerivad alati Minule, olles keskendanud oma mõistuse Minule, päästan Ma kiirelt sünni ja surma ookeanist.

Men dem, der efter at have fæstnet deres sind på Mig tilbeder Mig, tilegner Mig alle deres handlinger og uden afvigelse hengiver sig til Mig ved at være engageret i hengiven tjeneste og altid meditere på Mig, udfrier Jeg hurtigt fra oceanet af fødsel og død, O Pṛthās søn.

Purport

Siin öeldakse selgelt, et pühendunud on väga õnnelikud inimesed, sest Jumal päästab nad väga kiirelt surma ja sünni ookeanist. Puhta pühendunud teenimisega jõuab inimene arusaamani, et Jumal on võimas ning et individuaalne hing on Jumalale alluv. Tema kohuseks on teenida Jumalat, kui ta aga seda ei tee, teenib ta māyāt.

FORKLARING: Her står der udtrykkeligt, at de hengivne er så heldige meget hurtigt at blive udfriet fra den materielle eksistens af Herren. I ren hengiven tjeneste når man til erkendelsen af, at Gud er stor, og at den individuelle sjæl er underlagt Ham. Det er sjælens pligt at tjene Herren, og hvis man ikke gør det, tjener man uvægerligt māyā.

Nagu öeldud juba eespool, saab Kõigekõrgemale Jumalale austust avaldada üksnes Teda pühendunult teenides. Seepärast tuleb täielikult pühenduda Jumala teenimisele. Soovides Kṛṣṇani jõuda, peab inimene keskendama oma mõistuse täielikult Kṛṣṇale. Inimene peab töötama üksnes Kṛṣṇa heaks, olenemata sellest, millist tööd ta teeb. Selline on pühendunud teenimise nõue. Pühendunu ei soovi saavutada ühtegi teist eesmärki peale Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamise. Tema elu missiooniks on rahuldada Kṛṣṇat ning Kṛṣṇa rahuldamiseks on ta valmis ohverdama kõik, nii nagu Arjuna tegi seda Kurukṣetra lahingus. Protsess selle eesmärgi saavutamiseks on väga lihtne: inimene võib täita oma kohustusi ning korrata samal ajal Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Seda transtsendentaalset mantrat korrates kiindub pühendunu Jumala Isiksusse.

Som tidligere forklaret kan den Højeste Herre kun påskønnes igennem hengiven tjeneste. Derfor bør man hengive sig fuldt ud. Man bør fuldstændigt fæstne sit sind på Kṛṣṇa for at opnå Ham. Man bør ikke arbejde for andre end Kṛṣṇa. Det spiller ingen rolle, hvilket arbejde man involverer sig i, men arbejdet skal gøres for Kṛṣṇa og ingen anden. Det er normen for hengiven tjeneste. En hengiven ønsker intet andet end at glæde Guddommens Højeste Personlighed. Hele hans livs mission er at tilfredsstille Kṛṣṇa, og ligesom Arjuna gjorde det på Kurukṣetras slagmark, kan en hengiven ofre alt for Kṛṣṇas tilfredsstillelse. Metoden er meget let: Man kan hengive sig i sit arbejde og samtidig engagere sig i at recitere Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Denne transcendentale recitation tiltrækker den hengivne til Guddommens Personlighed.

Kõigekõrgem Jumal lubab siinkohal, et Ta päästab viivitamatult Teda sel viisil teeniva puhta pühendunu materiaalse eksistentsi ookeanist. Need, kes on jooga praktiseerimises edasi jõudnud, võivad jooga protsessi abil kanda hinge vastavalt oma tahtele ükskõik millisele planeedile. Eksisteerib ka teisi võimalusi, kuid mis puutub pühendunutesse, siis öeldakse siin selgelt, et Jumal Ise võtab nad Enda juurde. Pühendunu ei pea ootama, kuni ta on omandanud suured kogemused, et end vaimsesse taevasse kanda.

Den Højeste Herre lover her, at Han straks vil udfri en ren hengiven, der er således engageret, fra oceanet af materiel eksistens. De, der er avancerede i praktisering af yoga, kan ved hjælp af yoga-processen med fuldt overlæg overføre deres sjæl til en hvilken som helst planet, de har lyst til, og andre gør det på andre måder, men her står der tydeligt, at for den hengivnes vedkommende tager Herren Sig Selv af ham. En hengiven behøver ikke at vente på at blive meget befaren for at overføre sig selv til den åndelige himmel.

„Varāha Purāṇas" öeldakse:

I Varāha Purāṇa findes dette vers:

nayāmi paramaṁ sthānam
arcir-ādi-gatiṁ vinā
garuḍa-skandham āropya
yatheccham anivāritaḥ

Selle värsi mõte seisneb selles, et pühendunul pole hinge kandmiseks vaimsetele planeetidele vaja praktiseerida aṣṭāṅga-joogat. Tema eest kannab hoolt Kõigekõrgem Jumal Ise. Ta ütleb siin selgelt, et Tema Ise päästab Oma pühendunu. Lapse eest kannavad hoolt tema vanemad ning seepärast ei pea laps muretsema. Ka pühendunu ei pea enese teisele planeedile kandmiseks praktiseerima eraldi joogat. Kõigekõrgem Jumal tuleb koheselt, Oma armust, Garuḍa linnu seljas istudes, Oma pühendunut materiaalsest eksistentsist päästma. Ehkki ookeani kukkunud inimene võib rabelda ja püüda end päästa, ei õnnestu see tal isegi siis, kui ta on ka suurte oskustega ujuja. Ent kui tuleb keegi, kes ta veest välja tõstab, siis on ta suuremate raskusteta pääsenud. Samamoodi tõstab Jumal Oma pühendunu välja materiaalse eksistentsi ookeanist. Selleks tuleb lihtsalt praktiseerida Kṛṣṇa teadvuse lihtsat meetodit ning rakendada end täielikult Jumala pühendunud teenimisse. Iga arukas inimene eelistab alati pühendunud teenimise teed igale teisele. „Nārāyaṇīyas" kinnitatakse seda järgmiselt:

Betydningen af verset er, at en hengiven ikke behøver at udføre aṣṭāṅga- yoga for at overføre sin sjæl til de åndelige planeter. Den Højeste Herre påtager Sig Selv ansvaret for det. Han erklærer klart og tydeligt her, at Han Selv udfrier ham. Et barns forældre tager sig fuldstændigt af det, og derfor er dets situation tryg og sikker. På samme måde behøver en hengiven ikke stræbe efter at overføre sig selv til andre planeter gennem praktisering af yoga. Tværtimod kommer den Højeste Herre med det samme flyvende på Sin fuglebærer Garuḍa og befrier på grund af Sin store nåde øjeblikkeligt den hengivne fra den materielle tilværelse. Selv om en person, der er faldet i vandet midt ude i havet, er en meget dygtig svømmer og kæmper bravt, kan han ikke redde sig selv. Men hvis der kommer nogen og løfter ham op af vandet, er han nemt reddet. På lignende vis løfter Herren den hengivne op fra denne materielle eksistens. Det eneste, man behøver at gøre, er at praktisere denne lette Kṛṣṇa- bevidste proces og helt og holdent engagere sig i hengiven tjeneste. Alle intelligente mennesker bør til enhver tid foretrække den hengivne tjenestes proces frem for nogen anden metode. Dette bekræftes i Nārāyaṇīya som følger:

yā vai sādhana-sampattiḥ
puruṣārtha-catuṣṭaye
tayā vinā tad āpnoti
naro nārāyaṇāśrayaḥ

Antud värsi mõte on selles, et inimene ei peaks tegelema erinevate karmaliste tegevustega või teadmiste arendamisega mõttespekulatsioonide abil. See, kes on pühendunud Kõrgeimale Isiksusele, saavutab ka kõik need positiivsed resultaadid, mida on võimalik saada teisi joogaprotsesse, mõttespekulatsioone, rituaale, ohverdusi, heategevust jne praktiseerides. See on pühendunud teenimise eriline õnnistus.

Betydningen af dette vers er, at man ikke bør involvere sig i de forskellige former for frugtstræbende handlinger eller kultivere viden gennem intellektuel spekulation. Den, der er hengivet til den Højeste Personlighed, kan opnå alle de fordele, der kommer fra andre yoga-processer, spekulation, ritualer, offerhandlinger, velgørenhed osv. Det er den særlige velsignelse ved hengiven tjeneste.

Lihtsalt korrates Kṛṣṇa püha nime: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, võib Jumala pühendunu lihtsalt ja õnnelikult kõrgeimasse sihtpunkti jõuda. Ühegi teise religiooni meetodi abil sama tulemust saavutada pole võimalik.

Blot ved at recitere Kṛṣṇas hellige navn – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare – kan Herrens hengivne let og smertefrit opnå det højeste mål, men dette bestemmelsessted kan ikke nås gennem nogen anden religiøs proces.

„Bhagavad-gītā" kokkuvõte antakse kaheksateistkümnendas peatükis, kus öeldakse:

Bhagavad-gītās konklusion bliver givet i kapitel 18, vers 66:

sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ

Inimene peaks loobuma kõikidest teistest eneseteadvustamise protsessidest ning lihtsalt teenima pühendunult Jumalat, viibides Kṛṣṇa teadvuses. See võimaldab inimesel jõuda elu kõrgeima täiuslikkuseni. Ta ei pea muretsema eelmistes eludes sooritatud pattude pärast, sest Kõigekõrgem Jumal Ise kannab tema eest täielikult hoolt. Seepärast pole mõtet asjatult üritada end ise vaimse eneseteadvustamise kaudu päästa. Leidku kõik varju kõikvõimsa Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa juures! See on elu kõrgeim täiuslikkus.

Man bør opgive alle andre veje til selverkendelse og helt enkelt udføre hengiven tjeneste i Kṛṣṇa-bevidsthed. Det vil gøre én i stand til at nå livets højeste fuldkommenhed. Det er ikke nødvendigt at forholde sig til sit tidligere livs syndige handlinger, for den Højeste Herre tager Sig fuldstændigt af én. Der er derfor ingen grund til forgæves at forsøge at udfri sig selv i åndelig erkendelse. Lad alle søge tilflugt ved den højeste almægtige Guddom, Kṛṣṇa. Det er livets højeste fuldkommenhed.