Skip to main content

TEXT 4

TEXT 4

Texto

Tekst

sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ
pravadanti na paṇḍitāḥ
ekam apy āsthitaḥ samyag
ubhayor vindate phalam
sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ
pravadanti na paṇḍitāḥ
ekam apy āsthitaḥ samyag
ubhayor vindate phalam

Palabra por palabra

Synonyms

sāṅkhya — estudio analítico del mundo material; yogau — trabajo que se hace como servicio devocional; pṛthak — diferente; bālāḥ — los poco inteligentes; pravadanti — dicen; na — nunca; paṇḍitāḥ — los eruditos; ekam — en uno; api — aunque; āsthitaḥ — estando situado; samyak — completo; ubhayoḥ — de ambos; vindate — disfruta; phalam — el resultado.

sāṅkhya — materiaalse maailma analüütiline uurimine; yogau — pühendunud teenimisena sooritatav töö; pṛthak — erinev; bālāḥ — vähem arukad; pravadanti — ütlevad; na — mitte kunagi; paṇḍitāḥ — õpetatud; ekam — ühes; api — isegi; āsthitaḥ — asetsedes; samyak — täielik; ubhayoḥ — mõlema; vindate — naudib; phalam — tulemust.

Traducción

Translation

Solo los ignorantes hablan del servicio devocional [karma-yoga] como algo diferente del estudio analítico del mundo material [sāṅkhya]. Aquellos que verdaderamente son eruditos dicen que aquel que se consagra bien a uno de estos senderos obtiene los resultados de ambos.

Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.

Significado

Purport

El objetivo del estudio analítico del mundo material es el de encontrar el alma de la existencia. El alma del mundo material es Viṣṇu, o la Superalma. El servicio devocional que se le presta al Señor implica servicio a la Superalma. Un proceso es el de encontrar la raíz del árbol, y el otro es el de regarla. El verdadero estudiante de la filosofía sāṅkhya encuentra la raíz del mundo material, Viṣṇu, y luego, con conocimiento perfecto, se dedica al servicio del Señor. Por lo tanto, en esencia no hay diferencia entre los dos, porque la meta de ambos es Viṣṇu. Aquellos que no conocen el fin último dicen que los propósitos del sāṅkhya y del karma-yoga no son iguales, pero aquel que es erudito conoce la meta unificadora de estos diferentes procesos.

Materiaalse maailma analüütilise uurimise eesmärk on tuvastada kõige eksisteeriva hing. Materiaalse maailma hingeks on Viṣṇu ehk Ülihing. Jumala pühendunud teenimine hõlmab ka Ülihinge teenimist. Ühe protsessi eesmärgiks on leida puu juur, teise eesmärgiks seda juurt kasta. Sāṅkhya filosoofia tõeline uurija leiab materiaalse maailma juure, Viṣṇu, ning seejärel rakendab end täiuslikele teadmistele toetudes Jumala teenimisse. Seepärast pole põhiolemuslikult nende kahe protsessi vahel mingit erinevust, sest mõlema eesmärk on Viṣṇu. Need, kes pole teadlikud nende protsesside lõplikest eesmärkidest, ütlevad, et sāṅkhya ja karma-jooga pole samased; see aga, kes omab põhjalikke teadmisi, on teadlik neid erinevaid protsesse ühendavast eesmärgist.