Skip to main content

TEXT 15

TEXT 15

Texto

Tekst

jñāna-yajñena cāpy anye
yajanto mām upāsate
ekatvena pṛthaktvena
bahudhā viśvato-mukham
jñāna-yajñena cāpy anye
yajanto mām upāsate
ekatvena pṛthaktvena
bahudhā viśvato-mukham

Palabra por palabra

Synonyms

jñāna-yajñena — mediante el cultivo de conocimiento; ca — también; api — ciertamente; anye — otros; yajantaḥ — sacrificando; mām — a Mí; upāsate — adoran; ekatvena — en la unidad; pṛthaktvena — en la dualidad; bahudhā — en la diversidad; viśvataḥ-mukham — y en la forma universal.

jñāna-yajñena — teadmiste arendamisega; ca — samuti; api — kindlasti; anye — teised; yajantaḥ — ohverdades; mām — Mind; upāsate — teenivad; ekatvena — ühesuses; pṛthaktvena — kahesuses; bahudhā — mitmekesisuses; viśvataḥ-mukham — ja kõiksuse kujul.

Traducción

Translation

Otros, que hacen sacrificio mediante el cultivo de conocimiento, adoran al Señor Supremo como aquel que no tiene igual, como aquel que se ha diversificado en muchos, y como la forma universal.

Teised, kes sooritavad ohverdusi teadmiste arendamise läbi, teenivad Kõigekõrgemat Jumalat kui üht ja ainsat, kui mitmeks jagunenut ning kui kõiksuse kuju.

Significado

Purport

Este verso constituye el resumen de los versos anteriores. El Señor le dice a Arjuna que aquellos que solo siguen el proceso de conciencia de Kṛṣṇa y que no conocen nada aparte de Kṛṣṇa, reciben el nombre de mahātmās; sin embargo, hay otras personas que no están precisamente en la posición de mahātmā, pero que también adoran a Kṛṣṇa, aunque de diferentes maneras. A algunos de ellos ya se los ha descrito como los afligidos, los necesitados, los indagadores y aquellos que se dedican al cultivo de conocimiento. Pero hay otros que son aún más bajos, y a ellos se los divide en tres grupos: (1) aquel que se adora a sí mismo considerando que él y el Señor Supremo son uno, (2) aquel que inventa una forma del Señor Supremo y la adora, y (3) aquel que acepta la forma universal, el viśva-rūpa de la Suprema Personalidad de Dios, y la adora. De estos tres, los más bajos de todos, aquellos que se adoran a sí mismos como el Señor Supremo y que creen que son monistas, son los que más abundan. Esa gente cree que es el Señor Supremo, y en ese estado de conciencia se adoran a sí mismos. Esto también es un tipo de adoración de Dios, pues ellos pueden entender que no son el cuerpo material sino que de hecho son alma espiritual; al menos ese sentido impera. Por lo general, los impersonalistas adoran al Señor Supremo de ese modo. La segunda clase comprende a los adoradores de los semidioses, aquellos que, mediante la imaginación, consideran que cualquier forma es la forma del Señor Supremo. Y la tercera clase comprende a aquellos que no pueden concebir nada más allá de la manifestación de este universo material. Ellos consideran que el universo es la entidad u organismo supremo, y lo adoran. El universo también es una forma del Señor.

Käesolev värss on eelmiste värsside kokkuvõte. Jumal ütleb Arjunale, et need, kes viibivad täielikult Kṛṣṇa teadvuses ega huvitu millestki muust peale Kṛṣṇa, on mahātmād. Ent on ka neid, kes ei asu mahātmā positsioonis, kuid kes samuti teenivad Kṛṣṇat erinevatel viisidel. Mõningaid neist on juba nimetatud, nagu ahastuses viibijaid, majanduslikus kitsikuses olijaid, uudishimulikke, ning neid, kes püüdlevad teadmiste poole. Kuid lisaks nendele on ka teisi, veelgi madalamaid Jumala kummardajaid, ning nemad jagunevad kolme jaotusse: (1) need, kes kummardavad end kui Kõigekõrgema Jumalaga üht; (2) need, kes mõtlevad Kõigekõrgemale Jumalale välja mingi kuju ning kummardavad seda; (3) need, kes tunnistavad Jumala Kõrgeima Isiksuse kõiksuse kuju, viśva-rūpat, ning kummardavad seda. Loetletud kolmest grupist on kõige arvukamalt madalaimaid – neid, kes teenivad iseend kui Kõrgeimat Jumalat, pidades end monistideks. Sellised inimesed peavad ennast Kõigekõrgemaks Jumalaks, ning sellise meelsusega kummardavad nad ennast. Ka see on omalaadi Jumala teenimine, sest sellised inimesed mõistavad, et nad ei ole mitte materiaalsed kehad, vaid vaimsed hinged; igal juhul on selline seisukoht nende hulgas valdav. Peamiselt kummardavad impersonalistid Kõigekõrgemat Jumalat just sel moel. Teine jaotus hõlmab pooljumalate kummardajaid, kes peavad suvalist elusolendit Kõigekõrgemaks Jumalaks. Ning kolmandasse jaotusse kuuluvad inimesed, kes ei suuda mõista midagi sellest materiaalse universumi avaldumisest väljapoole jäävat. Nad peavad seda universumit kõrgeimaks organismiks või olendiks, ning kummardavad seda. Ka see universum on üks Jumala avaldumisvorm.