Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Texto

Tekst

yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana
yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana

Palabra por palabra

Synonyms

yam — lo que; sannyāsam — renunciación; iti — así pues; prāhuḥ — ellos dicen; yogam — vinculándose con el Supremo; tam — eso; viddhi — has de saber; pāṇḍava — ¡oh, hijo de Pāṇḍu!; na — nunca; hi — ciertamente; asannyasta — sin renunciar; saṅkalpaḥ — deseo de satisfacción personal; yogī — un místico trascendentalista; bhavati — se vuelve; kaścana — cualquiera.

yam — mida; sannyāsam — loobumust; iti — sel viisil; prāhuḥ — öeldakse; yogam — Kõigekõrgemaga ühendusse astumist; tam — seda; viddhi — sa pead teadma; pāṇḍava — oo, Pāṇḍu poeg; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; asannyasta — loobumata; saṅkalpaḥ — isikliku rahulduse ihaldamine; yogī — müstik ja transtsendentalist; bhavati — saab; kaścana — igaüks.

Traducción

Translation

Lo que se denomina renunciación, debes saber que es lo mismo que el yoga, o el vincularse con el Supremo, ¡oh, hijo de Pāṇḍu!, porque jamás puede alguien convertirse en yogī, a menos que renuncie al deseo de complacer los sentidos.

Oo, Pāṇḍu poeg, tea, et see, mida nimetatakse loobumuseks, on seesama mis jooga ehk Kõigekõrgemaga ühendusse astumine, sest pole võimalik saada joogiks, loobumata meeleliste naudingute ihaldamisest.

Significado

Purport

Verdadero sannyāsa-yoga o bhakti significa que uno debe conocer su posición constitucional como entidad viviente, y actuar de conformidad con ello. La entidad viviente no tiene una identidad separada e independiente. Ella es la energía marginal del Supremo. Cuando está atrapada por la energía material, está condicionada, y cuando está consciente de Kṛṣṇa, o consciente de la energía espiritual, se encuentra, entonces, en su estado de vida verdadero y natural. Por lo tanto, cuando uno tiene pleno conocimiento, le pone fin a toda la complacencia material de los sentidos, o renuncia a todas las clases de actividades para complacer los sentidos. Esto lo practican los yogīs, los cuales les impiden a los sentidos el apego material. Pero una persona en estado de conciencia de Kṛṣṇa no tiene ninguna oportunidad de ocupar los sentidos en nada que no sea para Kṛṣṇa. De modo que, una persona consciente de Kṛṣṇa es simultáneamente un sannyāsī y un yogī. El propósito del conocimiento y de la restricción de los sentidos, tal como se prescribe en los procesos de jñāna y de yoga, se cumple automáticamente en el proceso de conciencia de Kṛṣṇa. Si uno es incapaz de abandonar las actividades propias de su naturaleza egoísta, de nada valen entonces el jñāna y el yoga. El verdadero objetivo a alcanzar es que la entidad viviente abandone toda la satisfacción egoísta y esté dispuesta a satisfacer al Supremo. Una persona consciente de Kṛṣṇa no desea ninguna clase de disfrute personal. Ella siempre está ocupada en aras del disfrute del Supremo. Aquel que no tiene información acerca del Supremo, tiene que dedicarse entonces a su satisfacción personal, porque nadie puede mantenerse en el plano de la inactividad. Todos los propósitos se cumplen perfectamente con la práctica del proceso de conciencia de Kṛṣṇa.

Tõeline sannyāsa-jooga ehk bhakti tähendab enda kui elusolendi algolemusliku positsiooni mõistmist ning sellele vastavat toimimist. Elusolend ei oma iseseisvat sõltumatut identiteeti. Ta on Kõigekõrgema marginaalne energia. Kui ta satub materiaalse energia köidikuisse, muutub ta tingimustest sõltuvaks, ning kui ta viibib Kṛṣṇa teadvuses ehk on teadlik vaimsest energiast, siis elab ta tegelikus ja loomulikus seisundis. Seepärast, kui inimene on omandanud täielikud teadmised, loobub ta materiaalsete meelte rahuldamisest, öeldes lahti igasugusest tegevusest sellise eesmärgi nimel. Sellist loobumust praktiseerivad joogid, kes ei lase oma meeltel kiinduda materiaalsesse. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibival inimesel pole võimalustki hõivata oma meeli mingi tegevusega, mis pole suunatud Kṛṣṇa rahuldamisele. Seetõttu on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ühteaegu nii sannyāsī kui ka joogi. Teadmiste ja meelte ohjeldamise eesmärgid, mida kirjeldatakse kui jñāna ja jooga protsesse, saavutatakse Kṛṣṇa teadvuse arendamisega automaatselt. Kui inimene pole suuteline loobuma enesekesksetest tegevustest, siis pole jñānast ja joogast mingit kasu. Elusolendi tegelik eesmärk on loobuda igasugusest eneserahuldamisest, et olla valmis rahuldama Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei soovi mitte mingit isiklikku naudingut. Kõikide tema tegevuste eesmärgiks on pakkuda naudingut Kõigekõrgemale. See, kes ei oma Kõigekõrgemast mitte mingeid teadmisi, on paratamatult sunnitud tegutsema enese rahuldamise nimel, sest keegi ei saa olla tegevuseta. Kõik erinevad eesmärgid täidetatakse täiuslikul viisil Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimise läbi.