Skip to main content

TEXT 17

TEXT 17

Tekst

Texte

yo na hṛṣyati na dveṣṭi
na śocati na kāṅkṣati
śubhāśubha-parityāgī
bhaktimān yaḥ sa me priyaḥ
yo na hṛṣyati na dveṣṭi
na śocati na kāṅkṣati
śubhāśubha-parityāgī
bhaktimān yaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

Synonyms

yaḥ — see, kes; na — mitte kunagi; hṛṣyati — naudib; na — mitte kunagi; dveṣṭi — kurvastab; na — mitte kunagi; śocati — hädaldab; na — mitte kunagi; kāṅkṣati — ihaldab; śubha — soodsa; aśubha — ja ebasoodsa; parityāgī — loovutaja; bhakti-mān — pühendunu; yaḥ — see, kes; saḥ — tema on; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

yaḥ: celui qui; na: jamais; hṛṣyati: ne prend plaisir; na: jamais; dveṣṭi: ne s’attriste; na: jamais; śocati: ne s’afflige; na: jamais; kāṅkṣati: ne désire; śubha: propice; aśubha: funeste; parityāgī: celui qui renonce; bhaktimān: dévot; yaḥ: celui qui; saḥ: il est; me: Mon; priyaḥ: cher.

Translation

Translation

Selline pühendunu, kes ei rõõmusta ega kurvasta, kes ei kurda ega ihalda ning kes on loobunud nii soodsatest kui ka ebasoodsatest asjadest, on Mulle väga kallis.

Il M’est très cher le dévot que n’affectent ni la joie ni la peine, qui jamais ne s’afflige et jamais ne convoite, qui renonce tant aux situations propices que funestes.

Purport

Purport

Puhas pühendunu ei rõõmusta materiaalse edu üle ega kurvasta samasuguse kaotuse pärast. Ta ei ihalda omada poega või õpilast ega kurvasta ka neid mitte saades. Kui ta ka kaotab midagi sellist, mis oli talle väga kallis, ei hädalda ta selle üle. Kui ta ei saa midagi, mida ta ihaldas, ei lange ta sellepärast masendusse. Ta on transtsendentaalne kõikvõimalike soodsate, ebasoodsate ning patuste tegude suhtes. Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks on ta valmis enda peale võtma kõikvõimalikke riske. Miski ei saa olla talle takistuseks Jumala pühendunud teenimises. Selline pühendunu on Kṛṣṇale väga kallis.

Une perte matérielle n’affecte pas plus le pur dévot qu’un gain ne le réjouit. Il n’est pas particulièrement désireux d’avoir un fils ou un disciple, et n’est pas non plus malheureux s’il n’en obtient pas. Il ne se lamente ni pour la perte de ce qui lui est cher, ni pour ce qu’il ne peut obtenir. Il demeure transcendantal, aussi bien face à ce qui est propice, qu’à ce qui est funeste ou condamnable. Mais pour satisfaire le Seigneur, il est prêt à accepter toutes sortes de risques, car rien ne saurait faire obstacle à son service de dévotion. Un tel dévot est très cher au Seigneur.