Skip to main content

TEXT 51

VERSO 51

Tekst

Texto

arjuna uvāca
dṛṣṭvedaṁ mānuṣaṁ rūpaṁ
tava saumyaṁ janārdana
idānīm asmi saṁvṛttaḥ
sa-cetāḥ prakṛtiṁ gataḥ
arjuna uvāca
dṛṣṭvedaṁ mānuṣaṁ rūpaṁ
tava saumyaṁ janārdana
idānīm asmi saṁvṛttaḥ
sa-cetāḥ prakṛtiṁ gataḥ

Synonyms

Sinônimos

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; dṛṣṭvā — nähes; idam — seda; mānuṣam — inimlikku; rūpam — kuju; tava — Sinu; saumyam — väga ilusat; janārdana — oo, vaenlaste nuhtleja; idānīm — praegu; asmi — mina olen; saṁvṛttaḥ — rahunenud; sa-cetāḥ — minu teadvuses; prakṛtim — oma enda loomuse juurde; gataḥ — tagasi pöördunud.

arjunaḥ uvāca — Arjuna disse; dṛṣṭvā — vendo; idam — esta; mānuṣam — humana; rūpam — forma; tava — Sua; saumyam — muito bela; janārdana — ó castigador dos inimigos; idānīm — agora; asmi — estou; saṁvṛttaḥ — estabelecido; sa-cetāḥ — em minha consciência; prakṛtim — à minha própria natureza; gataḥ — retornei.

Translation

Tradução

Kui Arjuna nägi Kṛṣṇat Tema algsel kujul, ütles ta: Oo, Janārdana, nähes Sinu ülimalt ilusat inimnäolist keha, on mu mõistus nüüd rahunenud ning mu algne loodus taastunud.

Ao ver Kṛṣṇa em Sua forma original, Arjuna, então, disse: Ó Janārdana, agora que vejo esta forma aparentemente humana, de uma beleza sem par, minha mente está tranqüila e reassumi minha natureza original.

Purport

Comentário

Sõnad mānuṣaṁ rūpam näitavad siin selgelt, et Jumala Kõrgeima Isiksuse algne kuju on kahekäeline. Käesolevas värsis kinnitatakse, et need, kes pilkavad Kṛṣṇat, pidades Teda tavaliseks inimeseks, ei tunne Tema jumalikku loomust. Kui Kṛṣṇa oleks tavaline inimene, kuidas saaks Ta siis ilmutada End kõiksuse kujul ning seejärel taas neljakäelise Nārāyaṇa kujul? Seega öeldakse „Bhagavad-gītās" väga selgelt, et see, kes peab Kṛṣṇat tavaliseks inimeseks ning kes eksitab teisi lugejaid öeldes, et Kṛṣṇas kõneleb impersonaalne Brahman, teeb suurimat ülekohut. Kṛṣṇa on näidanud Oma kõiksuse kuju ja neljakäelist Viṣṇu kuju. Kuidas saab Ta siis olla tavaline inimene? Puhas pühendunu ei lase end segada eksitavatest „Bhagavad-gītā" kommentaaridest, sest ta teab, mis on mis. „Bhagavad-gītā" algsed värsid on kirkad kui päike, nende nägemiseks pole vaja teadmatute kommenteerijate lambivalgust.

Aqui, as palavras mānuṣaṁ rūpam indicam com clareza que originalmente a Suprema Personalidade de Deus tem duas mãos. E também se demonstra que aqueles que zombam de Kṛṣṇa como se Ele fosse uma pessoa comum, ignoram Sua natureza divina. Se Kṛṣṇa fosse um ser humano comum, como então Lhe seria possível mostrar a forma universal e depois mostrar a forma de Nārāyaṇa de quatro braços? Assim, afirma-se mui claramente no Bhagavad-gītā que aquele que pensa que Kṛṣṇa é uma pessoa comum e que desencaminha o leitor, dizendo que é o Brahman impessoal dentro de Kṛṣṇa que fala, comete a maior das injustiças. É um fato verdadeiro que Kṛṣṇa mostrou Sua forma universal e Sua forma de Viṣṇu de quatro braços. Logo, como pode ser Ele um ser humano comum? O devoto puro não se deixa confundir por aqueles que deturpam o sentido do Bhagavad-gītā, pois ele entende do assunto. Os versos originais do Bhagavad-gītā são tão claros como o sol; eles não precisam da luz artificial dos comentadores tolos.