Skip to main content

TEXT 34

TEXT 34

Texto

Tekst

cañcalaṁ hi manaḥ kṛṣṇa
pramāthi balavad dṛḍham
tasyāhaṁ nigrahaṁ manye
vāyor iva su-duṣkaram
cañcalaṁ hi manaḥ kṛṣṇa
pramāthi balavad dṛḍham
tasyāhaṁ nigrahaṁ manye
vāyor iva su-duṣkaram

Palabra por palabra

Synonyms

cañcalam — vacilante; hi — ciertamente; manaḥ — mente; kṛṣṇa — ¡oh, Kṛṣṇa!; pramāthi — agitadora; bala-vat — fuerte; dṛḍham — obstinada; tasya — su; aham — yo; nigraham — sometiendo; manye — pienso; vāyoḥ — del viento; iva — como; su-duṣkaram — difícil.

cañcalam — värelev; hi — kindlasti; manaḥ — mõistus; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; pramāthi — ärritav; bala-vat — tugev; dṛḍham — kangekaelne; tasya — selle; aham — mina; nigraham — alistamine; manye — arvan; vāyoḥ — tuule; iva — nagu; su-duṣkaram — raske.

Traducción

Translation

La mente es inquieta, turbulenta, obstinada y muy fuerte, ¡oh, Kṛṣṇa!, y someterla, creo yo, es más difícil que controlar el viento.

Oo, Kṛṣṇa, mõistus on rahutu, tormakas, kangekaelne ja väga tugev, ning selle alistamine tundub mulle raskem kui tuule valitsemine.

Significado

Purport

La mente es tan fuerte y obstinada, que a veces domina la inteligencia, aunque se supone que la mente debe estar subordinada a la inteligencia. Para un hombre que se encuentra en el mundo práctico y que tiene que luchar contra muchísimos elementos contrarios, es sin duda muy difícil controlar la mente. Puede que de un modo artificial uno establezca un equilibrio mental tanto con el amigo como con el enemigo, pero en fin de cuentas ningún hombre mundano puede hacerlo, ya que eso es más difícil que controlar la furia del viento. En las Escrituras védicas (Kaṭha Upaniṣad 1.3.3–4) se dice:

Mõistus on sedavõrd tugev ja kangekaelne, et vahel saab see võimust arukuse üle, ehkki mõistust peetakse arukusele alluvaks. Argielus, pidevalt paljude takistustega silmitsi sattuva inimese jaoks on mõistuse kontrollimine kindlasti väga raske. Kunstlikult võidakse nii sõpra kui vaenlasesse võrdselt erapooletult suhtuda, kuid lõputult pole see ühegi ilmaliku inimese jaoks võimalik, sest see on raskem kui tormituule kontrollimine. Vedakirjanduses („Kaṭha Upaniṣad" 1.3.3 – 4) öeldakse:

ātmānaṁ rathinaṁ viddhi
śarīraṁ ratham eva ca
buddhiṁ tu sārathiṁ viddhi
manaḥ pragraham eva ca
ātmānaṁ rathinaṁ viddhi
śarīraṁ ratham eva ca
buddhiṁ tu sārathiṁ viddhi
manaḥ pragraham eva ca
indriyāṇi hayān āhur
viṣayāṁs teṣu gocarān
ātmendriya-mano-yuktaṁ
bhoktety āhur manīṣiṇaḥ
indriyāṇi hayān āhur
viṣayāṁs teṣu gocarān
ātmendriya-mano-yuktaṁ
bhoktety āhur manīṣiṇaḥ

«El individuo es el pasajero que va en el coche del cuerpo material, y la inteligencia es el conductor. La mente es el instrumento con el que se conduce, y los sentidos son los caballos. Por lo tanto, el yo es el que disfruta o sufre en compañía de la mente y los sentidos. Así lo entienden los grandes pensadores». Se supone que la inteligencia debe dirigir a la mente, pero la mente es tan fuerte y obstinada que a menudo domina la inteligencia de uno, tal como una infección muy aguda puede superar la eficacia de la medicina. Ese elemento tan fuerte que es la mente, se supone que se controla mediante la práctica del yoga, pero ese método nunca es práctico para una persona del mundo, como lo era Arjuna. Y, ¿qué podemos decir del hombre moderno? El símil que se usa aquí es idóneo: uno no puede capturar una ráfaga de viento. Y aún es más difícil capturar la mente turbulenta. La manera más sencilla de controlar la mente, según lo sugirió el Señor Caitanya, la constituye el canto de «Hare Kṛṣṇa» con toda humildad, el gran mantra de la liberación. El método que se prescribe es sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayoḥ: uno debe ocupar la mente en Kṛṣṇa por completo. Solo entonces dejarán de haber más ocupaciones que agiten la mente.

„Elusolend on reisija materiaalse keha kaarikus ning arukus on selle juhiks. Mõistus on ohjad ja meeled on hobused. Hing on seega mõistuse ja meeltega suhtlemisel kas nautija või kannataja. Selline on suurte mõtlejate käsitlus."

Arukus peab juhtima mõistust, kuid mõistus on sedavõrd tugev ja kangekaelne, et tihtipeale saab ta võimust isegi arukuse üle, samamoodi nagu mõni haigus võib olla tugevam kõikidest ravimitest. Sellist taltsutamatut mõistust tuleb kontrollida jooga praktiseerimise läbi, kuid sellise ilmaliku inimese nagu Arjuna jaoks pole äsjakirjeldatud joogasüsteem kunagi praktiline. Ja kuidas saaks see siis olla praktiline kaasaja inimese jaoks? Käesolevas värsis on toodud sobiv võrdlus: pole võimalik ohjeldada tuult. Ning eksleva mõistuse ohjeldamine on veelgi raskem. Lihtsaim moodus mõistuse kontrollimiseks on Jumal Caitanya poolt soovitatud meetod – suure vabanemise mantra „Hare Kṛṣṇa" alandlik kordamine. See meetod on sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayoḥ – mõistuse täielik keskendamine Kṛṣṇale. Ainult siis ei jää mõistuse jaoks enam tegevusi, mis võiksid seda ärritada.