Skip to main content

TEXT 12

TEXT 12

Tekst

Texte

śreyo hi jñānam abhyāsāj
jñānād dhyānaṁ viśiṣyate
dhyānāt karma-phala-tyāgas
tyāgāc chāntir anantaram
śreyo hi jñānam abhyāsāj
jñānād dhyānaṁ viśiṣyate
dhyānāt karma-phala-tyāgas
tyāgāc chāntir anantaram

Synonyms

Synonyms

śreyaḥ — parem; hi — kindlasti; jñānam — teadmised; abhyāsāt — kui praktika; jñānāt — kui teadmised; dhyānam — meditatsioon; viśiṣyate — peetakse paremaks; dhyānāt — kui meditatsioon; karma-phala-tyāgaḥ — karmaliste tegevuste tulemustest loobumine; tyāgāt — sellise loobumuse läbi; śāntiḥ — rahu; anantaram — seejärel.

śreyaḥ: mieux; hi: certes; jñānam: la connaissance; abhyāsāt: la pratique; jñānāt: que la connaissance; dhyānam: la méditation; viśiṣyate: est considérée meilleure; dhyānāt: que la méditation; karma-phala-tyāgaḥ: le renoncement aux fruits des actes; tyāgāt: par ce renoncement; śāntiḥ: la paix; anantaram: par la suite.

Translation

Translation

Kui sa ei ole ka selleks võimeline, siis arenda endas teadmisi. Kuid teadmistest parem on meditatsioon ning meditatsioonist parem on oma tegevuse viljadest loobumine, sest sellise loobumuse läbi on võimalik saavutada mõistuse rahu.

Si à la pratique de la conscience de Kṛṣṇa tu ne peux te plier, alors cultive la connaissance. La méditation est cependant bien supérieure et le renoncement aux fruits de l’acte plus élevé encore, car il confère la paix de l’esprit.

Purport

Purport

Nagu nimetatud eelnenud värssides, eksisteerib kahte laadi pühendunud teenimist: esimesel juhul järgib inimene reguleerivaid printsiipe, teisel juhul on ta armastuses kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse. Nende jaoks, kes ei suuda Kṛṣṇa teadvuse põhimõtteid järgida, on parem arendada endas teadmisi, sest teadmiste läbi võib inimene mõista oma tegelikku positsiooni. Teadmisi arendades jõuab inimene järk-järgult meditatsioonini ning meditatsiooni abil võib inimene aja jooksul jõuda Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmiseni. Eksisteerivad protsessid, mis juhivad inimese arusaamani, et ta ise ongi Kõigekõrgem; kui inimene ei suuda end pühendunud teenimisse rakendada, võib ta praktiseerida sellist meditatsiooni. Kui inimene ei suuda sellist meditatsiooni praktiseerida, siis on vedakirjanduses ettekirjutatud suur hulk kohustusi nii brāhmaṇate, kṣatriyate, vaiśyade kui ka śūdrate jaoks. Need on ära toodud ka „Bhagavad-gītā" viimases peatükis. Kuid igal juhul peaks inimene püüdma loobuda oma töö viljadest, mis tähendab, et oma töö resultaadid tuleb rakendada mõnel heategeval eesmärgil.

Les versets précédents nous ont montré deux aspects du service de dévotion: la voie de l’attachement total au Seigneur Suprême, par amour pour Lui, et la voie des principes régulateurs. À celui qui se trouve dans l’impossibilité de suivre ces principes de la conscience de Kṛṣṇa, il est conseillé de cultiver la connaissance, laquelle lui permettra de comprendre sa nature véritable. Cette connaissance, en se développant, mènera à la méditation, laquelle, en se développant à son tour, permettra graduellement de comprendre Dieu, la Personne Suprême.

Certaines pratiques conduisent leurs adeptes à se prendre pour Dieu, et cette forme de méditation est préférée de ceux qui sont incapables de se dédier au service de dévotion. Si l’on ne peut méditer, on peut au moins se conformer aux devoirs prescrits dans les Écritures védiques, lesquels concernent les brāhmaṇas, les kṣatriyas, les vaiśyas et les śūdras, dont nous trouverons la liste au dernier chapitre. Mais quel que soit ce devoir, il faut toujours renoncer au fruit de son labeur, c’est-à-dire employer le résultat de ses actes (karma) au service d’une bonne cause.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et kõrgeima eesmärgi saavutamiseks, Jumala Kõrgeima Isiksuseni jõudmiseks, on kaks teed: esimene neist on järk-järgulise arengu tee, teine aga otsetee. Pühendunud teenimine Kṛṣṇa teadvuses on otsene meetod ning teine meetod tähendab oma töö viljadest loobumist. Töö viljadest loobumise järel on võimalik jõuda teadmiste tasandile, seejärel meditatsiooni tasandile, seejärel Ülihinge mõistmiseni ning lõpuks Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmise tasandile. Inimene võib valida kas mitmeastmelise või otsese tee. Kuna kõik ei suuda omaks võtta otsest teed, soovitatakse ka mitmeastmelist teed. Tuleb siiski mõista, et Kṛṣṇa soovitab Arjunale üksnes otsest teed, sest Arjuna viibib juba Kõigekõrgema Jumala armastuse ja pühendumusega teenimise tasandil. Mitmeastmelist meetodit soovitatakse neile, kes ei asu veel sellel tasandil. Nemad peaksid järgima järk-järgulist loobumuse, teadmiste, meditatsiooni ja Ülihinge ning Brahmani teadvustamise protsessi. Sellegipoolest rõhutatakse „Bhagavad-gītās" ikkagi eelkõige otsest meetodit. Kõigile soovitatakse järgida otsest meetodit ja alistuda Jumala Kõrgeimale Isikusele, Kṛṣṇale.

On voit donc, en résumé, que deux voies mènent au but suprême, à Dieu: l’une est directe, l’autre graduelle. La voie directe consiste à pratiquer le service de dévotion dans la conscience de Kṛṣṇa, et la voie indirecte à renoncer aux fruits de ses actes pour arriver à la connaissance, puis à la méditation, puis à la réalisation du Paramātmā et, finalement, à Dieu, la Personne Suprême. On peut donc prendre soit la voie rapide, soit la voie qui oblige à avancer pas à pas. Et parce que tous ne sont pas capables de suivre la première méthode, la seconde est également valable. Toutefois, comprenons bien que Kṛṣṇa ne recommande pas la voie indirecte à Arjuna, car celui-ci a déjà atteint l’étape du service d’amour et de dévotion à Dieu. La voie indirecte ne concerne que ceux qui n’ont pas encore atteint ce niveau. Ils doivent s’élever graduellement du renoncement à la connaissance, puis de la connaissance à la méditation et enfin réaliser l’Âme Suprême et le Brahman. La Bhagavad-gītā, quant à elle, souligne la voie directe, et conseille à tous de s’abandonner directement à Dieu, la Personne Suprême, Kṛṣṇa.