Skip to main content

TEXT 24

TEXT 24

Tekst

Texte

sañjaya uvāca
evam ukto hṛṣīkeśo
guḍākeśena bhārata
senayor ubhayor madhye
sthāpayitvā rathottamam
sañjaya uvāca
evam ukto hṛṣīkeśo
guḍākeśena bhārata
senayor ubhayor madhye
sthāpayitvā rathottamam

Synonyms

Synonyms

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; evam — sel moel; uktaḥ — pöördus; hṛṣīkeśaḥ — Jumal Kṛṣṇa; guḍākeśena — Arjuna poolt; bhārata — oo, Bharata järglane; senayoḥ — armeede; ubhayoḥ — mõlemate; madhye — keskele; sthāpayitvā — asetades; ratha-uttamam — parimat sõjavankrit.

sañjayaḥ uvāca: Sañjaya dit; evam: ainsi; uktaḥ: prié; hṛṣīkeśaḥ: Śrī Kṛṣṇa; guḍākeśena: par Arjuna; bhārata: ô descendant de Bharata; senayoḥ: armées; ubhayoḥ: des deux; madhye: au milieu; sthāpayitvā: plaçant; ratha-uttamam: le plus splendide des chars.

Translation

Translation

Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.

Sañjaya dit: À la requête d’Arjuna, ô descendant de Bharata, Kṛṣṇa mène le char splendide entre les deux armées.

Purport

Purport

Selles värsis viidatakse Arjunale kui Guḍākeśāle. Guḍākā tähendab uni ning seda, kes suudab alistada une, nimetatakse Guḍākeśaks. Uni tähendab seejuures ka teadmatust. Seega alistas Arjuna Kṛṣṇaga sõbrustamise läbi nii une kui ka teadmatuse. Olles suur Kṛṣṇa pühendunu, ei suutnud ta Kṛṣṇat hetkekski unustada, sest selline on pühendunu loomus. Nii magades kui ka ärkvel olles mõtleb Jumala pühendunu alati Kṛṣṇa nimest, kujust, omadustest ja mängudest. Sedasi alistab pühendunu nii une kui ka teadmatuse lihtsalt pidevalt Kṛṣṇast mõeldes. Seda nimetataksegi Kṛṣṇa teadvuseks ehk samādhiks. Hṛṣīkeśana ehk iga elusolendi kõikide meelte ja mõistuse kontrollijana mõistis Kṛṣṇa, miks Arjuna palus Tal sõjavankri kahe armee vahele juhtida. Seepärast tegigi Ta seda ning lausus järgmist.

Dans ce verset, Sañjaya appelle Arjuna « Guḍākeśa ». Ce nom vient de guḍākā, « sommeil », et désigne celui qui l’a vaincu. Le sommeil étant une forme d’ignorance, si l’on donne ce nom à Arjuna, c’est que son amitié pour Kṛṣṇa lui a non seulement permis de dominer le sommeil, mais également de vaincre l’ignorance. Parce qu’il se voue entièrement au Seigneur, il ne peut L’oublier, fût-ce un instant. Telle est la nature du dévot de Kṛṣṇa. Qu’il veille ou qu’il dorme, il pense constamment au nom de Kṛṣṇa, à Sa forme, à Ses attributs, à Ses divertissements. Comme il s’absorbe toujours en ces pensées, il conquiert le sommeil et l’ignorance. Voilà ce qu’est la conscience de Kṛṣṇa, le samādhi. Kṛṣṇa est Hṛṣīkeśa, le maître des sens et du mental de chaque être. Il sait donc pourquoi Arjuna veut placer son char entre les deux armées.