Skip to main content

Chapter 5

Capítulo 5

Suheldes Kṛṣṇaga

Associando-se com Kṛṣṇa

Kui keegi saavutab midagi kõrgemat, siis ta loomulikult loobub kõigest madalamast. Ma tahame naudinguid, kuid impersonalism ja tühjuse filosoofia on loonud keskkonna, kus me oleme alistunud materiaalsetele naudingutele. Nauding peab olema seotud Kõrgeima Isiksusega (puruṣah sa paraḥ), kellega me saame suhelda silmast silma. Vaimses taevas võime me isiklikult Jumalaga vestelda, Temaga mängida, Temaga süüa jne.. Kõik see on saavutatav bhaktya — Jumala transtsendentaalses armastuses teenimise läbi. See teenimine peab olema seejuures siiras, ehk teisisõnu öeldes, me peame armastama Jumalat ootamata Temalt mingit materiaalset vastutasu. Armastada Jumalat selleks, et Temaga üheks saada, on samuti isikliku kasu ihaldamine.

Quando alguém obtém algo superior, ele certamente abandona todas as coisas inferiores. Nós queremos satisfação, mas o impersonalismo e a filosofia do vazio têm criado uma atmosfera tal que ficamos viciados na gratificação material. A satisfação precisa ser em conexão com a Pessoa Suprema (puruṣaḥ sa paraḥ), com o qual podemos ver face a face. No mundo espiritual, nós podemos falar pessoalmente com Deus, brincar com Ele, comer com Ele, etc. Tudo isso pode ser alcançado através de bhaktiā: serviço amoroso transcendental. Contudo, este serviço deve ser prestado sem adulteração; isso é, devemos amar Deus sem esperar por remuneração material. Amar Deus com o objetivo de tornar-se uno com Ele também é uma forma de adulteração.

Üks suuremaid erinevusi vaimse ja materiaalse taeva vahel on see, et vaimsete planeetide juhil või liidril pole ühtegi konkurenti. Vaimsetel planeetidel ülemvõimu omav isiksus on kõigis suhetes üks Śrī Kṛṣṇa täielikest ekspansioonidest. Kõigekõrgem Jumal ja Tema erinevad kehastused on juhtideks kõikidel Vaikuṇṭha planeetidel. Maal käib võitlus presidendi ja peaministri koha peale, kuid vaimses taevas tunnistavad kõik kõrgeimana vaid Jumala Kõrgeimat Isiksust. Need, kes ei tunnista Tema ülemvõimu ja tahavad Temaga konkureerima hakata, saadetakse siia materiaalsesse maailma, mis on täitmas vangla funktsiooni. Täpselt nagu igas linnas on oma vangla, mille vangid moodustavad vaid tühise osa kogu linna elanikkonnast, on materiaalne maailm vangla tingimustest sõltuvatele hingedele. See moodustab samuti vaid tühise osakese vaimsest taevast, kuid sellegipoolest ei asu see vaimsest taevast väljapool, täpselt nagu vangla ei asu väljapool linna.

Uma das principais diferenças entre o céu espiritual e o céu material é que no céu espiritual o chefe ou o líder dos planetas espirituais não tem rivais. Em todos os casos, a personalidade predominante nos planetas espirituais é uma expansão plenária de Śrī Kṛṣṇa. O Senhor Supremo e Suas múltiplas manifestações preside sobre todos os planetas Vaikuṇṭha. Na Terra, por exemplo, existe rivalidade em torno da posição de Presidente ou de Primeiro-ministro, mas no céu espiritual todos reconhecem a Suprema Personalidade de Deus como o Supremo. Aqueles que não O reconhecem e tentam rivalizar com Ele são postos no Universo material, que é como uma prisão. Assim como em qualquer cidade existe uma prisão, que é apenas uma parte muito insignificante de toda a cidade, da mesma forma, o Universo material é uma prisão para as almas condicionadas. Este Universo constitui apenas uma parte insignificante do céu espiritual, mas ele não está fora dele, assim como uma prisão não está fora da cidade.

Kõik Vaikuṇṭha planeetide elanikud vaimses taevas on vabastatud hinged. "Śrīmad-Bhāgavatamis" antakse meile teada, et neil on täpselt samasugune keha kui Jumalal. Mõningatel planeetidel on Jumal kehastunud kahe-, mõnel neljakäelisena. Ning nende planeetide elanikel on vastavalt sellele samamoodi kas kaks või neli kätt, ning on öeldud et nende planeetide elanike ja Kõrgeima Isiksuse vahel vahet teha pole võimalik. Vaimses taevas eksisteerib viite laadi vabastamist. Sāyujya- mukti on vabastamise vorm, millega liitutakse Kõigekõrgema Jumala impersonaalse eksistentsiga, mida kutsutakse Brahmaniks. Teine vabastamise vorm on sārūpya-mukti, mille abil omandatakse kõik Jumala omadused. Sālokya-mukti abil saadakse Jumala planeedi elanikuks. Sārṣṭi-mukti abil saadakse samasuguste külluste omanikuks nagu Kõigekõrgem Jumal. Peale nende eksisteerib veel vabastamise vorm, mille abil on võimalik saada Jumala pidevaks kaaslaseks, nagu seda oli Arjuna, olles Tema igavene sõber. Vabastamise saavutamiseks võime me võime rakendada ükskõik millist neist viiest vormist, kuid ainsana neist viiest ei aksepteeri Vaiṣṇava pühendunud sāyujya-muktit, ehk Jumala impersonaalse aspektiga liitumist. Vaiṣṇava soovib kummardada Jumalat sellisena, nagu Ta on, säilitades Tema teenimiseks ka oma isiksuslikkuse, samas kui impersonalistist Māyāvādī filosoof soovib oma isiksuslikkusest vabaneda ja ühineda Jumalaga impersonaalselt. Kuid seda ei soovitata ei Śrī Kṛṣṇa poolt "Bhagavad-gītās" ega teadmiste edasiandmise õpilasjärgnevusahelas seisvate Vaiṣṇava filosoofide poolt. Jumal Caitanya Mahāprabhu kirjutas sellel teemal järgneva Śikṣāṣtaka (4):

Os habitantes dos planetas Vaikuṇṭha no céu espiritual são todos almas liberadas. O Śrīmad-Bhāgavatam nos informa que suas formas corporais são idênticas às de Deus. Em alguns destes planetas Deus Se manifesta com dois braços, e em outros com quatro. Assim como o Senhor Supremo, os habitantes desses planetas também manifestam dois e quatro braços, e é dito que não é possível distingui-los da Pessoa Suprema.

No mundo espiritual, há cinco classes de liberação. Sāyujya-mukti é uma classe de liberação em que nos fundimos na existência impessoal do Senhor Supremo, chamada Brahman. Outra forma de liberação é sārūpya-mukti, através da qual recebemos características idênticas às de Deus. Outra liberação é a sālokya-mukti, através da qual podemos viver no mesmo planeta que Deus, e através da sārṣṭi-mukti podemos ter opulências semelhantes às do Senhor Supremo. Outra classe de liberação capacita-nos a permanecer sempre na companhia de Deus como um de Seus companheiros, como no caso de Arjuna, que está sempre com Kṛṣṇa como Seu amigo.

É possível obter qualquer uma destas cinco formas de liberação. Entretanto, dentre as cinco a sāyujya-mukti, fundir-se no aspecto impessoal, não é aceita por devotos vaiṣṇavas. Um vaiṣṇava deseja adorar Deus tal como Ele é, e conserva sua individualidade separada para servir a Ele, ao passo que o filósofo impersonalista māyāvādī deseja perder sua individualidade e fundir-se na existência do Supremo. Esta fusão não é recomendada nem por Śrī Kṛṣṇa no Bhagavad-gītā, nem pela sucessão discipular de filósofos vaiṣṇavas. O Senhor Caitanya Mahāprabhu escreveu sobre este tema em Seu Śikṣāṣṭaka (4):

na dhanaṁ na janaṁ na sundarīṁ
kavitāṁ vā jagad-īśa kāmaye
mama janmani janmanīśvare
bhavatād bhaktir ahaitukī tvayi
na dhanaṁ na janaṁ na sundarīṁ
kavitāṁ vā jagad-īśa kāmaye
mama janmani janmanīśvare
bhavatād bhaktir ahaitukī tvayi

"Oo kõikvõimas Jumal! Ma ei ihalda jõukust, samuti pole mul soovi mõnd ilusat naist nautida, ning ma ei ihka endale ka ühtegi järgnejat. Ainus, mida ma soovin, et sünd sünni järel oleks mu elus ikka Sinu tagamõtteta pühendunud teenimist."

“Ó Senhor todo-poderoso! Não desejo acumular riquezas, nem desejo desfrutar de belas mulheres, nem quero número algum de seguidores. O que desejo é unicamente que possa ter Seu serviço devocional imotivado em minha vida, nascimento após nascimento.”

Siin kasutab Jumal Caitanya Mahāprabhu väljendit "sünd sünni järel". Kuid kui sünd järgneb sünnile, ei saavutata ka vabastamist. Vabastamise kaudu jõutakse kas vaimsetele planeetidele või ühinetakse Kõigekõrgemaga — ning kummalgi juhul ei tule sel hingel sündida materiaalsesse maailma. Kuid Caitanya Mahāprabhu ei hooli, kas Ta saavutab vabastamise või mitte: Tema ainsaks sooviks on teenida Kõigekõrgemat Jumalat ja viibida Kṛṣṇa teadvuses. Pühendunule pole tähtis, kus ta viibib, tal on ükskõik, kas ta sünnib loomade, inimeste või pooljumalate keskel — ainus, mida ta Jumalalt palub, on see, et pühendunu Teda kunagi ei unustaks, ja et ta saaks alati viibida Jumala transtsendentaalses teenimises. Need on puhta pühendumuse tunnused. Ja loomulikult jääb pühendunu, kus ta ka parajasti ei viibiks, alati vaimsesse kuningriiki, seda ka materiaalses kehas viibides. Kuid ta ei palu Jumalalt midagi oma isikliku tõusu või heaolu nimel.

Aqui, o Senhor Caitanya Mahāprabhu menciona “nascimento após nascimento”. Quando existe nascimento após nascimento, não há liberação. Na liberação, ou alcançamos os planetas espirituais, ou nos fundimos na existência do Supremo — em ambos os casos, não existe a questão de voltar a nascer no mundo material. Entretanto, Caitanya Mahāprabhu não Se importa em ser liberado ou não: sua única preocupação é estar ocupado em consciência de Kṛṣṇa, servir ao Senhor Supremo.

O devoto não se preocupa com o lugar onde está, nem se importa se recebe um nascimento na sociedade animal, na sociedade humana, na sociedade dos semideuses ou onde que quer seja: ele apenas ora a Deus pedindo-Lhe a graça de não esquecê-lO e de poder estar sempre ocupado em Seu serviço transcendental. São estes os sintomas da devoção pura. Naturalmente, onde quer que o devoto esteja, ele permanece no mundo espiritual, mesmo enquanto habita este corpo material. Apesar disso, ele nunca exige nada de Deus para sua própria elevação pessoal ou para seu conforto pessoal.

Śrī Kṛṣṇa kinnitab, et Temale pühendunu jaoks ei ole Temani jõudmine raske, kuid teisi joogameetodeid praktiseerivad joogid pole ebaedu ohust vabad. Nendele annab Śrī Kṛṣṇa "Bhagavad-gītās" (8.23) nõu jämedakoelisest kehast lahkumiseks enim sobivatest hetketest.

Embora Śrī Kṛṣṇa indique que pode ser facilmente alcançado por aquele que se dedica a Ele, existe um elemento de risco no caso dos yogīs que praticam outros métodos de yoga. Para esses yogīs, Kṛṣṇa dá orientações no Bhagavad-gītā (8.23) a respeito do momento adequado para abandonarem o corpo grosseiro.

yatra kāle tv anāvṛttim
āvṛttiṁ caiva yoginaḥ
prayātā yānti taṁ kālaṁ
vakṣyāmi bharatarṣabha
yatra kāle tv anāvṛttim
āvṛttiṁ caiva yoginaḥ
prayātā yānti taṁ kālaṁ
vakṣyāmi bharatarṣabha

"Oo parim Bharatade seast, Ma räägin sulle nüüd aegadest, millal siit ilmast lahkununa inimesel ei tule enam siia maailma tagasi tulla, ning teistest aegadest, millal lahkununa inimesel tuleb seda teha."

“Ó melhor dos Bhāratas, agora lhe explicarei os diferentes momentos nos quais, ao abandonar esse mundo, regressa-se ou não.”

Siin teatab Kṛṣṇa, et teatud kindlal ajahetkel oma praegusest kehast lahkudes võib inimene samuti saada vabastatuks, ning sel juhul pole tal enam vaja materiaalsesse maailma tagasi pöörduda. Kuid Kṛṣṇa teatab samuti, et teistel ajahetkedel kehast lahkudes tuleb inimesel sündida uuesti materiaalses maailmas. Teatud shanss vabastamiseni jõuda on olemas, kuid pidevalt Kṛṣṇa teadvuses viibiva pühendunu puhul ei saa rääkida mingist shansist, sest pühendunu Kṛṣṇa elupaika jõudmises pole tema Jumala teenimise soovi tugevuse tõttu vähimatki kahtlust.

Aqui, Kṛṣṇa indica que se alguém é capaz de deixar este corpo em um momento particular, ele pode se libertar, sem precisar jamais regressar a este mundo material. Por outro lado, ele indica que se ele morre em outro momento, ele precisa regressar. Existe este fator de probabilidade, mas não existe questão de probabilidade para um devoto que esteja sempre na consciência de Kṛṣṇa, pois a ele é garantida a entrada na morada de Kṛṣṇa pela força de sua devoção ao Senhor.

agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ
agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ

"Need, kes on teadvustanud Kõigekõrgema Brahmani, lahkuvad sellest maailmast ajal, mil tulejumalus on valitsev, valgel ajal, soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul ja kuue kuu kestel, mil Päike möödub põhja poolt." (Bg. 8.24)

“Aqueles que conhecem o Brahman Supremo, abandonam o mundo durante a influência do deus do fogo, na luz, em um momento auspicioso, durante a quinzena da lua e os seis meses em que o Sol viaja na direção norte.” (Bg. 8.24)

Päike asub kuus kuud ekvaatorist põhja pool ja kuus kuud lõuna pool. "Śrīmad-Bhāgavatamis" antakse meile informatsioon, et samamoodi nagu planeedid, liigub ka Päike. Kui inimene sureb ajal, mil Päike asub põhjapoolkera pool, saavutab ta vabastamise.

O Sol passa seis meses no lado setentrional do equador e seis meses no lado meridional. O Śrīmad-Bhāgavatam nos informa que, assim como os planetas se movimentam, o Sol também se movimenta. Aquele que morre quando o Sol está situado no hemisfério setentrional alcança a liberação.

dhūmo rātris tathā kṛṣṇaḥ
ṣaṇ-māsā dakṣiṇāyanam
tatra cāndramasaṁ jyotir
yogī prāpya nivartate
dhūmo rātris tathā kṛṣṇaḥ
ṣaṇ-māsā dakṣiṇāyanam
tatra cāndramasaṁ jyotir
yogī prāpya nivartate
śukla-kṛṣṇe gatī hy ete
jagataḥ śāśvate mate
ekayā yāty anāvṛttim
anyayāvartate punaḥ
śukla-kṛṣṇe gatī hy ete
jagataḥ śāśvate mate
ekayā yāty anāvṛttim
anyayāvartate punaḥ

"Müstik, kes lahkub sellest maailmast ajal, mil laskub udu, öösel, kahaneva kuu kahe nädala jooksul, või kuue kuu kestel, mil Päike möödub lõuna poolt, või kes jõuab Kuule, peab tagasi pöörduma. "Vedade" kohaselt lahkutakse sellest maailmast kas valges või pimedas. See, kes lahkub valgel ajal, ei pea enam siia tagasi pöörduma, kuid see, kes lahkub pimeduses, peab tulema tagasi." (Bg. 8.25 – 26)

“O místico que abandona este mundo durante a fumaça, à noite, na quinzena sem lua, ou durante os seis meses em que o Sol passa pelo sul, ou que alcança o planeta Lua, volta novamente. De acordo com os Vedas, há duas formas de abandonar este mundo — na luz e na escuridão. Aquele que parte na luz, não retorna; mas aquele que se vai na escuridão, ele retorna.” (Bg. 8.25-26)

See kõik sõltub juhusest. Me ju ei tea, millal tuleb meil surra, me võime mõne õnnetusjuhtumi läbi surra ootamatult igal hetkel. Kuid bhakti-joogi, kes on kinnistunud Kṛṣṇa teadvuses, ei pea selle pärast muretsema. Tema võib alati kindel olla.

Tudo isso acontece por acaso. Não sabemos quando vamos morrer, e podemos morrer acidentalmente a qualquer momento. Entretanto, para o bhakti-yogī que está estabelecido em consciência de Kṛṣṇa, não existe casualidade. Ele está sempre seguro.

naite sṛtī pārtha jānan
yogī muhyati kaścana
tasmāt sarveṣu kāleṣu
yoga-yukto bhavārjuna
naite sṛtī pārtha jānan
yogī muhyati kaścana
tasmāt sarveṣu kāleṣu
yoga-yukto bhavārjuna

"Oo Arjuna, pühendunud, kes on teadlikud nendest kahest teerajast, ei satu eales segadusse. Seepärast viibi alati pühendumuses." (Bg. 8.27)

“Os devotos que conhecem estes dois caminhos, ó Arjuna, nunca se confundem. Portanto, mantém-te sempre fixo em devoção.” (Bg. 8.27)

See, et surmahetkel Kṛṣṇast mõtleja läheb koheselt Kṛṣṇa elupaika, on juba ammu kindlaks tehtud.

Já foi afirmado que se na hora da morte uma pessoa é capaz de pensar em Kṛṣṇa, ela é imediatamente transferida para a morada de Kṛṣṇa.

anta-kāle ca mām eva
smaran muktvā kalevaram
yaḥ prayāti sa mad-bhāvaṁ
yāti nāsty atra saṁśayaḥ
anta-kāle ca mām eva
smaran muktvā kalevaram
yaḥ prayāti sa mad-bhāvaṁ
yāti nāsty atra saṁśayaḥ
abhyāsa-yoga-yuktena
cetasā nānya-gāminā
paramaṁ puruṣaṁ divyaṁ
yāti pārthānucintayan
abhyāsa-yoga-yuktena
cetasā nānya-gāminā
paramaṁ puruṣaṁ divyaṁ
yāti pārthānucintayan

"Ja ükskõik kes meenutab surmahetkel kehast lahkudes ainult Mind, omandab koheselt Minuga samase looduse. Selles pole vähimatki kahtlust. See, kelle meditatsioon on suunatud Jumala Kõrgeimale Isiksusele, ja kelle mõistus on kõrvalekaldumatult hõivatud Minust mõtlemisega, oo Pārtha [Arjuna]; see jõuab kahtluseta Minu juurde." (Bg. 8.5, 8.8)

“E todo aquele que, na hora da morte, abandona o corpo lembrando-se apenas de Mim, imediatamente alcança a Minha natureza. Quanto a isso, não há dúvida. Aquele que medita na Suprema Personalidade de Deus, com a mente constantemente ocupada em lembrar-se de Mim, sem se desviar do caminho, ó Pārtha [Arjuna], certamente Me alcança.” (Bg. 8.5, 8.8)

Selline Kṛṣṇale suunatud meditatsioon võib tunduda väga keerulisena, kuid tegelikult pole see seda. Kui praktiseeritakse Kṛṣṇa teadvust mahā-mantrat Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare korrates, siis kaovad sel teel peagi kõik raskused. Kṛṣṇa ja Tema nimi ei erine teineteisest mitte millegi poolest, samuti ei erine teineteisest mitte millegi poolest ka Kṛṣṇa ja Tema transtsendentaalne elupaik. Selle helivibratsiooniga suhtlemegi me Kṛṣṇaga. Kui me kordame Hare Kṛṣṇa mantrat näiteks tänaval käies, käib Kṛṣṇa meiega kaasas, täpselt nagu öösel taevasse vaadates Kuud nähes tajume me, et Kuu on koos meiega. Kui aga Kṛṣṇa madalam energia võib viibida meie juures, kas pole siis võimalik, et Kṛṣṇa Ise tuleks meie juurde, kui me Tema nimesid kordame? See on võimalik, kuid me peame sel juhul olema Tema Enda juuresolekut ka väärt. Kuid kui me mõtleme pidevalt Kṛṣṇast, võime me rahulikult kindlad olla, et Kṛṣṇa on alati koos meiega. Jumal Caitanya Mahāprabhu palvetab:

Tal meditação em Kṛṣṇa pode parecer muito difícil, mas não é. Se alguém pratica a consciência de Kṛṣṇa através do canto do mahā-mantra Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, ele será rapidamente ajudado. Kṛṣṇa e Seu nome não são diferentes, e Kṛṣṇa e Sua morada transcendental também não são diferentes.

Por meio da vibração sonora, podemos fazer com que Kṛṣṇa Se associe conosco. Se, por exemplo, cantamos Hare Kṛṣṇa na rua, veremos que Kṛṣṇa estará nos acompanhando, da mesma forma que, quando olhamos para o céu e vemos a Lua, percebemos que ela também nos acompanha. Se a energia inferior de Kṛṣṇa parece nos acompanhar, não seria possível para o próprio Kṛṣṇa estar conosco quando cantamos Seus nomes? Ele vai nos acompanhar, mas temos que nos qualificar para estar na companhia dEle. Se, entretanto, estamos sempre absortos pensando em Kṛṣṇa, devemos estar certos de que Kṛṣṇa estará sempre conosco. O Senhor Caitanya Mahāprabhu ora:

nāmnām akāri bahudhā nija-sarva-śaktis
tatrārpitā niyamitaḥ smaraṇe na kālaḥ
etādṛśī tava kṛpā bhagavan mamāpi
durdaivam īdṛśam ihājani nānurāgaḥ
nāmnām akāri bahudhā nija-sarva-śaktis
tatrārpitā niyamitaḥ smaraṇe na kālaḥ
etādṛśī tava kṛpā bhagavan mamāpi
durdaivam īdṛśam ihājani nānurāgaḥ

"Oo mu Jumal! Üksi Sinu pühad nimed jagavad lõputut õnnistust kõigile elusolendeile, mistõttu Sul on sadu ja tuhandeid nimesid nagu Kṛṣṇa ja Govinda. Nendesse transtsendentaalsetesse nimedesse oled Sa asetanud kõik Oma transtsendentaalsed energiad, ning nende pühade nimede kordamiseks pole mingeid karme ja kindlaid reegleid. Oo mu Jumal! Sa oled niivõrd armulikult teinud Sinu pühade nimede läbi Sinuni jõudmise niivõrd lihtsaks, kuid mind, õnnetu nagu ma olen, ei suuda need nimed kütkestada." ("Śikṣāṣṭaka" 2)

“Ó meu Senhor! Só o Teu santo nome pode conceder todas as bênçãos aos seres vivos, e por isso tens centenas e milhões de nomes, como Kṛṣṇa e Govinda. Nestes nomes transcendentais, aplicaste todas as Tuas energias transcendentais, e não existem regras duras e rígidas para cantá-los. Ó meu Senhor! Tão bondosamente facilitaste o aproximar-se de Ti através de Teus santos nomes, mas, infeliz como sou, não sinto atração por eles.” (Śikṣāṣṭaka 2)

Lihtsalt pühasid nimesid korrates võime me nautida kõiki Kṛṣṇaga isiklikult suhtlemise võimalusi. Jumal Caitanya Mahāprabhu, keda peetakse mitte ainult vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud hingeks, vaid Kṛṣṇa Enda kehastuseks, toob välja, et ehkki praegusel Kali ajastul inimesel õigupoolest puuduvad õiged võimalused vaimseks eneseteadvustamiseks, on Kṛṣṇa nii armulik, et Ta on andnud meile selle śabda (heliinkarnatsiooni) yuga-dharmana kasutamiseks, s.t. käesoleva ajastu eneseteadvustamise meetodiks. Selle praktiseerimiseks pole vaja omada mingit eelnevat kvalifikatsiooni, meil pole vaja omada teadmisi isegi mitte sanskriti keelest. Hare Kṛṣṇa mantra vibratsioon on sedavõrd mõjuvõimas, et selle kordamist võib alustada koheselt, omamata mingeidki teadmisi sanskriti keelest.

Simplesmente por cantar, podemos ter todas as vantagens da associação pessoal com Kṛṣṇa. O Senhor Caitanya Mahāprabhu, que é considerado não apenas uma alma realizada, mas também uma encarnação do próprio Kṛṣṇa, enfatizou que nesta era de Kali, embora as pessoas não tenham oportunidades reais para a auto-realização, Kṛṣṇa é tão bondoso que nos deu este śabda (encarnação sonora) para que seja utilizado como o yuga-dharma, ou o caminho de realização para esta era. Nenhuma qualificação especial é necessária para seguir  este método; não precisamos sequer saber sânscrito. As vibrações de Hare Kṛṣṇa são tão potentes que qualquer pessoa pode imediatamente começar a cantá-la sem nenhum conhecimento de sânscrito.

vedeṣu yajñeṣu tapaḥsu caiva
dāneṣu yat puṇya-phalaṁ pradiṣṭam
atyeti tat sarvam idaṁ viditvā
yogī paraṁ sthānam upaiti cādyam
vedeṣu yajñeṣu tapaḥsu caiva
dāneṣu yat puṇya-phalaṁ pradiṣṭam
atyeti tat sarvam idaṁ viditvā
yogī paraṁ sthānam upaiti cādyam

"Seda, kes on asunud pühendunud teenimise teele, ei jäeta ilma "Vedade" uurimisest saadavatest resultaatidest, suurte ohverduste toomisest, heategevusest, filosoofia uurimisest ja karmaliste tegevuste tulemustest. Ta omandab kõik, mida toovad taolised tegevused, ning lõpuks jõuab ta Kṛṣṇa elupaika." (Bg. 8.28)

“Uma pessoa que aceita o caminho do serviço devocional, não se priva dos resultados obtidos pelo estudo dos Vedas, pela execução de sacrifícios austeros, por dar caridade ou pela execução de atividades filosóficas e fruitivas. No fim, ela alcança a morada suprema.” (Bg. 8.28)

Kṛṣṇa lausub siin, et kõikide "Vedade" ettekirjutuste ainsaks otstarbeks on saavutada elu ülim eesmärk — tagasi Jumala juurde jõudmine. Kõik maailma pühakirjad on suunatud sellele eesmärgile. Samuti on see olnud kõikide ācāryate ja religioonireformaatorite sõnumiks. Näiteks Läänemaailmas levitas seda sama sõnumit Jumal Jeesus Kristus. Sama tegid ka Jumal Buddha ja Muhamed. Keegi ei soovita muuta seda materiaalset maailma meie alaliseks elupaigaks. Vastavalt maale, ajale ja tingimustele võivad pühakirjades esineda küll väikesed erinevused, samuti võivad olla väikesed erinevused pühakirjade käskudes, kuid kõigi nende peamist printsiipi, seda, et meie õigeks elupaigaks ei ole mitte materiaalne, vaid vaimne maailm, tunnistavad kõik transtsendentalistid. Kõik nad viitavad tõsiasjale, et meie hinge salajasimad soovid on täidetavad vaid Kṛṣṇa maailmades, mis asuvad väljapool surma ja sündi.

Aqui, Kṛṣṇa diz que o objetivo de todas as instruções védicas é atingir a meta última da vida — voltar ao Supremo. Todas as escrituras, independentemente do país, visam esta meta. Esta tem sido também a mensagem de todos os reformadores religiosos ou ācāryas. No Ocidente, por exemplo, o Senhor Jesus Cristo difundiu esta mesma mensagem. Analogamente, o Senhor Buddha e Maomé fizeram a mesma coisa. Nenhum deles nos aconselha a estabelecermo-nos permanentemente aqui, neste mundo material.

Podem haver pequenas diferenças conforme o país, o tempo e as circunstâncias, e conforme o preceito das escrituras, mas o princípio básico de que nosso destino não é este mundo material, mas sim o mundo espiritual, é aceito por todos os transcendentalistas genuínos. Tudo o que é indicado para a satisfação de nossos mais íntimos desejos aponta para estes mundos de Kṛṣṇa, além do nascimento e da morte.