Skip to main content
Library » Bhagavad-gītā nii nagu see on » ESIMENE PEATÜKK

TEXT 29

TEXT 29

Tekst

Text

vepathuś ca śarīre me
roma-harṣaś ca jāyate
gāṇḍīvaṁ sraṁsate hastāt
tvak caiva paridahyate
vepathuś ca śarīre me
roma-harṣaś ca jāyate
gāṇḍīvaṁ sraṁsate hastāt
tvak caiva paridahyate

Synonyms

Synonyms

vepathuḥ — keha värisemine; ca — samuti; śarīre — kehal; me — minu; roma-harṣaḥ — juuste püsti tõusmine; ca — samuti; jāyate — leiab aset; gāṇḍīvam — Arjuna vibu; sraṁsate — libiseb; hastāt — käest; tvak — nahk; ca — samuti; eva — kindlasti; paridahyate — põleb.

vepathuḥ — Zittern des Körpers; ca — auch; śarīre — auf dem Körper; me — meinem; roma-harṣaḥ — Sträuben der Haare; ca — auch; jāyate — geschieht; gāṇḍīvam — der Bogen Arjunas; sraṁsate — gleitet; hastāt — aus der Hand; tvak — Haut; ca — auch; eva — gewiß; paridahyate — brennt.

Translation

Translation

Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.

Mein ganzer Körper zittert, und meine Haare sträuben sich. Mein Bogen Gāṇḍīva gleitet mir aus der Hand, und meine Haut brennt.

Purport

Purport

Keha võib väriseda ning juuksedki võivad tõusta püsti kahel põhjusel. Selline nähtus võib leida aset kas suures vaimses ekstaasis või materiaalsetest tingimustest põhjustatud suurest hirmust. Transtsendentaalse eneseteadvustamise tasandil ei eksisteeri hirmu. Arjunal ilmnesid antud juhul need sümptomid materiaalsest hirmust, nimelt hirmust elu kaotamise ees. Seda kinnitavad ka teised sümptomid, nagu see, et ta muutus niivõrd rahutuks, et laskis oma kuulsal vibul Gāṇḍīval käest libiseda, ning kuna süda põles tal sees, tundis ta, nagu põleks tal nahk. Kõik need tundmused tulenesid materialistlikust elukäsitlusest.

ERLÄUTERUNG: Das Phänomen, daß der Körper zu zittern beginnt und daß sich die Haare sträuben, tritt in zwei bestimmten Fällen auf, entweder in großer spiritueller Ekstase oder aus großer Angst unter materiellen Bedingungen. Im Falle transzendentaler Erkenntnis gibt es keine Angst. Arjunas Merkmale in dieser Lage entspringen materieller Angst, nämlich der Befürchtung, das Leben zu verlieren. Diese Tatsache geht auch aus anderen Merkmalen hervor; er war so verstört, daß ihm sein berühmter Bogen Gāṇḍīva aus den Händen glitt, und weil sein Herz im Innern brannte, spürte er ein Brennen auf der Haut. All dies rührt von einer materiellen Lebensauffassung her.