TEXT 11

Tekst

Texte

athaitad apy aśakto ’si
kartuṁ mad-yogam āśritaḥ
sarva-karma-phala-tyāgaṁ
tataḥ kuru yatātmavān

Synonyms

atha — isegi kui; etat — seda; api — samuti; aśaktaḥ — võimetu; asi — sa oled; kartum — täitma; mat — Mulle; yogam — pühendunud teenimises; āśritaḥ — leides varjupaiga; sarva-karma — kõikide tegevuste; phala — resultaatide; tyāgam — loovutamist; tataḥ — siis; kuru — tee; yata-ātma- vān — enese üle valitsev.

atha: même si; etat: cela; api: aussi; aśaktaḥ: incapable; asi: tu es; kartum: de faire; mat: pour Moi; yogam: dans le service de dévotion; āśritaḥ: prenant refuge; sarva-karma: de toutes les actions; phala: aux résultats; tyāgam: le renoncement; tataḥ: alors; kuru: fais; yata-ātma-vān: situé dans le soi.

Translation

Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle valitseda.

Mais si tu ne peux non plus agir dans cette conscience divine, alors efforce-toi de renoncer aux fruits de ton labeur et de devenir maître de toi.

Purport

Võib juhtuda, et sotsiaalsetest, perekondlikest või religioossetest põhjustest tulenevalt või muude takistuste tõttu ei ole inimene võimeline Kṛṣṇa teadvuse liikumisega koostööd tegema. Otsene seotus Kṛṣṇa teadvuse toimingutega võib esile kutsuda teiste pereliikmete pahameele või tekitada teisi probleeme. Sellises olukorras olevale inimesele soovitatakse, et ta ohverdaks oma tegevustega saavutatud resultaadid mõnel heal eesmärgil. Sedasi soovitatakse toimida vedalikes pühakirjades. Vedakirjanduses kirjeldatakse paljusid ohverdusi ning erilisi tegevusi (ehk puṇyat), milles kasutatakse ära inimese eelnevate tegevuste resultaadid. Sel moel on võimalik lõpuks järk-järgult teadmiste tasandile tõusta. Kṛṣṇa teadvuse tegevustest mitte huvitatud inimesed teevad tihtipeale annetusi kas haiglatele või teistele ühiskondlikele asutustele, loobudes sedasi osast oma tööga teenitud resultaatidest. Ka selline tegevus on soovitatav, sest loobudes oma töö viljadest, puhastab inimene järk-järgult oma mõistust, ning olles jõudnud puhastunud mõistuse tasandile, on inimene suuteline Kṛṣṇa teadvust omaks võtma. Loomulikult ei sõltu Kṛṣṇa teadvus ühestki teisest protsessist, sest Kṛṣṇa teadvus ise puhastab inimese mõistust, ent kui miski takistab inimest Kṛṣṇa teadvust omaks võtta, võib ta püüda loobuda oma tegude viljadest. Sellepärast võib aktsepteerida sotsiaaltööd, ühiskondlikku tööd, rahvuse heaks töötamist, end oma maa nimel ohverdamist kui vahendit, mis aitab inimesel aja jooksul jõuda Kõigekõrgema Jumala puhta pühendunud teenimise tasandile. „Bhagavad-gītās" (18.46) öeldakse: yataḥ pravṛttir bhūtānām. „Kui inimene otsustab ohverdada midagi kõrgeima eesmärgi nimel, isegi kui ta ei tea, et kõrgeimaks põhjuseks on Kṛṣṇa, siis jõuab ta ohverdamise kaudu aja jooksul arusaamani, et Kṛṣṇa on kõrgeim põhjus."

Il se peut que, pour des raisons sociales, familiales, religieuses ou autres, un homme soit dans l’impossibilité de montrer qu’il apprécie les activités de la conscience de Kṛṣṇa. Il se peut qu’en le voyant s’attacher à ces activités, sa famille fasse obstacle à une adhésion directe, ou bien qu’il rencontre toutes sortes d’autres difficultés. Si tel est le cas, il faut au moins qu’il sacrifie pour une bonne cause les fruits de son travail. Les règles védiques prescrivent dans cette intention un certain nombre de sacrifices et d’activités particulières (puṇya) dans lesquels on peut investir les fruits de ses actes. Il parviendra alors graduellement à la connaissance. Il arrive que des gens, qui ne sont pas attirés par la conscience de Kṛṣṇa, donnent de l’argent aux hôpitaux, ou à des œuvres caritatives. Ce genre d’activité est également recommandé ici, car renoncer aux fruits durement acquis de son labeur purifie graduellement le mental et permet de mieux comprendre la conscience de Kṛṣṇa. Il ne faudrait toutefois pas en déduire que la conscience de Kṛṣṇa dépende d’autres pratiques, car elle suffit à elle seule à purifier le mental. Mais il est conseillé à celui qui, pour une raison ou pour une autre, ne peut se vouer entièrement à la conscience de Kṛṣṇa, d’offrir le résultat de ses actes. En effet, servir la communauté, la nation, la patrie, etc., pourra le conduire un jour à prendre part au service de dévotion pur. La Bhagavad-gītā (18.46) ne dit-elle pas: yataḥ pravṛttir bhūtānām – si on décide de sacrifier à la cause suprême, sans même savoir que cette cause est Kṛṣṇa, on en vient graduellement à comprendre, de par ce sacrifice même, que Kṛṣṇa est cette cause suprême.