Skip to main content

ESIMENE PEATÜKK

CAPÍTULO UM

Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Observando os Exércitos no Campo de Batalha de Kurukṣetra

TEXT 1:
Dhṛtarāṣṭra küsis: Oo, Sañjaya, mida tegid minu pojad ja Pāṇḍu pojad pärast seda, kui nad olid võitlemisplaanidega kogunenud palverännakute paika Kurukṣetrasse?
VERSO 1:
Dhṛtarāṣṭra disse: Ó Sañjaya, após meus filhos e os filhos de Pāṇḍu se reunirem no lugar de peregrinação em Kurukṣetra desejando lutar, o que fizeram eles?
TEXT 2:
Sañjaya vastas: Oo, kuningas, näinud Pāṇḍu poegade armeed ühtselt üles rivistatuna, läks kuningas Duryodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.
VERSO 2:
Sañjaya disse: Ó rei, após observar o exército disposto em formação militar pelos filhos de Pāṇḍu, o rei Duryodhana foi até seu professor e falou as seguintes palavras.
TEXT 3:
Oo, mu õpetaja, vaata seda suurt Pāṇḍu poegade armeed, mille on niivõrd oskuslikult üles rivistanud sinu andekas õpilane, Drupada poeg.
VERSO 3:
Ó meu mestre, olhe só o fabuloso exército dos filhos de Pāṇḍu, tão habilmente disposto pelo seu inteligente discípulo, o filho de Drupada.
TEXT 4:
Selles armees on palju kangelaslikke vibumehi, kes on võitluskunstis võrdsed nii Bhīmaga kui ka Arjunaga: suuri sõdalasi nagu Yuyudhāna, Virāṭa ja Drupada.
VERSO 4:
Aqui neste exército, estão muitos arqueiros heróicos que sabem lutar tanto quanto Bhīma e Arjuna: grandes lutadores como Yuyudhāna, Virāṭa e Drupada.
TEXT 5:
Seal on ka sellised suured, kangelaslikud ja võimsad sõdalased nagu Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja ja Śaibya.
VERSO 5:
Há também grandes combatentes heróicos e poderosos, tais como Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja e Śaibya.
TEXT 6:
Seal on võimas Yudhāmanyu, väga tugev Uttamaujā, Subhadrā poeg ja Draupadī pojad. Kõik need sõjamehed on vägevad vankrisõdalased.
VERSO 6:
Há o possante Yudhāmanyu, o poderosíssimo Uttamaujā, o filho de Subhadrā e os filhos de Draupadī. Todos esses guerreiros lutam habilmente em suas quadrigas.
TEXT 7:
Lihtsalt informeerimaks sind, oo, parim brāhmaṇate hulgast, luba mul aga rääkida ka erakordselt võimekatest väejuhtidest minu armee eesotsas.
VERSO 7:
Mas para a sua informação, ó melhor dos brāhmaṇas, deixe-me falar-lhe sobre os capitães que são especialmente qualificados para conduzir minha força militar.
TEXT 8:
Siia kuuluvad sellised isiksused nagu Te ise, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa ja Somadatta poeg Bhūriśravā, kes kõik on lahingutes alati võidukad olnud.
VERSO 8:
Há personalidades como você, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa e o filho de Somadatta chamado Bhūriśravā, que sempre saem vitoriosos na batalha.
TEXT 9:
Siin on veel palju teisi kangelasi, kes on valmis minu nimel oma elu andma. Kõik nad on sõjateaduses kogenud ning kõik nad on rikkalikult varustatud mitmesuguste relvadega.
VERSO 9:
Há muitos outros heróis que estão preparados a sacrificar suas vidas por mim. Todos eles estão bem equipados com diversas espécies de armas, e todos são experientes na ciência militar.
TEXT 10:
Meie jõud on mõõtmatu ning me oleme vanaisa Bhīṣma poolt täielikult kaitstud, samas kui Pāṇḍavate jõud, mida kaitseb hoolikalt Bhīma, on piiratud.
VERSO 10:
Nossa força é incomensurável, e estamos perfeitamente protegidos pelo avô Bhīṣma, ao passo que a força dos Pāṇḍavas, cuidadosamente protegida por Bhīma, é limitada.
TEXT 11:
Nüüd, kui te seisate strateegia kohaselt teile määratud kohtadel, kust te astute ühisesse ründerivisse, peate te kõik toetama vanaisa Bhīṣmat igal võimalikul viisil.
VERSO 11:
Todos vocês devem agora dar todo o apoio ao avô Bhīṣma, à medida que assumem seus respectivos pontos estratégicos para entrada na falange do exército.
TEXT 12:
Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.
VERSO 12:
Então Bhīṣma, o grande e valente patriarca da dinastia Kuru, o avô dos combatentes, soprou seu búzio bem alto, produzindo um som parecido com o rugido de um leão, dando alegria a Duryodhana.
TEXT 13:
Pärast seda kõlasid äkitselt kõik merikarbid, trummid, viled, pasunad ja sarved ning heli, mis nad üheskoos tekitasid, oli kõrvulukustav.
VERSO 13:
Depois disso, os búzios, tambores, clarins, trombetas e cornetas soaram todos de repente, produzindo um som tumultuoso.
TEXT 14:
Vastaspoolelt puhusid Kṛṣṇa ja Arjuna, kes istusid suures, valgete hobuste poolt veetavas sõjavankris, omakorda oma transtsendentaalseid merikarpe.
VERSO 14:
No outro lado, o Senhor Kṛṣṇa e Arjuna, acomodados numa quadriga extraordinária puxada por cavalos brancos, soaram seus búzios transcendentais.
TEXT 15:
Jumal Kṛṣṇa puhus Oma merikarpi, mis kandis nime Pāñcajanya; Arjuna puhus oma, mis kandis nime Devadatta ning ablas õgard ja vägilastegude sooritaja Bhīma puhus oma võimsat merikarpi, mis kandis nime Pauṇḍra.
VERSO 15:
O Senhor Kṛṣṇa soprou Seu búzio, chamado Pāñcajanya; Arjuna soprou o seu, o Devadatta; e Bhīma, o comedor voraz que executa tarefas hercúleas, soprou seu búzio aterrador, chamado Pauṇḍra.
TEXTS 16-18:
Kuningas Yudhiṣṭhira, Kuntī poeg, puhus oma merikarpi Anantavijayat ja Nakula ning Sahadeva puhusid oma merikarpe Sughoṣat ja Maṇipuṣpakat. Võimas ambur Kāśī kuningas, suur sõdalane Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, võitmatu Sātyaki, Drupada, Draupadī pojad ja teised, nagu tugevakäeline Subhadrā poeg, oo, mu kuningas – kõik nad puhusid oma merikarpe.
VERSOS 16-18:
O rei Yudhiṣṭhira, filho de Kuntī, soprou seu búzio, o Anantavijaya, e Nakula e Sahadeva sopraram o Sughoṣa e Maṇipuṣpaka. Aquele grande arqueiro, o rei de Kāśī, o grande lutador Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, o invencível Sātyaki, Drupada, os filhos de Draupadī, e outros, ó rei, tais como o poderoso filho de Subhadrā, todos sopraram seus respectivos búzios.
TEXT 19:
Kõikide nende erinevate merikarpide puhumisest tõusis suur lärm ning levides nii taevas kui maal, purustas see vibratsioon Dhṛtarāṣṭra poegade südamed.
VERSO 19:
O som proveniente destes diferentes búzios tornou-se estrondoso. Vibrando no céu e na terra, abalou os corações dos filhos de Dhṛtarāṣṭra.
TEXT 20:
Sel ajal võttis Pāṇḍu poeg Arjuna Hanumāni kujutavat lippu kandvas vankris istudes oma vibu ja valmistus sellest nooli laskma. Näinud Dhṛtarāṣṭra poegade ülesrivistatud armeed, oo, mu kuningas, lausus Arjuna Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.
VERSO 20:
Naquele momento, Arjuna, o filho de Pāṇḍu, sentado na quadriga que portava a bandeira estampada com a marca de Hanumān, pegou seu arco e preparou-se para disparar suas flechas. Ó rei, após ver os filhos de Dhṛtarāṣṭra dispostos em formação militar, Arjuna então dirigiu ao Senhor Kṛṣṇa estas palavras.
TEXTS 21-22:
Arjuna ütles: Oo, eksimatu, palun juhi mu sõjavanker kahe armee keskele, nii et ma saaksin näha, kes on tulnud siia soovidega lahingusse astuda ning kellega tuleb mul selles suures lahingus heidelda.
VERSOS 21-22:
Arjuna disse: Ó infalível, por favor, coloque minha quadriga entre os dois exércitos para que eu possa ver os aqui presentes, desejosos de lutar, e com quem devo me confrontar neste grande empreendimento bélico.
TEXT 23:
Luba mul näha neid, kes on tulnud siia võitlema soovides valmistada headmeelt kurjade kavatsustega Dhṛtarāṣṭra pojale.
VERSO 23:
Deixe-me ver aqueles que vieram aqui para lutar, desejando agradar ao mal-intencionado filho de Dhṛtarāṣṭra.
TEXT 24:
Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.
VERSO 24:
Sañjaya disse: Ó descendente de Bharata, tendo recebido de Arjuna esta determinação, o Senhor Kṛṣṇa conduziu a magnífica quadriga no meio dos exércitos de ambos os grupos.
TEXT 25:
Bhīṣma, Droṇa ja kõigi teiste maailma valitsejate juuresolekul lausus Jumal: Oo, Pārtha, vaata vaid kõik Kurusid, kes on siia kogunenud!
VERSO 25:
Na presença de Bhīṣma, de Droṇa e de todos os outros comandantes do mundo, o Senhor disse: “Simplesmente observe, Pārtha, todos os Kurus aqui reunidos”.
TEXT 26:
Seal võis Arjuna kahe vastaspoole armeede ridades näha oma isasid, vanaisasid, õpetajaid, emapoolseid onusid, vendi, poegi, pojapoegi, sõpru ning samuti oma äiasid ja heasoovijaid.
VERSO 26:
Foi aí então que Arjuna pôde ver, no meio dos exércitos de ambos os grupos, seus pais, avós, mestres, tios maternos, irmãos, filhos, netos, amigos e também seus sogros e benquerentes.
TEXT 27:
Kui Kuntī poeg Arjuna nägi kõiki neid lähedasemaid ja kaugemaid sõpru ja sugulasi, valdas teda kaastunne ning ta lausus järgmist.
VERSO 27:
Ao ver todas essas diferentes categorias de amigos e parentes, o filho de Kuntī, Arjuna, ficou dominado pela compaixão e falou as seguintes palavras.
TEXT 28:
Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.
VERSO 28:
Arjuna disse: Meu querido Kṛṣṇa, vendo diante de mim meus amigos e parentes com tal espírito belicoso, sinto os membros do meu corpo tremer e minha boca secar.
TEXT 29:
Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.
VERSO 29:
O meu corpo está todo tremendo, meus pêlos estão arrepiados, meu arco Gāṇḍīva está escorregando da minha mão e minha pele está ardendo.
TEXT 30:
Ma ei suuda enam siin seista. Mu pea käib ringi ja ma olen enesevalitsemist kaotamas. Oo, Kṛṣṇa, deemon Keśī tapja! Kõik, mida ma näen, ennustab vaid õnnetust.
VERSO 30:
Já não tenho mais capacidade de continuar aqui. Estou esquecendo-me de mim mesmo e minha mente está girando. Eu só vejo motivo para o infortúnio, ó Kṛṣṇa, matador do demônio Keśī.
TEXT 31:
Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.
VERSO 31:
Não consigo ver qual o bem que decorreria da morte de meus próprios parentes nesta batalha, nem posso eu, meu querido Kṛṣṇa, desejar vitória alguma, reino ou felicidade subseqüentes.
TEXTS 32-35:
Oo, Govinda, mis kasu on meile kuningriigist, õnnest või elust endastki, kui kõik need, kelle jaoks me võime seda kõike soovida, on nüüd rivistunud siia lahinguväljale? Oo, Madhusūdana, nüüd, mil õpetajad, isad, pojad, vanaisad, emapoolsed onud, võõrasisad, pojapojad, naiste vennad ja kõik teised sugulased seisavad minu ees ja on valmis loobuma oma elust ja varandusest, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad vastasel juhul tapaksid mind? Oo, kõigi elusolendite alalhoidja, ma pole valmis nendega võitlema, ka mitte kolme maailma, rääkimata siis Maa nimel. Mis rõõmu saab meile pakkuda Dhṛtarāṣṭra poegade tapmine?
VERSOS 32-35:
Ó Govinda, que nos adiantam um reino, felicidade ou até mesmo a própria vida quando todos aqueles em razão de quem somos impelidos a desejar tudo isto estão agora enfileirados neste campo de batalha? Ó Madhusūdana, quando mestres, pais, filhos, avós, tios maternos, sogros, netos, cunhados e outros parentes estão prontos a abandonar suas vidas e propriedades e colocam-se diante de mim, por que deveria eu querer matá-los, mesmo que, por sua parte, eles sejam capazes de matar-me? Ó mantenedor de todas as entidades vivas, não estou preparado para lutar com eles, nem mesmo em troca dos três mundos, muito menos desta Terra. Que prazer obteremos em matarmos os filhos de Dhṛtarāṣṭra?
TEXT 36:
Me sooritame pattu, tappes need kurjategijad. Seepärast pole õige tegu tappa Dhṛtarāṣṭra poegi ja oma sõpru. Oo, Kṛṣṇa, õnnejumalanna abikaasa, mida me küll selle läbi saavutaksime ning kuidas võiksime me omaenese sugulaste tapmise läbi õnnelikuks saada?
VERSO 36:
O pecado nos dominará se matarmos tais agressores. Portanto, não convém matarmos os filhos de Dhṛtarāṣṭra e nossos amigos. Que ganharíamos, ó Kṛṣṇa, esposo da deusa da fortuna, e como poderíamos ser felizes, matando nossos próprios parentes?
TEXTS 37-38:
Oo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema nende patutegude sooritamisse?
VERSOS 37-38:
Ó Janārdana, embora estes homens, com seus corações dominados pela cobiça, não achem errado matar a própria família ou brigar com os amigos, por que deveríamos nós, que entendemos ser crime destruir uma família, ocupar-nos nestes atos pecaminosos?
TEXT 39:
Dünastia hävitamisega kaovad ka igavesed suguvõsa traditsioonid ning sel viisil langevad allesjäänud pereliikmed usupõlgusse.
VERSO 39:
Com a destruição da dinastia, a tradição eterna da família extingue-se, e assim o resto da família se envolve em irreligião.
TEXT 40:
Kui usupõlgus saab suguvõsas valdavaks, oo, Kṛṣṇa, muutuvad suguvõsa naised ebapuhtaks ning naissoo allakäigu tulemusena, oo, Vṛṣṇi järeltulija, sünnib soovimatu järelsugu.
VERSO 40:
Quando a irreligião é preeminente na família, ó Kṛṣṇa, as mulheres da família se poluem, e da degradação feminina, ó descendente de Vṛṣṇi, vem progênie indesejada.
TEXT 41:
Soovimatu rahvastiku juurdekasv toob kindlasti kaasa põrguliku elu nii suguvõsale kui ka suguvõsa traditsioonide hävitajaile. Selliste rikutud suguvõsade esiisad langevad samuti, sest toidu ja vee pakkumine neile lakkab täielikult.
VERSO 41:
Um aumento de população indesejada decerto causa vida infernal tanto para a família quanto para aqueles que destroem a tradição familiar. Os ancestrais dessas famílias corruptas caem, porque os rituais através dos quais se lhes oferecem alimento e água são inteiramente interrompidos.
TEXT 42:
Suguvõsa traditsioonide hävitajate kuritahtlike tegude läbi, mis lasevad sündida soovimatutel lastel, muutuvad igasugune ühiskonna ülesehitus ja kõik perekondade heaolule suunatud programmid kasutuks.
VERSO 42:
Pelas ações más daqueles que destroem a tradição familiar, e acabam dando origem a crianças indesejadas, todas as espécies de projetos comunitários e atividades para o bem-estar da família entram em colapso.
TEXT 43:
Oo, Kṛṣṇa, inimeste alalhoidja, ma olen õpilasjärgnevusahela kaudu kuulnud, et need, kes hävitavad suguvõsa traditsioonid, lähevad igaveseks põrgusse.
VERSO 43:
Ó Kṛṣṇa, mantenedor da população, eu ouvi através da sucessão discipular que aqueles cujas tradições familiares são destruídas residem sempre no inferno.
TEXT 44:
Oh kui kummaline see on, et me valmistume sooritama suuri patte! Juhituna soovist nautida kuninglikku õnne, kavatseme me tappa omaenda sugulasi.
VERSO 44:
Para mim, seria melhor que os filhos de Dhṛtarāṣṭra, de armas na mão, matassem-me no campo de batalha, desarmado e sem opor resistência.
TEXT 45:
Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.
VERSO 45:
Ai de mim! Como é estranho que estejamos nos preparando para cometer atos extremamente pecaminosos. Levados pelo desejo de desfrutar da felicidade régia, estamos decididos a matar nossos próprios parentes.
TEXT 46:
Sañjaya ütles: Öelnud lahinguväljal need sõnad, heitis Arjuna oma vibu ja nooled kõrvale ning istus murest murtuna sõjavankrile.
VERSO 46:
Sañjaya disse: Arjuna, tendo falado estas palavras no campo de batalha, pôs de lado seu arco e flechas e sentou-se na quadriga, com sua mente dominada pelo pesar.