Skip to main content
Library » Bhagavad-gītā nii nagu see on » HETEISTKÜMNES PEATÜKK

TEXT 19

TEXT 19

Tekst

Texte

anādi-madhyāntam ananta-vīryam
ananta-bāhuṁ śaśi-sūrya-netram
paśyāmi tvāṁ dīpta-hutāśa-vaktraṁ
sva-tejasā viśvam idaṁ tapantam
anādi-madhyāntam ananta-vīryam
ananta-bāhuṁ śaśi-sūrya-netram
paśyāmi tvāṁ dīpta-hutāśa-vaktraṁ
sva-tejasā viśvam idaṁ tapantam

Synonyms

Synonyms

anādi — alguseta; madhya — keskpaigata; antam — lõputa; ananta — piiritu; vīryam — hiilgus; ananta — piiritu; bāhum — käed; śaśi — Kuu; sūrya — ja Päike; netram — silmad; paśyāmi — ma näen; tvām — Sind; dīpta — säramas; hutāśa-vaktram — Sinu suust tulev tuli; sva-tejasā — Sinu säraga; viśvam — universumit; idam — seda; tapantam — kuumutades.

anādi: sans début; madhya: milieu; antam: ou fin; ananta: illimitée; vīryam: la gloire; ananta: illimités; bāhum: les bras; śaśi: la lune; sūrya: et le soleil; netram: les yeux; paśyāmi: je vois; tvām: de Toi; dīpta: brûlant; hutāśa-vaktram: le feu qui sort de Ta bouche; sva-tejasā: par Ta radiance; viśvam: univers; idam: cet; tapantam: chauffant.

Translation

Translation

Sa oled alguse, keskpaiga ja lõputa. Sinu hiilgus on piiritu. Sul on lugematu arv käsi ning Päike ja Kuu on Sinu silmadeks. Ma näen, kuidas lõõmav tuli väljub Sinu suust, põletades kogu seda universumit Sinu Enda kiirgusega.

Sans commencement, sans fin, sans milieu, doté d’innombrables bras, d’une bouche d’où jaillit un feu brûlant, Tu incendies l’univers entier de Ta radiance. Le soleil et la lune sont Tes yeux. On ne saurait mesurer l’étendue de Ta gloire.

Purport

Purport

Jumala Kõrgeima Isiksuse kuus küllust on piiritud. Siin ja „Bhagavad-gītā" teisteski paikades esineb ühe ja sama kordamist, kuid pühakirjade koheselt ei ole Kṛṣṇa külluslikkuse kordamine kirjanduslik puudujääk. Öeldakse, et hämmingu või vaimustuse või suure ekstaasi hetkedel korratakse taas ja taas ühte ja sama. See ei ole viga.

Les six opulences spirituelles du Seigneur Suprême sont chacune infinies. Dans ce verset, comme dans bon nombre d’autres, on trouvera des répétitions, mais les Écrits védiques nous enseignent que la répétition des gloires de Kṛṣṇa ne constitue en rien une faiblesse littéraire. N’arrive-t-il pas, lorsqu’on est émerveillé, déconcerté ou saisi d’une grande extase, que l’on répète maintes fois les mêmes choses ? On ne saurait voir dans ces répétitions la moindre imperfection.