Skip to main content

TEXT 21

TEXT 21

Texto

Tekst

yo yo yāṁ yāṁ tanuṁ bhaktaḥ
śraddhayārcitum icchati
tasya tasyācalāṁ śraddhāṁ
tām eva vidadhāmy aham
yo yo yāṁ yāṁ tanuṁ bhaktaḥ
śraddhayārcitum icchati
tasya tasyācalāṁ śraddhāṁ
tām eva vidadhāmy aham

Palabra por palabra

Synonyms

yaḥ yaḥ — quienquiera; yām yām — cualquier; tanum — forma de un semidiós; bhaktaḥ — devoto; śraddhayā — con fe; arcitum — adorar; icchati — deseos; tasya tasya — a él; acalām — firme; śraddhām — fe; tām — en eso; eva — seguro; vidadhāmi — doy; aham — Yo.

yaḥ yaḥ — ükskõik, kes; yām yām — ükskõik, millist; tanum — pooljumala kuju; bhaktaḥ — pühendunu; śraddhayā — usuga; arcitum — kummardada; icchati — soovib; tasya tasya — talle; acalām — kõigutamatut; śraddhām — usku; tām — seda; eva — kindlasti; vidadhāmi — annan; aham — Mina.

Traducción

Translation

Yo estoy en el corazón de todos en forma de la Superalma. En cuanto alguien desea adorar a algún semidiós, Yo hago que su fe se vuelva firme para que pueda consagrarse a esa deidad en particular.

Ülihingena olen Ma igaühe südames. Niipea kui keegi soovib kummardada mõnd pooljumalat, teen Ma tema usu kõigutamatuks, nii, et ta saaks pühenduda just sellele jumalusele.

Significado

Purport

Dios le ha dado independencia a todo el mundo; por lo tanto, si una persona desea tener disfrute material y quiere muy sinceramente que los semidioses materiales le den esas facilidades, el Señor Supremo, como la Superalma que está en el corazón de todos, se da cuenta de ello y les da facilidades a esa clase de personas. Como Él es el padre supremo de todas las entidades vivientes, no obstaculiza su independencia, sino que les da todas las facilidades para que ellas puedan cumplir sus deseos materiales. Puede que algunas personas pregunten por qué el todopoderoso Dios les da facilidades a las entidades vivientes para disfrutar de este mundo material, dejándolas caer así en la trampa de la energía ilusoria. La respuesta es que si el Señor Supremo, en Su carácter de Superalma, no diera esas facilidades, entonces la independencia no tendría sentido. Por consiguiente, Él les da a todos plena independencia —lo que uno quiera—, pero en el Bhagavad-gītā encontramos Su instrucción final: uno debe abandonar todas las demás ocupaciones y entregarse por entero a Él. Eso hará que el hombre sea feliz.

Jumal on andnud igaühele sõltumatuse ning seepärast juhul, kui inimene ihaldab materiaalseid naudinguid ning tahab siiralt nendeks vahendeid pooljumalatelt, siis mõistab Kõigekõrgem Jumal, kes on Ülihingena igaühe südames, seda soovi ning annab sellele inimesele, mida ta ihaldab. Kõikide elusolendite kõrgeima isana ei sekku Ta elusolendite iseseisvusse, vaid annab neile vahendid oma materiaalsete soovide rahuldamiseks. Võib tekkida küsimus, miks Jumal annab elusolenditele vahendid selle materiaalse maailma nautimiseks, lastes neil sedasi langeda illusoorse energia püünisesse. Vastus seisneb aga selles, et kui Kõigekõrgem Jumal, viibides Ülihingena igaühe südames, selleks vahendeid ei annaks, kaotaks mõtte ka elusolendite iseseisvus. Seepärast annab Jumal igaühele täieliku iseseisvuse teha, mida keegi parajasti ihaldab, kuid Tema lõpliku juhenduse leiame „Bhagavad-gītāst": inimene peab loobuma kõikidest teistest tegevustest ning alistuma täielikult Jumalale. See teeb inimese õnnelikuks.

Tanto la entidad viviente como los semidioses están subordinados a la voluntad de la Suprema Personalidad de Dios; en consecuencia, la entidad viviente no puede adorar al semidiós por su propio deseo, ni puede el semidiós otorgar ninguna bendición sin la voluntad suprema. Como se dice, ni una brizna de paja se mueve sin la voluntad de la Suprema Personalidad de Dios. Por lo general, las personas que están afligidas en el mundo material acuden a los semidioses, tal como se les aconseja en la literatura védica. Una persona que quiera una cosa determinada puede adorar a tal o cual semidiós. Por ejemplo, a una persona enferma se le recomienda adorar al dios del Sol; una persona que quiera educación puede adorar a la diosa del conocimiento, Sarasvatī; y una persona que quiera una hermosa esposa puede adorar a la diosa Umā, la esposa del Señor Śiva. De ese modo, en los śāstras (las Escrituras védicas) hay recomendaciones en las que se indican las diferentes maneras de adorar a los diferentes semidioses. Y como una determinada entidad viviente quiere disfrutar de una determinada facilidad material, el Señor la inspira con un fuerte deseo de conseguir esa bendición de manos de ese semidiós específico, y así la entidad viviente logra recibir la bendición. El Señor Supremo también dispone la modalidad específica de la actitud devocional que la entidad viviente tiene con un determinado tipo de semidiós. Los semidioses no pueden infundir esa atracción en las entidades vivientes, pero como Kṛṣṇa es el Señor Supremo o la Superalma que está presente en el corazón de todas las entidades vivientes, Él impele al hombre a adorar a ciertos semidioses. Los semidioses son en realidad diferentes partes del cuerpo universal del Señor Supremo; por consiguiente, ellos no tienen ninguna independencia. En la literatura védica se declara: «La Suprema Personalidad de Dios, en forma de la Superalma, también está presente dentro del corazón del semidiós; por lo tanto, Él dispone las cosas a través del semidiós para cumplir el deseo de la entidad viviente. Pero tanto el semidiós como la entidad viviente dependen de la voluntad suprema. Ellos no son independientes».

Nii elusolendid kui ka pooljumalad alluvad Jumala Kõrgeima Isiksuse tahtele ning seepärast ei saa elusolend teenida pooljumalat omaenese tahtest. Samuti ei saa pooljumal jagada elusolendile õnnistust kõrgeima tahteta. Öeldakse, et isegi rohulible ei liigu Jumala Kõrgeima Isiksuse tahteta. Materiaalses maailmas ahastuses olevad inimesed pöörduvad tavaliselt pooljumalate poole, järgides vedakirjanduses antud soovitusi. Inimene, kes ihaldab üht või teist konkreetset õnnistust, võib kummardada vastavat pooljumalat. Näiteks haigele inimesele soovitatakse kummardada päikesejumalat, õpetatust ihaldavale inimesele tarkusejumalannat, Sarasvatīt, ning ilusat naist ihaldavale inimesele jumalanna Umāt, Śiva abikaasat. Sel viisil on śāstrates (vedalikes pühakirjades) antud soovitused erinevate pooljumalate erinevat laadi teenimiseks. Ning kuna üks või teine elusolend soovib nautida teatud materiaalseid võimalusi, annab Jumal talle tugeva soovi saada õnnistust teatud pooljumalalt ning rahuldab seejärel selle soovi. Elusolendi pühendumusliku suhte rajajaks teatud pooljumalatega on samuti Kõigekõrgem Jumal. Pooljumalad ei saa sisendada elusolendeile sellist külgetõmbavust, sest tõuke kummardada üht või teist pooljumalat annab elusolendile Kõigekõrgem Jumal, Kṛṣṇa, kes on Ülihingena kohalolev iga elusolendi südames. Pooljumalad on tegelikult Kõigekõrgema Jumala kõiksuse keha erinevad osad ning seega pole nad Kõigekõrgemast Jumalast sõltumatud. Vedakirjanduses öeldakse: „Jumala Kõrgeim Isiksus viibib Ülihingena ka pooljumala südames ning seetõttu on Tema see, kes täidab elusolendi soovid pooljumalate kaudu. Nii pooljumalad kui ka elusolendid on sõltuvad kõrgeimast tahtest. Nad ei ole Jumalast sõltumatud."