Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekst

Текст

arjuna uvāca
evaṁ satata-yuktā ye
bhaktās tvāṁ paryupāsate
ye cāpy akṣaram avyaktaṁ
teṣāṁ ke yoga-vittamāḥ
арджуна ува̄ча
евам̇ сатата-йукта̄ йе
бгакта̄с тва̄м̇ парйупа̄сате
йе ча̄пй акшарам авйактам̇
теша̄м̇ ке йоґа-віттама̄х̣

Synonyms

Послівний переклад

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; evam — sel viisil; satata — alati; yuktāḥ — hõivatud; ye — need, kes; bhaktāḥ — pühendunud; tvām — Sind; paryupāsate — kummardavad vastavalt ettekirjutustele; ye — need, kes; ca — samuti; api — taas; akṣaram — väljaspool meeli; avyaktam — mitteavaldunud; teṣām — nende; ke — kes; yoga-vit-tamāḥ — jooga tundmises täiuslikuimad.

арджуна ува̄ча—Арджуна сказав; евам—таким чином; сатата— завжди; йукта̄х̣—зайняті; йе—ті, хто; бгакта̄х̣—віддані; тва̄м— Тобі; парйупа̄сате—належним чином поклоняються; йе—ті, хто; ча—також; апі—знов; акшарам—вищому од чуттів; авйактам— невиявленому; теша̄м—з них; ке—хто; йоґа-віт-тама̄х̣—найдосконаліший у знанні йоґи.

Translation

Переклад

Arjuna küsis: Keda peetakse täiuslikumaks – kas neid, kes on alati vastavalt ettekirjutustele hõivatud Sinu pühendunud teenimisega, või neid, kes kummardavad impersonaalset Brahmanit, mitteavaldunut?

Арджуна спитав: Кого слід вважати більш досконалим: того, хто завжди належним чином віддано служить Тобі, чи того, хто вшановує безособистісного Брахмана, непроявлене?

Purport

Коментар

Kṛṣṇa on selgitanud Oma isiksuslikku, mitteisiksuslikku ja kõiksuse aspekti ning erinevaid pühendunute ja joogide kategooriaid. Laias plaanis võib transtsendentalistid jagada kahte gruppi: impersonalistid ja personalistid. Personalistidest pühendunud rakendavad kogu oma energia Kõigekõrgema Jumala teenimisse. Kaudselt rakendab end Kṛṣṇa teenimisse ka impersonalist, kuid tema meditatsioon on suunatud impersonaalsele Brahmanile, mitteavaldunule.

Раніше Кр̣шн̣а вже пояснив Свій особистісний, імперсональний та всесвітній аспекти і описав усі категорії відданих і йоґів. Звичайно трансценденталістів поділяють на два класи: персоналістів та імперсоналістів. Той, хто поклоняється особистісному аспектові Господа, з усіх сил служить Верховному Господеві. Імперсоналіст також служить Кр̣шн̣і, але не безпосередньо, а розмірковуючи про безособистісний Брахман, непроявлене.

Sellest peatükist saame me teada, et kõikidest erinevatest Absoluutse Tõe teadvustamise protsessidest on kõrgeimaks bhakti-jooga ehk pühendunud teenimine. Kui inimene soovib vähegi suhelda Jumala Kõrgeima Isiksusega, siis peab ta algust tegema pühendunud teenimisega.

З цієї глави ми дізнаємось, що серед різних способів усвідомлення Абсолютної Істини найвищим є бгакті-йоґа, або віддане служіння. Якщо людина прагне спілкуватись з Верховним Богом-Особою, їй слід звернутись до відданого служіння.

Neid, kes teenivad pühendunult otseselt Kõigekõrgemat Jumalat, nimetatakse personalistideks. Neid, kes mediteerivad impersonaalsele Brahmanile, nimetatakse impersonalistideks. Arjuna esitab siin küsimuse, kumb neist meetoditest on parem. Absoluutse Tõe teadvustamiseks on erinevaid teid, kuid selles peatükis näitab Kṛṣṇa, et bhakti-jooga ehk Tema pühendunud teenimine on neist kõigist kõrgeim. See on kõige otsesem ning lihtsaim viis Jumalaga suhtlemiseks.

Тих, хто безпосередньо поклоняється Верховному Господеві й віддано служить Йому, називають персоналістами, а зайнятих роздумами про безособистісного Брахмана — імперсоналістами. І Арджуна запитує тут, хто із них перебуває в ліпшому становищі. Існують різні шляхи усвідомлення Абсолютної Істини, але Кр̣шн̣а в цій главі вказує, що бгакті-йоґа, тобто віддане служіння Йому, є найкращим з усіх. Це — найпряміший шлях і найлегший спосіб досягти спілкування з Богом.

„Bhagavad-gītā" teises peatükis selgitas Kõigekõrgem Jumal, et elusolend ei ole mitte materiaalne keha, vaid vaimne säde, ning et Absoluutne Tõde on vaimne tervik. Seitsmendas peatükis rääkis Ta, et elusolend on kõrgeima terviku lahutamatu osake ning soovitas kogu oma tähelepanu pöörata sellele tervikule. Kaheksandas peatükis öeldi jälle, et see, kes mõtleb kehast lahkudest Kṛṣṇast, tõuseb kohe vaimsesse taevasse, Kṛṣṇa elupaika. Ning kuuenda peatüki lõpus ütles Jumal selgelt, et kõikidest joogidest on täiuslikuim see, kes mõtleb alati Kṛṣṇast eneses. Seega jõutakse praktiliselt igas peatükis järelduseni, et inimene peab kiinduma Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest selles seisneb vaimse mõistmise kõrgeim täiuslikkus.

У другій главі Бгаґавад-ґı̄ти Верховний Господь пояснив, що жива істота не є матеріальним тілом, але іскрою духовного. Абсолютна ж Істина є духовне ціле. У сьомій главі Він описує живу істоту як невід’ємну частку верховного цілого й радить цілком перенести свою увагу на це верховне ціле. У восьмій главі повторюється, що той, хто, покидаючи тіло, думає про Кр̣шн̣у, одразу ж переноситься на духовне небо, в обитель Кр̣шн̣и. Наприкінці шостої глави Господь прямо каже, що найдосконалішим з усіх йоґів є той, хто постійно спрямовує свій внутрішній погляд на Кр̣шн̣у. Чи не кожна глава закінчується підсумком, що людині слід прихилитися до особистісної форми Кр̣шн̣и, бо це — найвищий ступінь духовної реалізації.

Sellegipoolest ei ole kõik inimesed kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. See on neile sedavõrd vastumeelne, et isegi „Bhagavad-gītāt" kommenteerides tahavad nad juhtida inimeste tähelepanu Kṛṣṇast kõrvale ning suunata kogu pühendumuse impersonaalsele brahmajyotile. Nad eelistavad mediteerida Absoluutse Tõe impersonaalsele aspektile, mis on mitteavaldunud ning jääb väljapoole meeltetaju.

Однак, існують люди, яких не приваблює особистісна форма Кр̣шн̣и. Вони настільки байдужі до Нього, що навіть складаючи коментарі до Бгаґавад-ґı̄ти, намагаються відвернути інших людей від Кр̣шн̣и і перенести всю їхню відданість на безособистісне брахмаджйоті. Вони вважають за краще розмірковувати про безособистісний невиявлений аспект Абсолютної Істини, який перебуває за межами чуттєвого сприймання.

Seega on sisuliselt kaks kategooriat transtsendentaliste. Nüüd esitab Arjuna küsimuse, kumb nendest kahest transtsendentaalsest protsessist on lihtsam ning kumma kategooria transtsendentaliste tuleb pidada täiuslikumaks. Teisisõnu öeldes selgitab ta omaenda positsiooni, sest Arjuna on kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. Teda ei huvita impersonaalne Brahman. Arjuna tahab teada, kas tema positsioon on õige. Kõigekõrgema Jumala impersonaalsele avaldumisele on väga raske mediteerida, nii selles materiaalses kui ka vaimses maailmas. Absoluutse Tõe impersonaalset aspekti ei ole tegelikult võimalik täielikult kujutleda. Seepärast peab Arjuna seda lihtsalt aja raiskamiseks. Arjuna mõistis üheteistkümnendas peatükis, et parim on olla kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest sel moel mõistab ta ka kõiki teisi Kṛṣṇa avaldumisi ega lase häirida oma armastust Tema vastu. Sellele olulisele küsimusele vastates selgitab Kṛṣṇa, milline on erinevus Absoluutse Tõe personaalse ja impersonaalse kontseptsiooni vahel.

Отже, існують два класи трансценденталістів, які йдуть різними шляхами, і Арджуна намагається вирішити питання про те, який з двох способів ліпший і трансценденталісти якої категорії досконаліші. Іншими словами, Арджуна хоче з’ясувати для себе своє власне становище, тому що він був прихильний до особистісної форми Кр̣шн̣и, а не до безособистісного Брахмана. Він хоче впевнитись в надійності своєї позиції. Медитація на імперсональний вияв як матеріального, так і духовного світу Верховного Господа — справа непроста. Справді, неможливо цілком осягнути безособистісний аспект Абсолютної Істини. Отож, Арджуна бажає запитати, чи варто марнувати час на це. В одинадцятій главі він наглядно переконується, що краще бути прихильним до особистісної форми Кр̣шн̣и, тому що таким чином можна пізнати й усі інші Його вияви, і це не заважатиме його любові до Кр̣шн̣и. Важливе питання, поставлене Арджуною, дозволяє з’ясувати різницю між імперсональним та особистісним уявленням про Абсолютну Істину.