Skip to main content

ESIMENE PEATÜKK

Chapter One

Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Observing the Armies on the Battlefield of Kurukṣetra

TEXT 1:
Dhṛtarāṣṭra küsis: Oo, Sañjaya, mida tegid minu pojad ja Pāṇḍu pojad pärast seda, kui nad olid võitlemisplaanidega kogunenud palverännakute paika Kurukṣetrasse?
TEXT 1:
Dhṛtarāṣṭra said: O Sañjaya, after my sons and the sons of Pāṇḍu assembled in the place of pilgrimage at Kurukṣetra, desiring to fight, what did they do?
TEXT 2:
Sañjaya vastas: Oo, kuningas, näinud Pāṇḍu poegade armeed ühtselt üles rivistatuna, läks kuningas Duryodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.
TEXT 2:
Sañjaya said: O King, after looking over the army arranged in military formation by the sons of Pāṇḍu, King Duryodhana went to his teacher and spoke the following words.
TEXT 3:
Oo, mu õpetaja, vaata seda suurt Pāṇḍu poegade armeed, mille on niivõrd oskuslikult üles rivistanud sinu andekas õpilane, Drupada poeg.
TEXT 3:
O my teacher, behold the great army of the sons of Pāṇḍu, so expertly arranged by your intelligent disciple the son of Drupada.
TEXT 4:
Selles armees on palju kangelaslikke vibumehi, kes on võitluskunstis võrdsed nii Bhīmaga kui ka Arjunaga: suuri sõdalasi nagu Yuyudhāna, Virāṭa ja Drupada.
TEXT 4:
Here in this army are many heroic bowmen equal in fighting to Bhīma and Arjuna: great fighters like Yuyudhāna, Virāṭa and Drupada.
TEXT 5:
Seal on ka sellised suured, kangelaslikud ja võimsad sõdalased nagu Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja ja Śaibya.
TEXT 5:
There are also great heroic, powerful fighters like Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja and Śaibya.
TEXT 6:
Seal on võimas Yudhāmanyu, väga tugev Uttamaujā, Subhadrā poeg ja Draupadī pojad. Kõik need sõjamehed on vägevad vankrisõdalased.
TEXT 6:
There are the mighty Yudhāmanyu, the very powerful Uttamaujā, the son of Subhadrā and the sons of Draupadī. All these warriors are great chariot fighters.
TEXT 7:
Lihtsalt informeerimaks sind, oo, parim brāhmaṇate hulgast, luba mul aga rääkida ka erakordselt võimekatest väejuhtidest minu armee eesotsas.
TEXT 7:
But for your information, O best of the brāhmaṇas, let me tell you about the captains who are especially qualified to lead my military force.
TEXT 8:
Siia kuuluvad sellised isiksused nagu Te ise, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa ja Somadatta poeg Bhūriśravā, kes kõik on lahingutes alati võidukad olnud.
TEXT 8:
There are personalities like you, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa and the son of Somadatta called Bhūriśravā, who are always victorious in battle.
TEXT 9:
Siin on veel palju teisi kangelasi, kes on valmis minu nimel oma elu andma. Kõik nad on sõjateaduses kogenud ning kõik nad on rikkalikult varustatud mitmesuguste relvadega.
TEXT 9:
There are many other heroes who are prepared to lay down their lives for my sake. All of them are well equipped with different kinds of weapons, and all are experienced in military science.
TEXT 10:
Meie jõud on mõõtmatu ning me oleme vanaisa Bhīṣma poolt täielikult kaitstud, samas kui Pāṇḍavate jõud, mida kaitseb hoolikalt Bhīma, on piiratud.
TEXT 10:
Our strength is immeasurable, and we are perfectly protected by Grandfather Bhīṣma, whereas the strength of the Pāṇḍavas, carefully protected by Bhīma, is limited.
TEXT 11:
Nüüd, kui te seisate strateegia kohaselt teile määratud kohtadel, kust te astute ühisesse ründerivisse, peate te kõik toetama vanaisa Bhīṣmat igal võimalikul viisil.
TEXT 11:
All of you must now give full support to Grandfather Bhīṣma, as you stand at your respective strategic points of entrance into the phalanx of the army.
TEXT 12:
Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.
TEXT 12:
Then Bhīṣma, the great valiant grandsire of the Kuru dynasty, the grandfather of the fighters, blew his conchshell very loudly, making a sound like the roar of a lion, giving Duryodhana joy.
TEXT 13:
Pärast seda kõlasid äkitselt kõik merikarbid, trummid, viled, pasunad ja sarved ning heli, mis nad üheskoos tekitasid, oli kõrvulukustav.
TEXT 13:
After that, the conchshells, drums, bugles, trumpets and horns were all suddenly sounded, and the combined sound was tumultuous.
TEXT 14:
Vastaspoolelt puhusid Kṛṣṇa ja Arjuna, kes istusid suures, valgete hobuste poolt veetavas sõjavankris, omakorda oma transtsendentaalseid merikarpe.
TEXT 14:
On the other side, both Lord Kṛṣṇa and Arjuna, stationed on a great chariot drawn by white horses, sounded their transcendental conchshells.
TEXT 15:
Jumal Kṛṣṇa puhus Oma merikarpi, mis kandis nime Pāñcajanya; Arjuna puhus oma, mis kandis nime Devadatta ning ablas õgard ja vägilastegude sooritaja Bhīma puhus oma võimsat merikarpi, mis kandis nime Pauṇḍra.
TEXT 15:
Lord Kṛṣṇa blew His conchshell, called Pāñcajanya; Arjuna blew his, the Devadatta; and Bhīma, the voracious eater and performer of herculean tasks, blew his terrific conchshell, called Pauṇḍra.
TEXTS 16-18:
Kuningas Yudhiṣṭhira, Kuntī poeg, puhus oma merikarpi Anantavijayat ja Nakula ning Sahadeva puhusid oma merikarpe Sughoṣat ja Maṇipuṣpakat. Võimas ambur Kāśī kuningas, suur sõdalane Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, võitmatu Sātyaki, Drupada, Draupadī pojad ja teised, nagu tugevakäeline Subhadrā poeg, oo, mu kuningas – kõik nad puhusid oma merikarpe.
TEXTS 16-18:
King Yudhiṣṭhira, the son of Kuntī, blew his conchshell, the Ananta-vijaya, and Nakula and Sahadeva blew the Sughoṣa and Maṇipuṣpaka. That great archer the King of Kāśī, the great fighter Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, the unconquerable Sātyaki, Drupada, the sons of Draupadī, and others, O King, such as the mighty-armed son of Subhadrā, all blew their respective conchshells.
TEXT 19:
Kõikide nende erinevate merikarpide puhumisest tõusis suur lärm ning levides nii taevas kui maal, purustas see vibratsioon Dhṛtarāṣṭra poegade südamed.
TEXT 19:
The blowing of these different conchshells became uproarious. Vibrating both in the sky and on the earth, it shattered the hearts of the sons of Dhṛtarāṣṭra.
TEXT 20:
Sel ajal võttis Pāṇḍu poeg Arjuna Hanumāni kujutavat lippu kandvas vankris istudes oma vibu ja valmistus sellest nooli laskma. Näinud Dhṛtarāṣṭra poegade ülesrivistatud armeed, oo, mu kuningas, lausus Arjuna Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.
TEXT 20:
At that time Arjuna, the son of Pāṇḍu, seated in the chariot bearing the flag marked with Hanumān, took up his bow and prepared to shoot his arrows. O King, after looking at the sons of Dhṛtarāṣṭra drawn in military array, Arjuna then spoke to Lord Kṛṣṇa these words.
TEXTS 21-22:
Arjuna ütles: Oo, eksimatu, palun juhi mu sõjavanker kahe armee keskele, nii et ma saaksin näha, kes on tulnud siia soovidega lahingusse astuda ning kellega tuleb mul selles suures lahingus heidelda.
TEXTS 21-22:
Arjuna said: O infallible one, please draw my chariot between the two armies so that I may see those present here, who desire to fight, and with whom I must contend in this great trial of arms.
TEXT 23:
Luba mul näha neid, kes on tulnud siia võitlema soovides valmistada headmeelt kurjade kavatsustega Dhṛtarāṣṭra pojale.
TEXT 23:
Let me see those who have come here to fight, wishing to please the evil-minded son of Dhṛtarāṣṭra.
TEXT 24:
Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.
TEXT 24:
Sañjaya said: O descendant of Bharata, having thus been addressed by Arjuna, Lord Kṛṣṇa drew up the fine chariot in the midst of the armies of both parties.
TEXT 25:
Bhīṣma, Droṇa ja kõigi teiste maailma valitsejate juuresolekul lausus Jumal: Oo, Pārtha, vaata vaid kõik Kurusid, kes on siia kogunenud!
TEXT 25:
In the presence of Bhīṣma, Droṇa and all the other chieftains of the world, the Lord said, “Just behold, Pārtha, all the Kurus assembled here.”
TEXT 26:
Seal võis Arjuna kahe vastaspoole armeede ridades näha oma isasid, vanaisasid, õpetajaid, emapoolseid onusid, vendi, poegi, pojapoegi, sõpru ning samuti oma äiasid ja heasoovijaid.
TEXT 26:
There Arjuna could see, within the midst of the armies of both parties, his fathers, grandfathers, teachers, maternal uncles, brothers, sons, grandsons, friends, and also his fathers-in-law and well-wishers.
TEXT 27:
Kui Kuntī poeg Arjuna nägi kõiki neid lähedasemaid ja kaugemaid sõpru ja sugulasi, valdas teda kaastunne ning ta lausus järgmist.
TEXT 27:
When the son of Kuntī, Arjuna, saw all these different grades of friends and relatives, he became overwhelmed with compassion and spoke thus.
TEXT 28:
Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.
TEXT 28:
Arjuna said: My dear Kṛṣṇa, seeing my friends and relatives present before me in such a fighting spirit, I feel the limbs of my body quivering and my mouth drying up.
TEXT 29:
Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.
TEXT 29:
My whole body is trembling, my hair is standing on end, my bow Gāṇḍīva is slipping from my hand, and my skin is burning.
TEXT 30:
Ma ei suuda enam siin seista. Mu pea käib ringi ja ma olen enesevalitsemist kaotamas. Oo, Kṛṣṇa, deemon Keśī tapja! Kõik, mida ma näen, ennustab vaid õnnetust.
TEXT 30:
I am now unable to stand here any longer. I am forgetting myself, and my mind is reeling. I see only causes of misfortune, O Kṛṣṇa, killer of the Keśī demon.
TEXT 31:
Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.
TEXT 31:
I do not see how any good can come from killing my own kinsmen in this battle, nor can I, my dear Kṛṣṇa, desire any subsequent victory, kingdom or happiness.
TEXTS 32-35:
Oo, Govinda, mis kasu on meile kuningriigist, õnnest või elust endastki, kui kõik need, kelle jaoks me võime seda kõike soovida, on nüüd rivistunud siia lahinguväljale? Oo, Madhusūdana, nüüd, mil õpetajad, isad, pojad, vanaisad, emapoolsed onud, võõrasisad, pojapojad, naiste vennad ja kõik teised sugulased seisavad minu ees ja on valmis loobuma oma elust ja varandusest, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad vastasel juhul tapaksid mind? Oo, kõigi elusolendite alalhoidja, ma pole valmis nendega võitlema, ka mitte kolme maailma, rääkimata siis Maa nimel. Mis rõõmu saab meile pakkuda Dhṛtarāṣṭra poegade tapmine?
TEXTS 32-35:
O Govinda, of what avail to us are a kingdom, happiness or even life itself when all those for whom we may desire them are now arrayed on this battlefield? O Madhusūdana, when teachers, fathers, sons, grandfathers, maternal uncles, fathers-in-law, grandsons, brothers-in-law and other relatives are ready to give up their lives and properties and are standing before me, why should I wish to kill them, even though they might otherwise kill me? O maintainer of all living entities, I am not prepared to fight with them even in exchange for the three worlds, let alone this earth. What pleasure will we derive from killing the sons of Dhṛtarāṣṭra?
TEXT 36:
Me sooritame pattu, tappes need kurjategijad. Seepärast pole õige tegu tappa Dhṛtarāṣṭra poegi ja oma sõpru. Oo, Kṛṣṇa, õnnejumalanna abikaasa, mida me küll selle läbi saavutaksime ning kuidas võiksime me omaenese sugulaste tapmise läbi õnnelikuks saada?
TEXT 36:
Sin will overcome us if we slay such aggressors. Therefore it is not proper for us to kill the sons of Dhṛtarāṣṭra and our friends. What should we gain, O Kṛṣṇa, husband of the goddess of fortune, and how could we be happy by killing our own kinsmen?
TEXTS 37-38:
Oo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema nende patutegude sooritamisse?
TEXTS 37-38:
O Janārdana, although these men, their hearts overtaken by greed, see no fault in killing one’s family or quarreling with friends, why should we, who can see the crime in destroying a family, engage in these acts of sin?
TEXT 39:
Dünastia hävitamisega kaovad ka igavesed suguvõsa traditsioonid ning sel viisil langevad allesjäänud pereliikmed usupõlgusse.
TEXT 39:
With the destruction of the dynasty, the eternal family tradition is vanquished, and thus the rest of the family becomes involved in irreligion.
TEXT 40:
Kui usupõlgus saab suguvõsas valdavaks, oo, Kṛṣṇa, muutuvad suguvõsa naised ebapuhtaks ning naissoo allakäigu tulemusena, oo, Vṛṣṇi järeltulija, sünnib soovimatu järelsugu.
TEXT 40:
When irreligion is prominent in the family, O Kṛṣṇa, the women of the family become polluted, and from the degradation of womanhood, O descendant of Vṛṣṇi, comes unwanted progeny.
TEXT 41:
Soovimatu rahvastiku juurdekasv toob kindlasti kaasa põrguliku elu nii suguvõsale kui ka suguvõsa traditsioonide hävitajaile. Selliste rikutud suguvõsade esiisad langevad samuti, sest toidu ja vee pakkumine neile lakkab täielikult.
TEXT 41:
An increase of unwanted population certainly causes hellish life both for the family and for those who destroy the family tradition. The ancestors of such corrupt families fall down, because the performances for offering them food and water are entirely stopped.
TEXT 42:
Suguvõsa traditsioonide hävitajate kuritahtlike tegude läbi, mis lasevad sündida soovimatutel lastel, muutuvad igasugune ühiskonna ülesehitus ja kõik perekondade heaolule suunatud programmid kasutuks.
TEXT 42:
By the evil deeds of those who destroy the family tradition and thus give rise to unwanted children, all kinds of community projects and family welfare activities are devastated.
TEXT 43:
Oo, Kṛṣṇa, inimeste alalhoidja, ma olen õpilasjärgnevusahela kaudu kuulnud, et need, kes hävitavad suguvõsa traditsioonid, lähevad igaveseks põrgusse.
TEXT 43:
O Kṛṣṇa, maintainer of the people, I have heard by disciplic succession that those whose family traditions are destroyed dwell always in hell.
TEXT 44:
Oh kui kummaline see on, et me valmistume sooritama suuri patte! Juhituna soovist nautida kuninglikku õnne, kavatseme me tappa omaenda sugulasi.
TEXT 44:
Alas, how strange it is that we are preparing to commit greatly sinful acts. Driven by the desire to enjoy royal happiness, we are intent on killing our own kinsmen.
TEXT 45:
Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.
TEXT 45:
Better for me if the sons of Dhṛtarāṣṭra, weapons in hand, were to kill me unarmed and unresisting on the battlefield.
TEXT 46:
Sañjaya ütles: Öelnud lahinguväljal need sõnad, heitis Arjuna oma vibu ja nooled kõrvale ning istus murest murtuna sõjavankrile.
TEXT 46:
Sañjaya said: Arjuna, having thus spoken on the battlefield, cast aside his bow and arrows and sat down on the chariot, his mind overwhelmed with grief.