Skip to main content

TEXT 19

VERSO 19

Tekst

Texto

anādi-madhyāntam ananta-vīryam
ananta-bāhuṁ śaśi-sūrya-netram
paśyāmi tvāṁ dīpta-hutāśa-vaktraṁ
sva-tejasā viśvam idaṁ tapantam
anādi-madhyāntam ananta-vīryam
ananta-bāhuṁ śaśi-sūrya-netram
paśyāmi tvāṁ dīpta-hutāśa-vaktraṁ
sva-tejasā viśvam idaṁ tapantam

Synonyms

Sinônimos

anādi — alguseta; madhya — keskpaigata; antam — lõputa; ananta — piiritu; vīryam — hiilgus; ananta — piiritu; bāhum — käed; śaśi — Kuu; sūrya — ja Päike; netram — silmad; paśyāmi — ma näen; tvām — Sind; dīpta — säramas; hutāśa-vaktram — Sinu suust tulev tuli; sva-tejasā — Sinu säraga; viśvam — universumit; idam — seda; tapantam — kuumutades.

anādi — sem começo; madhya — meio; antam — ou fim; ananta — ilimitadas; vīryam — glórias; ananta — ilimitados; bāhum — braços; śaśi — a Lua; sūrya — e o Sol; netram — olhos; paśyāmi — vejo; tvām — Você; dīpta — ardente; hutāśavaktram–fogo saindo de Sua boca; sva-tejasā — com Seu resplendor; viśvam — Universo; idam — este; tapantam — aquecendo.

Translation

Tradução

Sa oled alguse, keskpaiga ja lõputa. Sinu hiilgus on piiritu. Sul on lugematu arv käsi ning Päike ja Kuu on Sinu silmadeks. Ma näen, kuidas lõõmav tuli väljub Sinu suust, põletades kogu seda universumit Sinu Enda kiirgusega.

Você não tem origem, meio ou fim. Sua glória é ilimitada. Você tem inúmeros braços, e o Sol e a Lua são Seus olhos. Vejo o fogo ardente saindo de Sua boca, e Você queima todo este Universo com o Seu próprio resplendor.

Purport

Comentário

Jumala Kõrgeima Isiksuse kuus küllust on piiritud. Siin ja „Bhagavad-gītā" teisteski paikades esineb ühe ja sama kordamist, kuid pühakirjade koheselt ei ole Kṛṣṇa külluslikkuse kordamine kirjanduslik puudujääk. Öeldakse, et hämmingu või vaimustuse või suure ekstaasi hetkedel korratakse taas ja taas ühte ja sama. See ei ole viga.

Não há limite para a extensão das seis opulências da Suprema Personalidade de Deus. Aqui e em muitas outras passagens há repetição, porém, segundo as escrituras, a repetição das glórias de Kṛṣṇa não é uma fraqueza literária. Diz-se que num momento de confusão ou espanto ou de grande êxtase, as afirmações são repetidas muitas e muitas vezes. Isto não é uma falha.