TEXT 11

Tekst

Tekstas

athaitad apy aśakto ’si
kartuṁ mad-yogam āśritaḥ
sarva-karma-phala-tyāgaṁ
tataḥ kuru yatātmavān

Synonyms

atha — isegi kui; etat — seda; api — samuti; aśaktaḥ — võimetu; asi — sa oled; kartum — täitma; mat — Mulle; yogam — pühendunud teenimises; āśritaḥ — leides varjupaiga; sarva-karma — kõikide tegevuste; phala — resultaatide; tyāgam — loovutamist; tataḥ — siis; kuru — tee; yata-ātma- vān — enese üle valitsev.

atha — jeigu net; etat — tai; api — taip pat; aśaktaḥ — nepajėgus; asi — tu esi; kartum — atlikti; mat — Man; yogam — pasiaukojimo tarnystėje; āśritaḥ — radęs prieglobstį; sarva-karma — visos veiklos; phala — rezultatų; tyāgam — atsižadėjimą; tataḥ — tada; kuru — atlik; yata-ātma-vān — radęs atsparą savyje.

Translation

Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle valitseda.

Tačiau jei tu nepajėgi dirbti Man su tokia sąmone, tada pasistenk veikti atsisakydamas visų savo darbo rezultatų ir atrask atsparą savyje.

Purport

Võib juhtuda, et sotsiaalsetest, perekondlikest või religioossetest põhjustest tulenevalt või muude takistuste tõttu ei ole inimene võimeline Kṛṣṇa teadvuse liikumisega koostööd tegema. Otsene seotus Kṛṣṇa teadvuse toimingutega võib esile kutsuda teiste pereliikmete pahameele või tekitada teisi probleeme. Sellises olukorras olevale inimesele soovitatakse, et ta ohverdaks oma tegevustega saavutatud resultaadid mõnel heal eesmärgil. Sedasi soovitatakse toimida vedalikes pühakirjades. Vedakirjanduses kirjeldatakse paljusid ohverdusi ning erilisi tegevusi (ehk puṇyat), milles kasutatakse ära inimese eelnevate tegevuste resultaadid. Sel moel on võimalik lõpuks järk-järgult teadmiste tasandile tõusta. Kṛṣṇa teadvuse tegevustest mitte huvitatud inimesed teevad tihtipeale annetusi kas haiglatele või teistele ühiskondlikele asutustele, loobudes sedasi osast oma tööga teenitud resultaatidest. Ka selline tegevus on soovitatav, sest loobudes oma töö viljadest, puhastab inimene järk-järgult oma mõistust, ning olles jõudnud puhastunud mõistuse tasandile, on inimene suuteline Kṛṣṇa teadvust omaks võtma. Loomulikult ei sõltu Kṛṣṇa teadvus ühestki teisest protsessist, sest Kṛṣṇa teadvus ise puhastab inimese mõistust, ent kui miski takistab inimest Kṛṣṇa teadvust omaks võtta, võib ta püüda loobuda oma tegude viljadest. Sellepärast võib aktsepteerida sotsiaaltööd, ühiskondlikku tööd, rahvuse heaks töötamist, end oma maa nimel ohverdamist kui vahendit, mis aitab inimesel aja jooksul jõuda Kõigekõrgema Jumala puhta pühendunud teenimise tasandile. „Bhagavad-gītās" (18.46) öeldakse: yataḥ pravṛttir bhūtānām. „Kui inimene otsustab ohverdada midagi kõrgeima eesmärgi nimel, isegi kui ta ei tea, et kõrgeimaks põhjuseks on Kṛṣṇa, siis jõuab ta ohverdamise kaudu aja jooksul arusaamani, et Kṛṣṇa on kõrgeim põhjus."

KOMENTARAS: Gali atsitikti taip, kad dėl socialinių, šeimyninių, religinių išskaičiavimų ar dėl kitų kliūčių žmogus negali prisidėti prie Kṛṣṇos sąmonės veiklos. Tam, kuris tiesiogiai užsiima Kṛṣṇos sąmonės veikla, gali nepritarti šeimos nariai ar gali iškilti kitų sunkumų. Susidūrus su šiomis kliūtimis, patariama savo veiklos rezultatus aukoti kokiam nors kilniam tikslui. Tokį kelią siūlo Vedų taisyklės. Vedos plačiai aprašo aukas ir specialias puṇyos funkcijas, arba tam tikrą veiklą, kurioje gali būti panaudoti ankstesnės veiklos rezultatai. Taip žingsnis po žingsnio pasiekiamas žinojimo būvis. Pasitaiko, kad žmogus, net nesidomintis Kṛṣṇos sąmonės veikla, šelpia ligoninę ar kitą visuomeninę įstaigą, atsisako savo sunkaus darbo vaisių. Vedos irgi pataria taip elgtis, nes atsisakant darbo vaisių palengva apsivalo protas, o apvalytam protui tampa suprantama Kṛṣṇos sąmonė. Žinoma, Kṛṣṇos sąmonė yra nepriklausoma nuo kitos patirties, nes ji pati apvalo protą. Tačiau, jei priimdamas Kṛṣṇos sąmonę žmogus susiduria su kliūtimis, jis gali pamėginti atsisakyti savo veiklos rezultatų. Šiuo požiūriu tarnystė visuomenei, bendrijai, tautai, pasiaukojimas savo kraštui etc. – visai priimtini, nes gali išaušti diena, kai žmogus pasieks tyros pasiaukojimo tarnystės Aukščiausiajam Viešpačiui lygį. „Bhagavad-gītoje“ (18.46) sutiksime tokius žodžius: yataḥ pravṛttir bhūtānām – jei žmogus nusprendžia kažką paaukoti aukščiausiam reikalui, tai net nežinodamas, kad aukščiausias reikalas – Kṛṣṇa, aukodamas jis ilgainiui suvoks tai.