TEXTS 41-42

Tekst

Texte

sakheti matvā prasabhaṁ yad uktaṁ
he kṛṣṇa he yādava he sakheti
ajānatā mahimānaṁ tavedaṁ
mayā pramādāt praṇayena vāpi

yac cāvahāsārtham asat-kṛto ’si
vihāra-śayyāsana-bhojaneṣu
eko ’tha vāpy acyuta tat-samakṣaṁ
tat kṣāmaye tvām aham aprameyam

Synonyms

sakhā — sõber; iti — sel moel; matvā — mõeldes; prasabham — jultunult; yat — ükskõik, mida; uktam — öelnud; he kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; he yādava — oo, Yādava; he sakhe — oo, mu kallis sõber; iti — sel moel; ajānatā — teadmata; mahimānam — hiilgust; tava — Sinu; idam — see; mayā — minu poolt; pramādāt — rumalusest; praṇayena — armastusest; vā api — või; yat — ükskõik, mida; ca — samuti; avahāsa-artham — naljaks; asat-kṛtaḥ — teotanud; asi — Sa oled olnud; vihāra — lõõgastumas; śayyā — lamamas; āsana — istumas; bhojaneṣu — või koos einestades; ekaḥ — üksinda; atha vā — või; api — samuti; acyuta — oo, eksimatu; tat-samakṣam — kaaslaste seltsis; tat — kõik need; kṣāmaye — palun andestust; tvām — Sinult; aham — mina; aprameyam — mõõtmatu.

sakhā: ami; iti: ainsi; matvā: pensant; prasabham: impudemment; yat: quoi que; uktam: dit; he kṛṣṇa: ô Kṛṣṇa; he yādava: ô Yādava; he sakhe: ô mon cher ami; iti: ainsi; ajānatā: sans savoir; mahimānam: gloires; tava: Tes; idam: cela; mayā: par moi; pramādāt: par sottise; praṇayena: par amour; va api: ou; yat: quoi que; ca: aussi; avahāsārtham: par plaisanterie; asat-kṛtaḥ: déshonoré; asi: Tu as été; vihāra: dans la détente; śayyā: allongés; āsana: assis; bhojaneṣu: ou en mangeant ensemble; ekaḥ: seuls; athavā: ou; api: aussi; acyuta: ô Toi qui es infaillible; tat-samakṣam: parmi des compagnons; tat: tous ces; kṣāmaye: demande pardon; tvām: à Toi; aham: je; aprameyam: immensurable.

Translation

Mõeldes Sinust kui oma sõbrast, olen ma järelemõtlematult pöördunud Sinu poole, sõnadega „Oo, Kṛṣṇa!", „Oo, Yādava!", „Oo, mu sõber!", teadmata Sinu tegelikust hiilgusest. Palun andesta mulle kõik, mida ma olen rumalusest või armastusest teinud. Ma olen Sind korduvalt teotanud, heitnud nalja Sinu üle kui me lõõgastusime, lamades samal voodil, või kui me istusime või einestasime koos, vahel üksi olles ja vahel oma sõprade seltsis. Oo, eksimatu, palun andesta mulle kõik need solvangud.

Méconnaissant Tes gloires, je me suis, par le passé, impudemment adressé à Toi par ces mots: « Ô Kṛṣṇa, Ô Yādava, Ô mon ami ». Je Te prie de bien vouloir pardonner tout ce que j’ai pu faire par déraison ou par amour. Que de fois T’ai-je manqué de respect; quand nous plaisantions dans les moments de détente, que nous nous allongions sur le même lit, que nous nous asseyions côte à côte ou partagions le même repas, parfois seuls, parfois devant plusieurs compagnons. Pour toutes ces offenses, ô Acyuta, je Te demande pardon.

Purport

Ehkki Kṛṣṇa ilmutas End Arjunale Oma kõiksuse kujul, ei ole Arjuna unustanud oma sõprussuhteid Kṛṣṇaga ning seepärast palub ta Kṛṣṇalt andestust oma paljude sundimatute ütluste pärast, mis on omased sõprussuhtele. Arjuna tunnistab, et ta ei teadnud varem, et Kṛṣṇa võib omandada sellise kõiksuse kuju, ehkki Kṛṣṇa oli sellest Arjunale kui Oma lähedasele sõbrale rääkinud. Arjuna ei osanud öelda, kui mitmeid kordi oli ta Kṛṣṇat teotanud, öeldes Talle „Oo, mu sõber," „Oo, Kṛṣṇa," „Oo, Yādava" jne, teadvustamata Kṛṣṇa külluslikkust. Kuid Kṛṣṇa on sedavõrd heatahtlik ja armulik, et hoolimata Oma külluslikkusest, mängis Ta Arjuna kui sõbraga. Sellised on vastastikused, transtsendentaalsed armastussuhted pühendunu ja Jumala vahel. Elusolendi ja Kṛṣṇa vahelised suhted on igavesed ning, nagu näha ka Arjuna käitumisest, pole neid võimalik unustada. Ehkki Arjuna nägi Kṛṣṇa kõiksuse kuju külluslikkust, ei unustanud ta oma sõprussuhteid Temaga.

Bien que Kṛṣṇa Se révèle à présent devant lui dans Sa forme universelle, Arjuna n’oublie pas le lien d’amitié qui les unit. Il implore donc Son pardon pour toutes les familiarités amicales qu’il s’est jadis permises. Il reconnaît que jamais il n’aurait cru que le Seigneur soit capable de manifester une telle forme, même lorsque dans leurs échanges d’amitié Celui-ci lui en avait parlé. Arjuna ne peut compter le nombre de fois où il a pu manquer de respect au Seigneur en L’appelant « Ô mon ami », « Ô Kṛṣṇa », « Ô Yādava », sans avoir conscience de Sa grandeur. Mais Kṛṣṇa est si bon et si miséricordieux que, malgré cette gloire, Il a entretenu avec Arjuna des rapports d’amitié. De tels échanges d’amour transcendantaux unissent en effet le Seigneur à Ses dévots. Comme l’attitude d’Arjuna l’indique dans ce verset, le lien qui unit l’être distinct au Seigneur est immuable, éternel et inoubliable. Aussi, bien qu’il ait contemplé la forme universelle du Seigneur dans toute sa splendeur, Arjuna ne peut oublier la relation d’amitié qui l’unit à Kṛṣṇa.