Skip to main content

TEXT 12

TEXT 12

Tekst

Texte

tasya sañjanayan harṣaṁ
kuru-vṛddhaḥ pitāmahaḥ
siṁha-nādaṁ vinadyoccaiḥ
śaṅkhaṁ dadhmau pratāpavān
tasya sañjanayan harṣaṁ
kuru-vṛddhaḥ pitāmahaḥ
siṁha-nādaṁ vinadyoccaiḥ
śaṅkhaṁ dadhmau pratāpavān

Synonyms

Synonyms

tasya — tema; sañjanayan — suurenev; harṣam — rõõmsus; kuru-vṛddhaḥ — Kuru dünastia esiisa (Bhīṣma); pitāmahaḥ — vanaisa; siṁha-nādam — lõvi möirge sarnast heli; vinadya — vibreerides; uccaiḥ — väga valjult; śaṅkham — merikarpi; dadhmau — puhus; pratāpa-vān — vägilaslik.

tasya: sa; sañjanayan: augmentant; harṣam: joie; kuru-vṛddhaḥ: l’aïeul de la dynastie des Kurus (Bhīṣma); pitāmahaḥ: le grand-père; siṁha-nādam: un son tonitruant, semblable au rugissement d’un lion; vinadya: émettant; uccaiḥ: très fort; śaṅkham: la conque; dadhmau: souffla; pratāpa-vān: le vaillant.

Translation

Translation

Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.

À cet instant, Bhīṣma, l’illustre et vaillant aïeul de la dynastie des Kurus, grand-père des combattants, souffle très fort dans sa conque qui résonne comme le rugissement d’un lion et réjouit le cœur de Duryodhana.

Purport

Purport

Kuru dünastia esiisa mõistis väga hästi oma lapselapse Duryodhana südame sisemist loomust ning loomupärasest kaastundest püüdis ta teda rõõmustada, puhudes väga valjult oma merikarpi, nagu see oli kohane lõvi võimu omavale vägilasele. Kaudselt teatas ta aga merikarbi sümboli läbi oma lapselaps Duryodhanale, et viimasel polnud selles lahingus mingit võidu lootust, sest Kõigekõrgem Jumal Kṛṣṇa asus vastaspoolel. Kuid ometigi oli tema kohuseks lahingut juhtida ning selles suhtes ei lubanud ta endale mingeid järeleandmisi.

L’aïeul de la dynastie Kuru devine le sentiment caché de son petit-fils Duryodhana et ressent pour lui une compassion bien naturelle. Répondant à sa renommée de lion, il souffle impétueusement dans sa conque avec l’espoir de le réconforter. La façon dont il fait sonner la conque montre indirectement à son petit-fils abattu que bien qu’il n’ait aucune chance de victoire puisque le Seigneur Suprême, Kṛṣṇa, Se trouve dans le camp adverse, il n’épargnera aucun effort, d’autant que son devoir lui commande de diriger les manœuvres.