Skip to main content

TEXTS 41-42

TEXTS 41-42

Tekst

Text

sakheti matvā prasabhaṁ yad uktaṁ
he kṛṣṇa he yādava he sakheti
ajānatā mahimānaṁ tavedaṁ
mayā pramādāt praṇayena vāpi
sakheti matvā prasabhaṁ yad uktaṁ
he kṛṣṇa he yādava he sakheti
ajānatā mahimānaṁ tavedaṁ
mayā pramādāt praṇayena vāpi
yac cāvahāsārtham asat-kṛto ’si
vihāra-śayyāsana-bhojaneṣu
eko ’tha vāpy acyuta tat-samakṣaṁ
tat kṣāmaye tvām aham aprameyam
yac cāvahāsārtham asat-kṛto ’si
vihāra-śayyāsana-bhojaneṣu
eko ’tha vāpy acyuta tat-samakṣaṁ
tat kṣāmaye tvām aham aprameyam

Synonyms

Synonyms

sakhā — sõber; iti — sel moel; matvā — mõeldes; prasabham — jultunult; yat — ükskõik, mida; uktam — öelnud; he kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; he yādava — oo, Yādava; he sakhe — oo, mu kallis sõber; iti — sel moel; ajānatā — teadmata; mahimānam — hiilgust; tava — Sinu; idam — see; mayā — minu poolt; pramādāt — rumalusest; praṇayena — armastusest; vā api — või; yat — ükskõik, mida; ca — samuti; avahāsa-artham — naljaks; asat-kṛtaḥ — teotanud; asi — Sa oled olnud; vihāra — lõõgastumas; śayyā — lamamas; āsana — istumas; bhojaneṣu — või koos einestades; ekaḥ — üksinda; atha vā — või; api — samuti; acyuta — oo, eksimatu; tat-samakṣam — kaaslaste seltsis; tat — kõik need; kṣāmaye — palun andestust; tvām — Sinult; aham — mina; aprameyam — mõõtmatu.

sakhā — friend; iti — thus; matvā — thinking; prasabham — presumptuously; yat — whatever; uktam — said; he kṛṣṇa — O Kṛṣṇa; he yādava — O Yādava; he sakhe — O my dear friend; iti — thus; ajānatā — without knowing; mahimānam — glories; tava — Your; idam — this; mayā — by me; pramādāt — out of foolishness; praṇayena — out of love; api — either; yat — whatever; ca — also; avahāsa-artham — for joking; asat-kṛtaḥ — dishonored; asi — You have been; vihāra — in relaxation; śayyā — in lying down; āsana — in sitting; bhojaneṣu — or while eating together; ekaḥ — alone; atha — or; api — also; acyuta — O infallible one; tat-samakṣam — among companions; tat — all those; kṣāmaye — ask forgiveness; tvām — from You; aham — I; aprameyam — immeasurable.

Translation

Translation

Mõeldes Sinust kui oma sõbrast, olen ma järelemõtlematult pöördunud Sinu poole, sõnadega „Oo, Kṛṣṇa!", „Oo, Yādava!", „Oo, mu sõber!", teadmata Sinu tegelikust hiilgusest. Palun andesta mulle kõik, mida ma olen rumalusest või armastusest teinud. Ma olen Sind korduvalt teotanud, heitnud nalja Sinu üle kui me lõõgastusime, lamades samal voodil, või kui me istusime või einestasime koos, vahel üksi olles ja vahel oma sõprade seltsis. Oo, eksimatu, palun andesta mulle kõik need solvangud.

Thinking of You as my friend, I have rashly addressed You “O Kṛṣṇa,” “O Yādava,” “O my friend,” not knowing Your glories. Please forgive whatever I may have done in madness or in love. I have dishonored You many times, jesting as we relaxed, lay on the same bed, or sat or ate together, sometimes alone and sometimes in front of many friends. O infallible one, please excuse me for all those offenses.

Purport

Purport

Ehkki Kṛṣṇa ilmutas End Arjunale Oma kõiksuse kujul, ei ole Arjuna unustanud oma sõprussuhteid Kṛṣṇaga ning seepärast palub ta Kṛṣṇalt andestust oma paljude sundimatute ütluste pärast, mis on omased sõprussuhtele. Arjuna tunnistab, et ta ei teadnud varem, et Kṛṣṇa võib omandada sellise kõiksuse kuju, ehkki Kṛṣṇa oli sellest Arjunale kui Oma lähedasele sõbrale rääkinud. Arjuna ei osanud öelda, kui mitmeid kordi oli ta Kṛṣṇat teotanud, öeldes Talle „Oo, mu sõber," „Oo, Kṛṣṇa," „Oo, Yādava" jne, teadvustamata Kṛṣṇa külluslikkust. Kuid Kṛṣṇa on sedavõrd heatahtlik ja armulik, et hoolimata Oma külluslikkusest, mängis Ta Arjuna kui sõbraga. Sellised on vastastikused, transtsendentaalsed armastussuhted pühendunu ja Jumala vahel. Elusolendi ja Kṛṣṇa vahelised suhted on igavesed ning, nagu näha ka Arjuna käitumisest, pole neid võimalik unustada. Ehkki Arjuna nägi Kṛṣṇa kõiksuse kuju külluslikkust, ei unustanud ta oma sõprussuhteid Temaga.

Although Kṛṣṇa is manifested before Arjuna in His universal form, Arjuna remembers his friendly relationship with Kṛṣṇa and is therefore asking pardon and requesting Kṛṣṇa to excuse him for the many informal gestures which arise out of friendship. He is admitting that formerly he did not know that Kṛṣṇa could assume such a universal form, although Kṛṣṇa explained it as his intimate friend. Arjuna did not know how many times he may have dishonored Kṛṣṇa by addressing Him “O my friend,” “O Kṛṣṇa,” “O Yādava,” etc., without acknowledging His opulence. But Kṛṣṇa is so kind and merciful that in spite of such opulence He played with Arjuna as a friend. Such is the transcendental loving reciprocation between the devotee and the Lord. The relationship between the living entity and Kṛṣṇa is fixed eternally; it cannot be forgotten, as we can see from the behavior of Arjuna. Although Arjuna has seen the opulence in the universal form, he cannot forget his friendly relationship with Kṛṣṇa.