Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Tekst

Texte

śrī-bhagavān uvāca
mayy āveśya mano ye māṁ
nitya-yuktā upāsate
śraddhayā parayopetās
te me yukta-tamā matāḥ
śrī-bhagavān uvāca
mayy āveśya mano ye māṁ
nitya-yuktā upāsate
śraddhayā parayopetās
te me yukta-tamā matāḥ

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; mayi — Minule; āveśya — keskendades; manaḥ — mõistus; ye — need, kes; mām — Mind; nitya — alati; yuktāḥ — hõivatud; upāsate — kummardavad; śraddhayā — usuga; parayā — transtsendentaalse; upetāḥ — õnnistatud; te — nemad; me — Minu poolt; yukta-tamāḥ — joogas täiuslikuimad; matāḥ — peetakse.

śrī-bhagavān uvāca: Dieu, la Personne Suprême, dit; mayi: sur Moi; āveśya: fixant; manaḥ: le mental; ye: ceux qui; mām: Moi; nitya: toujours; yuktāḥ: engagés; upāsate: adorent; śraddhayā: d’une foi; parayā: transcendantale; upetāḥ: dotés; te: ils; me: par Moi; yuktatamāḥ: les plus parfaits dans le yoga; matāḥ: sont considérés.

Translation

Translation

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Neid, kes keskendavad oma mõistuse Minu isiksuslikule kujule ning on tugeva ja transtsendentaalse usuga pidevalt hõivatud Minu teenimisega, pean Ma kõige täiuslikemaks.

Dieu, la Personne Suprême, dit: Celui qui fixe son mental sur Ma forme personnelle et toujours M’adore avec une foi transcendantale, Je le considère comme le plus parfait.

Purport

Purport

Vastusena Arjuna küsimusele ütleb Kṛṣṇa selgelt, et seda, kes keskendub Temale kui isiksusele ning teenib Teda usu ja pühendumusega, peab Ta kõige täiuslikumaks joogiks. Sellise Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks ei ole materiaalseid tegevusi, sest ta teeb kõike Kṛṣṇa heaks. Puhas pühendunu ei ole kunagi tegevusetult. Vahel ta laulab, vahel ta kuulab või loeb raamatuid Kṛṣṇast või valmistab prasādamit või käib turul Kṛṣṇa teenimiseks vajalikke kaupu ostmas või peseb nõusid või templit. Kuid ükskõik, mida ta ka teeb, ei lase ta hetkegi mööda, rakendamata end Kṛṣṇa teenimisse. Sedasi toimides viibib ta täielikus samādhis.

Kṛṣṇa répond clairement à Arjuna que celui qui se concentre sur Sa forme personnelle et qui L’adore avec foi et dévotion doit être considéré comme ayant atteint la perfection du yoga. Celui qui possède une telle conscience de Kṛṣṇa n’agit pas matériellement puisqu’il n’agit que pour Kṛṣṇa. Le pur dévot est toujours absorbé dans le service du Seigneur. Tantôt il écoute Ses gloires, les lit ou les chante, tantôt il prépare du prasādam, nettoie Ses plats, lave Son temple ou achète diverses choses pour les Lui offrir. Jamais il ne se passe un instant sans qu’il ne dédie ses actions à Kṛṣṇa. De telles activités sont accomplies dans un parfait état de samādhi.