Skip to main content

TEXTS 13-14

TEXTS 13-14

Tekst

Texto

adveṣṭā sarva-bhūtānāṁ
maitraḥ karuṇa eva ca
nirmamo nirahaṅkāraḥ
sama-duḥkha-sukhaḥ kṣamī
adveṣṭā sarva-bhūtānāṁ
maitraḥ karuṇa eva ca
nirmamo nirahaṅkāraḥ
sama-duḥkha-sukhaḥ kṣamī
santuṣṭaḥ satataṁ yogī
yatātmā dṛḍha-niścayaḥ
mayy arpita-mano-buddhir
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ
santuṣṭaḥ satataṁ yogī
yatātmā dṛḍha-niścayaḥ
mayy arpita-mano-buddhir
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

Palabra por palabra

adveṣṭā — kadedusest vaba; sarva-bhūtānām — kõikide elusolendite suhtes; maitraḥ — sõbralik; karuṇaḥ — lahkelt; eva — kindlasti; ca — samuti; nirmamaḥ — ilma omanditundeta; nirahaṅkāraḥ — ilma vale egota; sama — võrdne; duḥkha — kannatustes; sukhaḥ — ja õnnes; kṣamī — andestav; santuṣṭaḥ — rahuldatud; satatam — alati; yogī — see, kes tegutseb pühendumusega; yata-ātmā — end kontrolliv; dṛḍha-niścayaḥ — otsustavusega; mayi — Minule; arpita — hõivatud; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — ja arukus; yaḥ — see, kes; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; saḥ — tema; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

adveṣṭā — no envidioso; sarva-bhūtānām — con todas las entidades vivientes; maitraḥ — amigable; karuṇaḥ — bondadoso; eva — ciertamente; ca — también; nirmamaḥ — sin sentido de posesión; nirahaṅkāraḥ — sin ego falso; sama — igual; duḥkha — en la aflicción; sukhaḥ — y en la felicidad; kṣamī — indulgente; santuṣṭaḥ — satisfecho; satatam — siempre; yogī — alguien dedicado a la devoción; yata-ātmā — autocontrolado; dṛḍha-niścayaḥ — con determinación; mayi — en Mí; arpita — ocupado; manaḥ — mente; buddhiḥ — e inteligencia; yaḥ — aquel que; mat-bhaktaḥ — Mi devoto; saḥ — él; me — por Mí; priyaḥ — querido.

Translation

Traducción

See, kes ei kadesta ühtegi elusolendit, vaid suhtub neisse kõigisse sõbralikult, kes ei pea ennast millegi omanikuks ning on vaba valest egost, kes säilitab tasakaalu nii õnnes kui kannatustes, kes on salliv, alati rahuldatud, ennast kontrolliv ning kes on rakendanud end otsustavusega pühendunud teenimisse, olles keskendanud Oma mõistuse ja arukuse Minule – selline pühendunu on Mulle väga kallis.

Aquel que no es envidioso sino que, más bien, es un buen amigo de todas las entidades vivientes, que no se cree propietario de nada y que está libre del ego falso, que mantiene la ecuanimidad tanto en la felicidad como en la aflicción, que es tolerante, que siempre está satisfecho, que es autocontrolado, y que está dedicado al servicio devocional con determinación, con la mente e inteligencia fijas en Mí, esa clase de devoto Mío es muy querido por Mí.

Purport

Significado

Pöördudes taas puhta pühendunud teenimise teema juurde, kirjeldab Jumal nendes kahes värsis puhta pühendunu transtsendentaalseid omadusi. Puhas pühendunu ei lase end häirida üheski olukorras. Samuti ei kadesta ta kedagi. Samuti ei saa pühendunu oma vaenlase vaenlaseks, vaid ta mõtleb: „See inimene käitub kui minu vaenlane minu varasemate väärtegude tõttu. Seega on parem tema vaenulikkus välja kannatada kui sellele vastu astuda." „Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.14.8) öeldakse: tat te 'nukampāṁ susamīkṣamāṇo bhuñjāna evātma-kṛtaṁ vipākam. Alati, kui pühendunu on sattunud raskustesse või kannatab, mõtleb ta, et see kõik on vaid Jumala arm tema suhtes. Tema mõtteviisiks on: „Oma varasemate väärtegude eest peaksin ma kannatama palju, palju rohkem, kui ma tegelikult praegu kannatan. Seega, üksnes Jumala armust ei saa ma nii suurt karistust nagu ma tegelikult olen ära teeninud. Jumala Kõrgeima Isiksuse armust langeb mulle vaid väike osa kannatustest, mille ma olen ära teeninud." Seetõttu on ta alati rahulik, tasane ning kannatlik, ükskõik kui rasketes tingimustes ta ka viibiks. Pühendunu on alati kõigi suhtes lahke, isegi kui tegemist on vaenlasega. Sõna nirmama annab mõista, et pühendunu ei pööra suurt tähelepanu kehast tulenevatele vaevadele ja kannatustele, sest ta teab, et ta ei ole see keha. Ta ei samasta end kehaga ning seetõttu on ta vaba vale ego kontseptsioonist ega kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes. Ta on salliv ning rahul kõigega, mis talle Kõigekõrgema Jumala armust osaks saab. Ta ei püüdle selle poole, mille saavutamine on seotud suurte raskustega, mistõttu ta on alati rõõmus. Ta on täiuslik müstik, sest ta järgib kindlalt oma vaimse õpetaja juhendusi. Ta on täis otsustavust, sest ta kontrollib oma meeli. Ekslike argumentidega pole võimalik teda tasakaalust välja viia, sest keegi ei suuda teda eksitada tema kindlast otsusest teenida pühendunult Jumalat. Ta on täielikult teadvustanud, et Kṛṣṇa on igavene Jumal, ning seetõttu ei saa miski teda Kṛṣṇa juurest eemale eksitada. Kõik need omadused võimaldavad tal keskendada oma mõistuse ja arukuse täielikult Kõigekõrgemale Jumalale. Sellist pühendunud teenimise taset esineb küll väga harva, kuid järgides pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, jõuab pühendunu aja jooksul selleni. Jumal ütleb, et selline pühendunu on Talle väga kallis, sest Ta on alati rahul kõigi pühendunu poolt täies Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegudega.

Yendo de nuevo al punto del servicio devocional puro, en estos dos versos el Señor está describiendo las cualidades del devoto puro. Al devoto puro nunca lo perturban las circunstancias. Y él tampoco envidia a nadie. Y el devoto no se vuelve enemigo de su enemigo; él piensa: «Esta persona está actuando como enemiga mía debido a mis propias fechorías pasadas. Así que, es mejor sufrir que protestar». En el Śrīmad-Bhāgavatam (10.14.8) se dice: tat te ’nukampāṁ su-samīkṣamāṇo bhuñjāna evātma-kṛtaṁ vipākam. Cuando quiera que el devoto está afligido o en dificultades, piensa que es la misericordia del Señor para con él. Él piensa: «Gracias a mis fechorías pasadas debía de sufrir muchísimo más de lo que estoy sufriendo ahora. Se debe, pues, a la misericordia del Señor Supremo que yo no esté recibiendo todo el castigo que merezco. Solo estoy recibiendo un poquito, por la misericordia de la Suprema Personalidad de Dios». En consecuencia, él siempre está tranquilo y callado, y es paciente, pese a las muchas condiciones deplorables que lo rodeen. Además, el devoto siempre es bondadoso con todos, incluso con su enemigo. Nirmama significa que un devoto no les da mucha importancia a los dolores y problemas propios del cuerpo, porque él sabe perfectamente bien que no es el cuerpo material. Él no se identifica con el cuerpo; por consiguiente, él está libre del concepto del ego falso y mantiene el equilibrio tanto en la felicidad como en la aflicción. Él es tolerante, y se satisface con cualquier cosa que llegue por la gracia del Señor Supremo. Él no se esfuerza mucho por lograr algo muy difícil; por ende, siempre está dichoso. Él es un místico totalmente perfecto, porque está fijo en las instrucciones que ha recibido del maestro espiritual, y como tiene los sentidos controlados, es determinado. Él no se deja influir por argumentos falsos, porque nadie puede apartarlo de la determinación fija del servicio devocional. Él está plenamente consciente de que Kṛṣṇa es el Señor eterno, así que nadie puede perturbarlo. Todas sus cualidades lo capacitan para depender por entero del Señor Supremo. Ese nivel de servicio devocional es indudablemente muy difícil de encontrar, pero un devoto se sitúa en esa etapa al seguir los principios regulativos del servicio devocional. Además, el Señor dice que esa clase de devoto le es muy querido, ya que Él siempre está complacido con todas las actividades que el devoto realiza en estado de plena conciencia de Kṛṣṇa.