Skip to main content

TEXT 35

VERSO 35

Tekst

Texto

sañjaya uvāca
etac chrutvā vacanaṁ keśavasya
kṛtāñjalir vepamānaḥ kirīṭī
namaskṛtvā bhūya evāha kṛṣṇaṁ
sa-gadgadaṁ bhīta-bhītaḥ praṇamya
sañjaya uvāca
etac chrutvā vacanaṁ keśavasya
kṛtāñjalir vepamānaḥ kirīṭī
namaskṛtvā bhūya evāha kṛṣṇaṁ
sa-gadgadaṁ bhīta-bhītaḥ praṇamya

Synonyms

Sinônimos

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; etat — sel viisil; śrutvā — kuuldes; vacanam — kõnet; keśavasya — Kṛṣṇa; kṛta-añjaliḥ — kokkusurutud peopesadega; vepamānaḥ — värisedes; kirīṭī — Arjuna; namaskṛtvā — avaldades lugupidamist; bhūyaḥ — taas; eva — samuti; āha — ütles; kṛṣṇam — Kṛṣṇale; sa-gadgadam — väriseval häälel; bhīta-bhītaḥ — hirmunud; praṇamya — avaldades lugupidamist.

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya disse; etat — assim; śrutvā — ouvindo; vacanam — o discurso; keśavasya — de Kṛṣṇa; kṛta-añjaliḥ — de mãos postas; vepamānaḥ — tremendo; kirītī — Arjuna; namaskṛtvā — oferecendo reverências; bhūyaḥ — novamente; eva — também; āha — disse; kṛṣṇam — a Kṛṣṇa; sa-gadgadam — com a voz balbuciante; bhīta-bhītaḥ — amedrontado; praṇamya — oferecendo reverências.

Translation

Tradução

Sañjaya ütles Dhṛtarāṣṭrale: Oo, kuningas, olles kuulnud neid sõnu Jumala Kõrgeimalt Isiksuselt, avaldas Arjuna värisedes ja kokkusurutud peopesadega Jumal Kṛṣṇale taas ja taas oma lugupidamist. Kartlikul häälel kõneles ta Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.

Sañjaya disse a Dhṛtarāṣṭra: Ó rei, após ouvir estas palavras da Suprema Personalidade de Deus, Arjuna, trêmulo e de mãos postas, ofereceu repetidas reverências. Ele se dirigiu amedrontado ao Senhor Kṛṣṇa, e com a voz vacilante falou as seguintes palavras.

Purport

Comentário

Nagu me oleme juba selgitanud, sattus Arjuna Jumala Kõrgeima Isiksuse kõiksuse kuju poolt tekitatud olukorra tõttu suurde hämmeldusse ning seetõttu avaldas ta taas ja taas Kṛṣṇale oma lugupidamist. Väriseval häälel hakkas ta Kṛṣṇa poole palvetama, tehes seda mitte kui Kṛṣṇa sõber, vaid kui Tema imestunud pühendunu.

Como já explicamos, devido à situação criada pela forma universal da Suprema Personalidade de Deus, Arjuna ficou perplexo e atônito e então, ele começou a oferecer respeitosas reverências repetidas vezes a Kṛṣṇa, e com uma voz vacilante começou a orar, não como amigo, mas como um devoto maravilhado.