Skip to main content

TEXTS 4-5

TEXTS 4-5

Tekst

Текст

buddhir jñānam asammohaḥ
kṣamā satyaṁ damaḥ śamaḥ
sukhaṁ duḥkhaṁ bhavo ’bhāvo
bhayaṁ cābhayam eva ca
буддгір джн̃а̄нам асаммохах̣
кшама̄ сатйам̇ дамах̣ ш́амах̣
сукгам̇ дух̣кгам̇ бгаво ’бга̄во
бгайам̇ ча̄бгайам ева ча
ahiṁsā samatā tuṣṭis
tapo dānaṁ yaśo ’yaśaḥ
bhavanti bhāvā bhūtānāṁ
matta eva pṛthag-vidhāḥ
ахім̇са̄ самата̄ тушт̣іс
тапо да̄нам̇ йаш́о ’йаш́ах̣
бгаванті бга̄ва̄ бгӯта̄на̄м̇
матта ева пр̣тгаґ-відга̄х̣

Synonyms

Послівний переклад

buddhiḥ — arukus; jñānam — teadmised; asammohaḥ — vabadus kahtlustest; kṣamā — andestavus; satyam — tõearmastus; damaḥ — meelte kontroll; śamaḥ — mõistuse kontroll; sukham — õnn; duḥkham — kannatamine; bhavaḥ — sünd; abhāvaḥ — surm; bhayam — hirm; ca — samuti; abhayam — kartmatus; eva — samuti; ca — ning; ahiṁsā — vägivallatus; samatā — tasakaalukus; tuṣṭiḥ — rahuldatus; tapaḥ — askees; dānam — heategevus; yaśaḥ — kuulsus; ayaśaḥ — kurikuulsus; bhavanti — tekivad; bhāvāḥ — loomused; bhūtānām — elusolendite; mattaḥ — Minust; eva — kindlasti; pṛthak-vidhāḥ — mitmekesiselt seatud.

буддгіх̣—інтелект; джн̃а̄нам—знання; асаммохах̣—відсутність сумнівів; кшама̄—всепрощення; сатйам—правдивість; дамах̣—контроль почуттів; ш́амах̣—контроль розуму; сукгам—щастя; дух̣кгам—нещастя; бгавах̣—народження; абга̄вах̣—смерть; бгайам— страх; ча — також; абгайам — безстрашність; ева — також; ча —і; ахім̇са̄—відмова від насильства; самата̄—рівновага; тушт̣іх̣— вдоволеність; тапах̣—покута; да̄нам—милосердя; йаш́ах̣—слава; айаш́ах̣ — ганьба; бгаванті — виходять; бга̄ва̄х̣ — природи; бгӯта̄на̄м—живих істот; маттах̣—з Мене; ева—неодмінно; пр̣тгак-відга̄х̣—по-різному влаштовані.

Translation

Переклад

Elusolendite kõikide erinevate omaduste loojaks olen olnud üksnes Mina. Mina olen loonud nii arukuse kui teadmised, vabaduse kahtlustest ja eksiarvamustest, andestavuse, tõearmastuse, kontrolli meelte ja mõistuse üle, õnne ja kannatused, sünni, surma, hirmu, kartmatuse, vägivallast hoidumise, tasakaalukuse, rahuldatuse, askeesid, heategevuse, kuulsuse ja ka häbistuse.

Інтелект, знання, свободу від сумнівів та ілюзій, прощення, правдивість, володіння своїми чуттями, приборкання розуму, щастя й нещастя, народження, смерть, страх, безстрашність, відмову від застосування насильства, врівноваженість, вдоволеність, аскетизм, милосердя, славу і ганьбу — всі ці різні якості й здібності живих істот створив саме Я.

Purport

Коментар

Nagu öeldakse selles värsis, on Kṛṣṇa loonud kõik elusolendite erinevad omadused, olgu need siis head või halvad.

Всі різні гарні й погані якості живих істот створив Кр̣шн̣а, і їх описано тут.

Arukus tähendab võimet analüüsida asju nende tõelises valguses, ning teadmised tähendavad arusaamist sellest, mis on hing ning mis on mateeria. Tavapäraselt käsitlevad ülikoolides omandatavad teadmised üksnes mateeriat, ning seetõttu ei loeta neid siinkohal teadmisteks. Teadmised tähendavad vaimse ja materiaalse eristamist. Tänapäeval ei jagata koolides vaimseid teadmisi, vaid räägitakse materiaalsetest elementidest ning kehalistest vajadustest. Seetõttu pole akadeemilised teadmised täielikud.

Інтелект — це здатність дивитися на речі під правильним кутом зору, а знання полягає в розумінні того, що є дух і що — матерія. Звичайне знання, яке отримують в університетах, стосується лише матерії і тут не вважається справжнім знанням. Знати — означає розуміти різницю між духом і матерією. Сучасна освіта не дає знання про дух; вчені та викладачі просто досліджують елементи матерії й дбають про тілесні потреби. Тому академічне знання недовершене.

Asammoha tähendab vabadust kahtlustest ja eksiarvamustest ning selleni on võimalik jõuda, kui inimene ei ole kõhklevalt kahevahel ning mõistab transtsendentaalset filosoofiat. Aeglaselt, kuid kindlalt vabaneb ta segadusest. Mitte midagi ei tule omaks võtta pimesi, esmalt tuleb kõike tähelepanelikult ja ettevaatlikult uurida. Kṣamā tähendab leplikkust ja andestavust. Seda omadust tuleb teadlikult arendada, olles leplik ja andestades teiste väikesed solvangud. Satyam, tõearmastus, tähendab seda, et fakte tuleb teiste hüvanguks esitada sellistena nagu need on. Fakte ei tohi moonutada. Seltskondliku kombe kohaselt öeldakse, et tõtt tohib rääkida vaid siis, kui teised suudavad selle „alla neelata", kuid see pole tõearmastus. Tõde tuleb kõnelda avameelselt, nii, et teised mõistaksid, millised faktid tegelikult on. Kui üks inimene on varas ning teisi inimesi hoiatatakse selle varga eest, siis kõneldakse tõtt. Ehkki tõde võib olla vahel raske „alla neelata", ei tohi seda varjata. Tõearmastus tähendab seda, et teiste hüvanguks tuleb fakte esitada alati sellistena nagu need on. Selline on tõe definitsioon.

Коли людина не знає вагань і розуміє трансцендентальну філософію, тоді вона досягає асаммохи, незалежності від сумнівів та омани. Поступово, але впевнено вона позбувається омани. Не слід нічого приймати сліпо, до всього треба ставитись обережно й з увагою. Людина повинна виховувати в собі таку якість, як кшама̄, терпимість і милостивість, і вибачати іншим незначні образи. Сатйам, правдивість, означає, що для блага людей факти треба подавати такими, якими вони є. Факти не слід перекручувати. Згідно зі світськими умовностями вважають, що правду треба висловлювати лише в тих випадках, коли вона приємна іншим. Але це не є правдивість. Правду слід казати прямо й відверто, так, щоб інші могли зрозуміти, якими є факти насправді. Якщо хтось злодій, і людей попереджують, що він злодій, то це і є правда. Хоча іноді правда й гірка, не слід її замовчувати. Правдивість вимагає для загальної користі подавати факти такими, якими вони є. Таким є визначення правди.

Meelte ohjeldamine tähendab hoidumist meelte kasutamisest tarbetu, isikliku naudingu nimel. Meelte vajaduste õige rahuldamine pole keelatud, kuid tarbetu meeleline nauding on takistuseks vaimse arengu teel. Seetõttu tuleb hoiduda meelte asjatust kasutamisest. Samamoodi tuleb mõistust hoida vabana tarbetutest mõtetest. Seda nimetatakse śamaks. Meil ei tule raisata oma aega mõtiskledes, kuidas rohkem raha teenida. See on mõtlemisvõime väärkasutus. Mõistus tuleb suunata inimese esmase vajaduse mõistmisele ning teadmisi sellest tuleb omandada autoriteetsest allikast. Mõtlemisvõimet tuleb arendada selliste inimeste keskel, kes tunnevad hästi pühakirju; kes on pühakud ja vaimsed õpetajad või kelle mõtlemisvõime on kõrgelt arenenud. Inimene peaks leidma naudingut ja õnne (sukham) selles, mis aitab tal arendada vaimseid teadmisi Kṛṣṇa teadvuses, ning kõiges, mis takistab Kṛṣṇa teadvuse arendamist nägema valu ja kannatuste allikat. Me peame vastu võtma kõik selle, mis aitab meil arendada Kṛṣṇa teadvust ning eemale heitma kõik, mis seda takistab.

Володіння чуттями означає, що їх не слід залучати до надмірних або протиприродних втіх. Не заборонено задовольняти необхідні потреби чуттів, але зайві чуттєві насолоди перешкоджають духовному поступові. Тому слід утримуватися від будь-якого зловживання ними. Так само, не слід думати про щось зайве, це називається ш́ама, вмиротворення. Не треба витрачати час на роздуми про заробіток. Це неправильне використання розумової сили. За допомогою розуму слід вивчити вказівки авторитетних джерел і усвідомити головну потребу людини. Розумові здібності слід розвивати, спілкуючись з особистостями, що знають істинний смисл священних писань, із святими, з духовними вчителями і з тими, хто має високорозвинуте мислення. Сукгам, щастя або втіху, слід завжди знаходити в тому, що сприяє розвою духовного знання в свідомості Кр̣шн̣и. Й водночас, розвитку свідомості Кр̣шн̣и не сприяє все те, що завдає болю і страждань. Треба приймати все, що сприяє розвитку свідомості Кр̣шн̣и й відкидати все несприятливе.

Bhava, sünd, viitab materiaalsele kehale. Mis puutub hinge, siis nagu „Bhagavad-gītā" alguses juba selgitatud, ei eksisteeri hinge jaoks ei sündi ega surma. Sünd ja surm on seotud üksnes meie kehastumisega materiaalses maailmas. Hirm tuleneb aga tuleviku pärast muretsemisest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei koge hirmu, sest ta on oma tegevused seadnud nii, et lõpptulemusena pöördub ta kindlasti tagasi vaimsesse taevasse, tagasi koju, Jumala juurde. Seega on tema tulevik ülimalt helge. Teised inimesed aga ei tea, mida tulevik neile toob või milline saab olema nende järgmine elu. Seetõttu on nad pidevalt muredest vaevatud. Et vabaneda sellest vaevatusest, on parim toimimisviis jõuda Kṛṣṇa mõistmiseni ning viibida alati Kṛṣṇa teadvuses. Sel moel vabaneme me kõikidest hirmudest. „Śrīmad- Bhāgavatamis" (11.2.37) öeldakse: bhayaṁ dvitīyābhini-veśataḥ syāt. Selles värsis kinnitatakse, et hirmu põhjustab süvenemine illusoorsesse energiasse. Kuid nendel, kes on vabad illusoorse energia mõju alt, kes on veendunud, et nad ei ole mitte materiaalsed kehad, vaid Jumala Kõrgeima Isiksuse vaimsed osakesed, ning kes on seetõttu rakendanud end Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, pole midagi karta. Nende tulevik on väga helge. Hirm on omane ainult sellistele inimestele, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses. Abhayam, kartmatus, on saavutatav üksnes Kṛṣṇa teadvuses viibides.

Бгаву, народження, слід розуміти як те, що стосується тіла. Душа ж, як це вже розглядалось на початку Бгаґавад-ґı̄ти, не народжується і не вмирає. Народження і смерть стосуються втілення істоти в матеріальному світі. Страх виникає внаслідок тривоги перед майбутнім. Людина в свідомості Кр̣шн̣и ніколи не відчуває страху, тому що, завдяки своїй діяльності, вона безумовно повернеться в небесну обитель, додому, назад до Бога. Тому її майбутнє непотьмарене. Однак інші не знають, що чекає на них у майбутньому, не знають, що принесе їм наступне життя. Тому вони постійно перебувають у неспокої. Якщо ж ми бажаємо позбутись цього неспокою, то найкраще для нас є усвідомити Кр̣шн̣у й завжди перебувати в свідомості Кр̣шн̣и. Так ми звільнимось від будь-яких страхів. У Ш́рı̄мад-Бга̄ґаватам (11.2.37) стверджується: бгайам̇ двітı̄йа̄бгіні- веш́атах̣ сйа̄т — «причиною страху є наше заглиблення в ілюзорну енерґію». Але той, хто звільнився від її впливу, хто переконався, що він є не це тіло, а духовна частка Верховного Бога-Особи, яка служить Верховному Господеві на трансцендентному рівні, — той нічого не боїться. Його майбутнє дуже світле. Страх супроводжує тих людей, які не мають свідомості Кр̣шн̣и. Абгайам, безстрашність, властива лише тому, хто перебуває в свідомості Кр̣шн̣и.

Ahiṁsā ehk vägivallast hoidumine tähendab seda, et me ei tohiks teha midagi, mis põhjustaks teistele kannatusi ja segadust. Arvukate poliitikute, sotsioloogide ja filantroopide poolt lubatud materiaalsed tegevused ei tooda kuigi häid tulemusi, sest neil puudub transtsendentaalne nägemus ning seetõttu nad ei tea, mis oleks inimühiskonnale tegelikult kasutoov. Ahiṁsā tähendab seda, et inimesi tuleks õpetada oma inimkeha ära kasutama parimal võimalikul viisil. Inimkeha on mõeldud vaimseks teadvustamiseks ning seetõttu tarvitab iga liikumine või ühing, mis ei ole suunatud sellele eesmärgile, inimeste peal vägivalda. Seda, mis aitab inimestel saavutada tulevikus vaimset õnne, nimetatakse vägivallast hoidumiseks.

Ахім̇са̄, ненасильство, означає, що не слід робити нічого, що завдає страждань або бентежить інших. Матеріальна діяльність, яку пропонують політики, соціологи, філантропи тощо дає не дуже гарні наслідки, тому що політики та філантропи позбавлені трансцендентного бачення, і вони не знають, що ж насправді є благо для людського суспільства. Ахім̇са̄ означає, що людей слід виховувати так, щоб вони могли правильно використати своє людське тіло. Людське тіло призначене для духовної реалізації, тому всякий рух або діяльність, що не сприяють цій меті, є насильство над тілом. Ненасильством називають те, що наближає духовне щастя всіх людей.

Samatā, tasakaalukus, tähendab vabadust kiindumustest ning vastumeelsustest. Olla millessegi väga tugevalt kiindunud või tunda millegi vastu tugevat vastumeelsust pole kuigi hea. Sellesse materiaalsesse maailma tuleb suhtuda kiindumuse ja vastikustundeta. Vastu tuleb võtta kõik see, mis aitab kaasa Kṛṣṇa teadvuse arendamise jätkamisele, seda takistav tuleb aga kõrvale heita. Seda nimetatakse samatāks ehk tasakaalukuseks. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei heida midagi kõrvale, mis aitab tal arendada Kṛṣṇa teadvust, ega võta midagi vastu, juhul kui see ei ole vajalik Kṛṣṇa teadvuse arendamises.

Самата̄, врівноваженість, — це свобода від прихильності й відрази. Дуже прив’язуватись до чогось або ж бути надто відчуженим — не добре. Матеріальний світ треба сприймати без прихильності чи відрази. Слід приймати те, що допомагає розвивати свідомість Кр̣шн̣и й відкидати все несприятливе. Це і є самата̄, врівноваженість. Людина в свідомості Кр̣шн̣и приймає або відкидає щось лише тоді, коли це сприяє їй виконувати обов’язки в свідомості Кр̣шн̣и.

Tuṣṭi ehk rahuldatus tähendab seda, et inimene ei peaks suunama oma tegevusi tarbetult üha suurema materiaalse vara omandamisele. Inimene peaks rahulduma sellega, mida Kõigekõrgem Jumal Oma armust talle annab. Seda nimetatakse rahuldatuseks. Tapas tähendab askeesi. „Vedades" on antud suur hulk reegleid, mis kuuluvad tapase hulka, nagu näiteks hommikul vara tõusmine ja enese pesemine. Vahel võib hommikul varakult tõusmine olla väga raske, kuid sundides end vabatahtlikult sellistele regulatsioonidele alluma, sooritame me askeese. Samuti eksisteerivad ettekirjutused iga kuu kindlatel päevadel paastumiseks. Selline paastumine võib tunduda küll ebameeldiv, kuid toetudes otsusekindlusele Kṛṣṇa teadvuse teaduses edasi areneda, peaks inimene aktsepteerima selliseid kehalisi katsumusi, kui need on pühakirjades ette nähtud. Tarbetult või vedalike ettekirjutustega vastukäivalt paastuda aga ei soovitata. „Bhagavad-gītās" öeldakse, et näiteks mingitel poliitilistel põhjustel paastumine on paastumine teadmatusest. Teadmatusest või kirest ajendatud teod aga ei aita meil vaimselt areneda. Vaimselt areneda aitavad meil vooruslikkusest ajendatud teod ning vedalike ettekirjutuste kohane paastumine rikastab inimese vaimseid teadmisi.

Тушт̣і, вдоволеність, означає, що людина не повинна накопичувати надмірні матеріальні багатства й метушитись заради цього. Їй слід вдовольнятись тим, що вона отримує з ласки Верховного Господа, це і називають вдоволеністю. Тапас означає «аскетизм» або «покута». У Ведах є багато правил і приписів, яких ми дотримуємось, наприклад, встаємо вранці й миємося. Іноді буває важко підвестись рано-в-ранці, але всякий добровільний тягар є покутою. Також приписано говіти в певні дні місяця. Людина може бути не схильною дотримуватись таких постів, але, якщо вона вирішила оволодіти наукою свідомості Кр̣шн̣и, вона повинна зносити такі тілесні труднощі. Так радять Веди. Проте не слід говіти без потреби, або всупереч приписам Вед. Також, не слід постити, виходячи з політичних міркувань; такий різновид говіння описано в Бгаґавад-ґı̄ті, як діяльність у невігластві, а все, що виконується в ґун̣ах невігластва чи пристрасті, не сприяє духовному поступові. Однак, будь-яка діяльність, яку людина виконує в ґун̣і благочестя, сприяє духовному поступові, і коли вона говіє згідно з ведичними приписами, це збагачує її духовним знанням.

Mis puutub heategevusse, siis peaks inimene annetama poole oma sissetulekust heal otstarbel. Milline annetus on tehtud heal otstarbel? Heal otstarbel tehtud annetus on annetus Kṛṣṇa teadvuse levitamiseks ning selline annetus ei ole tehtud mitte üksnes heal, vaid parimal otstarbel. Kuna Kṛṣṇa on hea, on ka Tema heaks annetamine hea tegu. Seega tuleks annetused teha inimestele, kes arendavad Kṛṣṇa teadvust. Vedakirjanduses öeldakse, et annetusi tuleb teha brāhmaṇatele. Seda ettekirjutust järgitakse ka veel tänapäeval, ehkki mitte kuigi täpselt vedalikke ettekirjutusi järgides. Sellegipoolest on see reegel – brāhmaṇatele tuleb teha annetusi. Miks? Sest brāhmaṇad on pühendunud vaimsete teadmiste arendamisele. Brāhmaṇa peaks pühendama kogu oma elu Brahmani mõistmisele. Brahma jānātīti brāhmaṇaḥ: see, kes tunneb Brahmanit, on brāhmaṇa. Seega tuleb annetusi teha brāhmaṇatele, sest nad on alati hõivatud kõrgema vaimse teenimisega ning neil pole aega endale elatist teenida. Vedakirjanduses öeldakse, et annetusi tuleb samuti teha sannyāsīdele ehk inimestele, kes on võtnud omaks loobumusliku elukorralduse. Sannyāsī käib ukselt uksele kerjamas, kuid mitte raha saamiseks, vaid misjonitöö eesmärgil. Sannyāsī ülesandeks on äratada perekondlikke inimesi teadmatuse unest. Kuna perekondlikud inimesed on hõivatud pereasjadega, on nad unustanud elu tegeliku eesmärgi: Kṛṣṇa teadvuse äratamise; seetõttu on sannyāsī ülesandeks külastada kerjusena perekondlikke inimesi ning ärgitada neid arendama Kṛṣṇa teadvust. „Vedades" on öeldud, et inimene peab end üles äratama ning saavutama selle, millele tal inimesena õigus on. Sannyāsī levitab Kṛṣṇa teadvust ning õpetab selleni jõudmise meetodit. Seega tuleb annetusi teha sannyāsīdele, brāhmaṇatele ning teistel headel otstarvetel, mitte aga juhuslikult.

Щодо благодійності, то найкраще половину свого прибутку дарувати на якусь добру справу. Але що таке добра справа? Будь-яка справа, яку виконують в свідомості Кр̣шн̣и, є доброю, і не лише доброю, але й найкращою. Кр̣шн̣а — це добро, тому Його справа також добра. Тобто, приносити в дар слід тим людям, які присвятили себе свідомості Кр̣шн̣и. Згідно з ведичною літературою, необхідно робити пожертви бра̄хман̣ам. Цього і досі дотримуються, може й не так правильно, як того вимагають ведичні приписи. Однак, приписи кажуть, що бра̄хман̣ам слід давати пожертви. Чому? Тому що вони плекають вищі духовні знання. Вважають, що бра̄хман̣а має присвячувати все своє життя пізнанню Брахмана. Брахма джа̄на̄тı̄ті бра̄хман̣ах̣ — «той, хто пізнав Брахмана, є бра̄хман̣ою». Отже, слід давати милостиню бра̄хман̣ам, тому що вони постійно виконують вище духовне служіння і не мають часу заробляти собі на прожиток. Ведична література рекомендує також давати милостиню тим, хто проводить життя у відреченні — саннйа̄сı̄. Саннйа̄сі ходять від двору до двору й просять милостиню, але не заради грошей, а на місіонерські цілі. Вони йдуть від одних дверей до інших й будять сімейних людей від сну невігластва. Сімейні люди, що заклопотані домашніми справами, забувають про істинну мету життя — пробудити в собі свідомість Кр̣шн̣и, і тому обов’язок саннйа̄сı̄ — йти до них під виглядом жебраків і надихати їх на усвідомлення Кр̣шн̣и. Сказано ж у Ведах: «Пробудись і виконай призначення людського життя!» Саннйа̄сı̄ поширюють таке знання, це гасло — отже, необхідно жертвувати тим, хто живе у відреченні, бра̄хман̣ам, та на інші добрі справи, а не на якісь примхи.

Yaśas tähendab kuulsust. Jumal Caitanya ütles, et inimene on kuulus, kuid teda tuntakse kui väljapaistvat pühendunut. See on tõeline kuulsus. Kui inimene saavutab Kṛṣṇa teadvuse arendamises erakordset edu, siis saab temast tõeliselt kuulus inimene. Need, kellel sellist kuulsust pole, on häbistatud inimesed.

Йаш́ас, славу, слід трактувати згідно із словами Господа Чаітанйі, який сказав, що людина стає славетною тоді, коли її прославляють як відданого Господа. Це — істинна слава. Якщо людина досягла величі в свідомості Кр̣шн̣и і всі знають про це, то слава такої людини є істинною. Іншої слави немає.

Kõik need omadused avalduvad inimühiskonnas ja pooljumalate ühiskonnas kogu universumis. Teistel planeetidel on palju erinevaid inimühiskondi, ning need omadused avalduvad neis kõigis. Sellele, kes soovib Kṛṣṇa teadvuses areneda, loob Kṛṣṇa kõik need omadused, kuid inimene peab neid omadusi ise sisemiselt arendama. Kõigekõrgema Jumala tahte kohaselt arendab end Tema pühendunud teenimisse rakendanud inimene endas kõiki häid omadusi.

Всі ці якості проявляються скрізь у всесвіті, в суспільстві людей і в суспільстві напівбогів. Існує багато людських форм життя на інших планетах, і їм властиві ті ж самі якості. Кр̣шн̣а створює всі ці якості для тих, хто хоче вдосконалювати себе в свідомості Кр̣шн̣и, але розвивати їх людина повинна сама, зсередини. Кр̣шн̣а влаштував все так, що всі добрі якості розвиваються в тих, хто віддає себе служінню Верховному Господеві.

Kõige eksisteeriva, olgu see siis hea või halb, algeks on Kṛṣṇa. Selles materiaalses maailmas ei ole seega mitte midagi, mille lätteks ei oleks Kṛṣṇa. Selle teadmine on tõepoolest tarkus: ehkki me oleme teadlikud eksistentsi mitmekesisusest, peame me teadvustama, et kõige allikaks on Kṛṣṇa.

Кр̣шн̣а — джерело всього, що ми бачимо, доброго й поганого. Ніщо не може проявитись в матеріальному світі, якщо воно відсутнє в Кр̣шн̣і. В цьому полягає знання. Хоча нам відомо про різноманітність сущого, ми повинні усвідомити, що все витікає з Кр̣шн̣и.