Skip to main content

TEXT 24

TEXT 24

Tekst

Texto

sañjaya uvāca
evam ukto hṛṣīkeśo
guḍākeśena bhārata
senayor ubhayor madhye
sthāpayitvā rathottamam
sañjaya uvāca
evam ukto hṛṣīkeśo
guḍākeśena bhārata
senayor ubhayor madhye
sthāpayitvā rathottamam

Synonyms

Palabra por palabra

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; evam — sel moel; uktaḥ — pöördus; hṛṣīkeśaḥ — Jumal Kṛṣṇa; guḍākeśena — Arjuna poolt; bhārata — oo, Bharata järglane; senayoḥ — armeede; ubhayoḥ — mõlemate; madhye — keskele; sthāpayitvā — asetades; ratha-uttamam — parimat sõjavankrit.

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya dijo; evam — así pues; uktaḥ — habiéndosele hablado; hṛṣīkeśaḥ — el Señor Kṛṣṇa; guḍākeśena — por Arjuna; bhārata — ¡oh, descendiente de Bharata!; senayoḥ — de los ejércitos; ubhayoḥ — ambos; madhye — en medio; stāpayitvā — colocando; ratha-uttamam — la mejor cuadriga.

 

Translation

Traducción

Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.

Sañjaya dijo: ¡Oh, descendiente de Bharata!, el Señor Kṛṣṇa, después de que Arjuna le dijo eso, condujo la excelente cuadriga hasta que estuvo en medio de los ejércitos de ambos bandos.

Purport

Significado

Selles värsis viidatakse Arjunale kui Guḍākeśāle. Guḍākā tähendab uni ning seda, kes suudab alistada une, nimetatakse Guḍākeśaks. Uni tähendab seejuures ka teadmatust. Seega alistas Arjuna Kṛṣṇaga sõbrustamise läbi nii une kui ka teadmatuse. Olles suur Kṛṣṇa pühendunu, ei suutnud ta Kṛṣṇat hetkekski unustada, sest selline on pühendunu loomus. Nii magades kui ka ärkvel olles mõtleb Jumala pühendunu alati Kṛṣṇa nimest, kujust, omadustest ja mängudest. Sedasi alistab pühendunu nii une kui ka teadmatuse lihtsalt pidevalt Kṛṣṇast mõeldes. Seda nimetataksegi Kṛṣṇa teadvuseks ehk samādhiks. Hṛṣīkeśana ehk iga elusolendi kõikide meelte ja mõistuse kontrollijana mõistis Kṛṣṇa, miks Arjuna palus Tal sõjavankri kahe armee vahele juhtida. Seepärast tegigi Ta seda ning lausus järgmist.

En este verso, a Arjuna se le da el nombre de Guḍākeśa. Guḍākā significa «sueño», y a aquel que conquista el sueño se le llama guḍākeśa. Sueño también significa ignorancia; de modo que, Arjuna conquistó tanto el sueño como la ignorancia, gracias a su amistad con Kṛṣṇa. Arjuna, como gran devoto de Kṛṣṇa que era, no podía olvidar a Kṛṣṇa ni por un momento, porque esa es la naturaleza del devoto. Ya sea despierto o dormido, el devoto del Señor nunca puede dejar de pensar en el nombre, la forma, las cualidades y los pasatiempos de Kṛṣṇa. Así pues, el devoto de Kṛṣṇa puede vencer tanto el sueño como la ignorancia, por el simple hecho de pensar en Kṛṣṇa constantemente. Eso se denomina conciencia de Kṛṣṇa o samādhi. Kṛṣṇa, en Su carácter de Hṛṣīkeśa, o director de la mente y los sentidos de todas las entidades vivientes, pudo entender lo que llevaba a Arjuna a colocar la cuadriga en medio de los ejércitos. Por lo tanto, así lo hizo, y habló lo siguiente.