Skip to main content

TEXT 16

TEXT 16

Texto

Tekst

jñānena tu tad ajñānaṁ
yeṣāṁ nāśitam ātmanaḥ
teṣām āditya-vaj jñānaṁ
prakāśayati tat param
jñānena tu tad ajñānaṁ
yeṣāṁ nāśitam ātmanaḥ
teṣām āditya-vaj jñānaṁ
prakāśayati tat param

Palabra por palabra

Synonyms

jñānena — mediante el conocimiento; tu — pero; tat — eso; ajñānam — nesciencia; yeṣām — cuya; nāśitam — es destruida; ātmanaḥ — de la entidad viviente; teṣām — de ellos; āditya-vat — como el sol naciente; jñānam — conocimiento; prakāśayati — revela; tat param — conciencia de Kṛṣṇa.

jñānena — teadmistega; tu — aga; tat — seda; ajñānam — teadmatust; yeṣām — kelle; nāśitam — hävitatakse; ātmanaḥ — elusolendi; teṣām — nende; āditya-vat — nagu tõusev päike; jñānam — teadmised; prakāśayati — avab; tat param — Kṛṣṇa teadvus.

Traducción

Translation

Sin embargo, cuando uno se ilumina con el conocimiento mediante el cual se destruye la nesciencia, entonces su conocimiento lo revela todo, tal como el Sol ilumina todo durante el día.

Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.

Significado

Purport

Aquellos que han olvidado a Kṛṣṇa, sin duda que han de estar confundidos, pero aquellos que tienen conciencia de Kṛṣṇa no lo están en absoluto. En el Bhagavad-gītā se declara: sarvaṁ jñāna-plavena, jñānāgniḥ sarva-karmāṇi y na hi jñānena sadṛśam. El conocimiento es algo que siempre se tiene en alta estima. Y, ¿qué conocimiento es ese? El conocimiento perfecto se obtiene cuando uno se entrega a Kṛṣṇa, tal como se dice en el capítulo siete, verso 19: bahūnāṁ janmanām ante jñānavān māṁ prapadyate. Después de pasar por muchísimos nacimientos, cuando alguien que posee conocimiento perfecto se entrega a Kṛṣṇa, o cuando alguien llega al estado de conciencia de Kṛṣṇa, entonces todo se le revela, tal como el Sol revela todo durante el día. La entidad viviente se confunde de muchísimas maneras. Por ejemplo, cuando sin ningún miramiento cree ser Dios, de hecho cae en la última trampa de la nesciencia. Si la entidad viviente es Dios, entonces ¿cómo puede confundirla la nesciencia? ¿Acaso a Dios lo confunde la nesciencia? Si así fuera, la nesciencia, o Satanás, sería más grande que Dios. El verdadero conocimiento se puede obtener de una persona que posea perfecta conciencia de Kṛṣṇa. Por consiguiente, uno tiene que buscar a ese maestro espiritual genuino, y, bajo sus órdenes, aprender lo que es el proceso de conciencia de Kṛṣṇa, pues dicho proceso disipará sin duda toda la nesciencia, tal como el Sol disipa la oscuridad. Aunque una persona tenga pleno conocimiento de que no es este cuerpo sino que es trascendental al cuerpo, aun así puede que no sea capaz de discriminar entre el alma y la Superalma. Sin embargo, ella puede saber todo bien, si se preocupa por refugiarse en el maestro espiritual consciente de Kṛṣṇa, quien es perfecto y genuino. Uno puede conocer a Dios y la relación que uno tiene con Dios, únicamente cuando se encuentra de hecho con un representante de Dios. Un representante de Dios nunca dice ser Dios, aunque a él se le ofrece todo el respeto que de ordinario se le ofrece a Dios, porque tiene conocimiento de Dios. Uno tiene que saber cuál es la diferencia que hay entre Dios y la entidad viviente. El Señor Śrī Kṛṣṇa declaró, por eso, en el segundo capítulo (2.12), que cada ser viviente es un individuo y que el Señor también es un individuo. Todos ellos fueron individuos en el pasado, son individuos en el presente, y seguirán siendo individuos en el futuro, incluso después de la liberación. De noche vemos que todo es uno en la oscuridad; pero de día, cuando el Sol está en el firmamento, vemos todo en su verdadera identidad. En la vida espiritual, la identidad con individualidad es verdadero conocimiento.

Need, kes on unustanud Kṛṣṇa, on kahtlemata suures segaduses, kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese rahu ei häiri miski. „Bhagavad-gītās" on värsid sarvaṁ jñāna-plavena jñānāgniḥ sarva-karmāṇi ning na hi jñānena sadṛśam. Teadmisi hinnatakse alati kõrgelt. Ning milles seisnevad teadmised? Täiuslike teadmisteni jõuavad need, kes alistuvad Kṛṣṇale. Seda kinnitatakse seitsmenda peatüki üheksateistkümnendas värsis: bahūnāṁ janmanām ante jñānavān māṁ prapadyate. Kui elusolend alistub pärast paljusid sünde Kṛṣṇale, omades täiuslikke teadmisi, ehk teisisõnu öeldes, kui ta saavutab Kṛṣṇa teadvuse, siis ilmub talle kõik selgelt nähtavale justnagu kõik saab nähtavaks päikesevalguses. Elusolend on segadusse aetud mitmel moel. Näiteks, kui ta peab end järelemõtlematult Jumalaks, siis langeb ta teadmatuse kõige viimasesse lõksu. Kui elusolend oleks Jumal, kuidas saaks ta siis olla teadmatusest segadusse aetud. Kas ka Jumal on teadmatusest segadusse aetav? Kui see nii oleks, tähendaks see, et teadmatus või Saatan on võimsam kui Jumal. Tõelisi teadmisi saab omandada inimeselt, kes viibib täielikult Kṛṣṇa teadvuses. Seepärast tuleb otsida sellist autoriteetset vaimset õpetajat ning tema juhendamise all õppida, milles Kṛṣṇa teadvus seisneb, sest Kṛṣṇa teadvus hävitab kogu teadmatuse, nii nagu päikesevalgus hävitab kogu pimeduse. Ehkki inimene võib teada, et ta ei ole mitte keha, vaid kehast kõrgemal seisev, ei pruugi ta olla võimeline eraldama hinge ja Ülihinge. Ometigi võib ta jõuda teadmiste täiuseni, kui ta leiab varjupaiga täiuslikult Kṛṣṇa teadvuses viibiva autoriteetse vaimse õpetaja juures. Jumalat ning oma suhet Jumalaga on võimalik mõista ainult Jumala esindajaga kohtudes. Jumala esindaja ei kuuluta end kunagi Jumalaks, kuigi teda austatakse Jumala kombel, sest ta omab teadmisi Jumalast. Tuleb mõista erinevust Jumala ning elusolendi vahel. Jumal Śrī Kṛṣṇa kinnitas teises peatükis (2.12), et nii iga elusolend kui ka Jumal on indiviidid. Nad on olnud seda minevikus, on olevikus ja jäävad olema tulevikus, ka pärast vabanemiseni jõudmist. Öösel ei suuda me pimeduses midagi eristada, kuid päeval näeme me päikesevalguses asjade tegelikku olemust. Tõeline teadmine tähendab mõistmist, et individuaalsus säilib ka vaimses elus.