Skip to main content

TEXT 1

VERSO 1

Tekst

Texto

arjuna uvāca
evaṁ satata-yuktā ye
bhaktās tvāṁ paryupāsate
ye cāpy akṣaram avyaktaṁ
teṣāṁ ke yoga-vittamāḥ
arjuna uvāca
evaṁ satata-yuktā ye
bhaktās tvāṁ paryupāsate
ye cāpy akṣaram avyaktaṁ
teṣāṁ ke yoga-vittamāḥ

Synonyms

Sinônimos

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; evam — sel viisil; satata — alati; yuktāḥ — hõivatud; ye — need, kes; bhaktāḥ — pühendunud; tvām — Sind; paryupāsate — kummardavad vastavalt ettekirjutustele; ye — need, kes; ca — samuti; api — taas; akṣaram — väljaspool meeli; avyaktam — mitteavaldunud; teṣām — nende; ke — kes; yoga-vit-tamāḥ — jooga tundmises täiuslikuimad.

arjunaḥ uvāca — Arjuna disse; evam — assim; satata — sempre; yuktāḥ — ocupados; ye — aqueles que; bhaktāḥ — devotos; tvām — Você; paryupāsate — adoram devidamente; ye — aqueles que; ca — também; api — de novo; akṣaram — além dos sentidos; avyaktam — o imanifesto; teṣām — deles; ke — quem; yoga-vit-tamāḥ — os mais perfeitos em conhecimento de yoga.

Translation

Tradução

Arjuna küsis: Keda peetakse täiuslikumaks – kas neid, kes on alati vastavalt ettekirjutustele hõivatud Sinu pühendunud teenimisega, või neid, kes kummardavad impersonaalset Brahmanit, mitteavaldunut?

Arjuna perguntou: Quais são considerados os mais perfeitos, aqueles que sempre estão devidamente ocupados em Seu serviço devocional, ou aqueles que adoram o Brahman impessoal, o imanifesto?

Purport

Comentário

Kṛṣṇa on selgitanud Oma isiksuslikku, mitteisiksuslikku ja kõiksuse aspekti ning erinevaid pühendunute ja joogide kategooriaid. Laias plaanis võib transtsendentalistid jagada kahte gruppi: impersonalistid ja personalistid. Personalistidest pühendunud rakendavad kogu oma energia Kõigekõrgema Jumala teenimisse. Kaudselt rakendab end Kṛṣṇa teenimisse ka impersonalist, kuid tema meditatsioon on suunatud impersonaalsele Brahmanile, mitteavaldunule.

Kṛṣṇa acabou de explicar o aspecto pessoal, impessoal e universal e descreveu todas as espécies de devotos e yogīs. Em geral, podem-se dividir os transcendentalistas em duas classes. Uma classe são os impersonalistas, e a outra, os personalistas. O devoto personalista ocupa-se com toda a energia no serviço do Senhor Supremo. O impersonalista também se ocupa, não diretamente no serviço de Kṛṣṇa, mas em meditar no Brahman impessoal, o imanifesto.

Sellest peatükist saame me teada, et kõikidest erinevatest Absoluutse Tõe teadvustamise protsessidest on kõrgeimaks bhakti-jooga ehk pühendunud teenimine. Kui inimene soovib vähegi suhelda Jumala Kõrgeima Isiksusega, siis peab ta algust tegema pühendunud teenimisega.

Neste capítulo, veremos que a bhakti-yoga, ou o serviço devocional, é o mais elevado dos diferentes processos para se compreender a Verdade Absoluta. Se alguém acaso deseja ter associação com a Suprema Personalidade de Deus, então, deve adotar o serviço devocional.

Neid, kes teenivad pühendunult otseselt Kõigekõrgemat Jumalat, nimetatakse personalistideks. Neid, kes mediteerivad impersonaalsele Brahmanile, nimetatakse impersonalistideks. Arjuna esitab siin küsimuse, kumb neist meetoditest on parem. Absoluutse Tõe teadvustamiseks on erinevaid teid, kuid selles peatükis näitab Kṛṣṇa, et bhakti-jooga ehk Tema pühendunud teenimine on neist kõigist kõrgeim. See on kõige otsesem ning lihtsaim viis Jumalaga suhtlemiseks.

Aqueles que adoram o Senhor Supremo diretamente por meio do serviço devocional chamam-se personalistas. Aqueles que se ocupam em meditar no Brahman impessoal chamam-se impersonalistas. Neste ponto, Arjuna pergunta qual é a melhor posição. Há diferentes maneiras de entender a Verdade Absoluta, mas Kṛṣṇa indica neste capítulo que bhakti-yoga, ou o serviço devocional a Ele, é a mais elevada de todas. Além de ser o mais direto, é também o meio mais fácil de associação com a Divindade.

„Bhagavad-gītā" teises peatükis selgitas Kõigekõrgem Jumal, et elusolend ei ole mitte materiaalne keha, vaid vaimne säde, ning et Absoluutne Tõde on vaimne tervik. Seitsmendas peatükis rääkis Ta, et elusolend on kõrgeima terviku lahutamatu osake ning soovitas kogu oma tähelepanu pöörata sellele tervikule. Kaheksandas peatükis öeldi jälle, et see, kes mõtleb kehast lahkudest Kṛṣṇast, tõuseb kohe vaimsesse taevasse, Kṛṣṇa elupaika. Ning kuuenda peatüki lõpus ütles Jumal selgelt, et kõikidest joogidest on täiuslikuim see, kes mõtleb alati Kṛṣṇast eneses. Seega jõutakse praktiliselt igas peatükis järelduseni, et inimene peab kiinduma Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest selles seisneb vaimse mõistmise kõrgeim täiuslikkus.

No Segundo Capítulo do Bhagavad-gītā, o Senhor Supremo explicou que o ser vivo não é o corpo material, mas uma centelha espiritual. E a Verdade Absoluta é o todo espiritual. No Sétimo Capítulo, Ele falou que o ser vivo é parte integrante do todo supremo e recomendou que ele transferisse completamente sua atenção para o todo. E no Oitavo Capítulo foi dito que, se no momento de deixar o corpo, pensa-se em Kṛṣṇa, de imediato haverá a transferência para o céu espiritual, para a morada de Kṛṣṇa. E no final do Sexto Capítulo, o Senhor foi bem claro ao falar que, de todos os yogīs, aquele que sempre pensa em Kṛṣṇa dentro de si é considerado o mais perfeito. Logo, praticamente em cada capítulo a conclusão é que devemos nos apegar à forma pessoal de Kṛṣṇa, pois esta é a mais elevada realização espiritual.

Sellegipoolest ei ole kõik inimesed kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. See on neile sedavõrd vastumeelne, et isegi „Bhagavad-gītāt" kommenteerides tahavad nad juhtida inimeste tähelepanu Kṛṣṇast kõrvale ning suunata kogu pühendumuse impersonaalsele brahmajyotile. Nad eelistavad mediteerida Absoluutse Tõe impersonaalsele aspektile, mis on mitteavaldunud ning jääb väljapoole meeltetaju.

Contudo, há aqueles que não estão apegados à forma pessoal de Kṛṣṇa. Eles são tão firmes em seu desapego que, mesmo ao prepararem seus comentários ao Bhagavad-gītā, querem que os outros se afastem de Kṛṣṇa e transfiram toda a sua devoção para o brahmajyoti impessoal. Eles preferem meditar na forma impessoal da Verdade Absoluta, que está além do alcance dos sentidos e é imanifesta.

Seega on sisuliselt kaks kategooriat transtsendentaliste. Nüüd esitab Arjuna küsimuse, kumb nendest kahest transtsendentaalsest protsessist on lihtsam ning kumma kategooria transtsendentaliste tuleb pidada täiuslikumaks. Teisisõnu öeldes selgitab ta omaenda positsiooni, sest Arjuna on kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse. Teda ei huvita impersonaalne Brahman. Arjuna tahab teada, kas tema positsioon on õige. Kõigekõrgema Jumala impersonaalsele avaldumisele on väga raske mediteerida, nii selles materiaalses kui ka vaimses maailmas. Absoluutse Tõe impersonaalset aspekti ei ole tegelikult võimalik täielikult kujutleda. Seepärast peab Arjuna seda lihtsalt aja raiskamiseks. Arjuna mõistis üheteistkümnendas peatükis, et parim on olla kiindunud Kṛṣṇa isiksuslikku kujusse, sest sel moel mõistab ta ka kõiki teisi Kṛṣṇa avaldumisi ega lase häirida oma armastust Tema vastu. Sellele olulisele küsimusele vastates selgitab Kṛṣṇa, milline on erinevus Absoluutse Tõe personaalse ja impersonaalse kontseptsiooni vahel.

E assim, de fato, há duas classes de transcendentalistas. Agora Arjuna está querendo que se resolva essa questão: qual é o processo mais fácil e qual das classes é mais perfeita. Em outras palavras, ele está deixando clara sua própria posição porque está apegado à forma pessoal de Kṛṣṇa. Ele não está apegado ao Brahman impessoal e quer saber se sua posição é segura. A manifestação impessoal, seja neste mundo material, seja no mundo espiritual, dificulta a meditação. Na verdade, ninguém pode conceber perfeitamente o aspecto impessoal da Verdade Absoluta. Portanto, Arjuna está tentando dizer: “De que adianta tanta perda de tempo?” No Décimo Primeiro Capítulo, Arjuna teve a experiência de que é melhor apegar-se à forma pessoal de Kṛṣṇa, pois ele pôde assim entender todas as outras formas ao mesmo tempo, e não houve nenhum distúrbio sequer em seu amor por Kṛṣṇa. Esta pergunta importante que Arjuna fez a Kṛṣṇa esclarecerá a distinção entre as concepções impessoal e pessoal sobre a Verdade Absoluta.