Skip to main content

TEXT 14

TEXT 14

Texto

Tekst

na māṁ karmāṇi limpanti
na me karma-phale spṛhā
iti māṁ yo ’bhijānāti
karmabhir na sa badhyate
na māṁ karmāṇi limpanti
na me karma-phale spṛhā
iti māṁ yo ’bhijānāti
karmabhir na sa badhyate

Palabra por palabra

Synonyms

na — nunca; mām — a Mí; karmāṇi — toda clase de trabajos; limpanti — afectan; na — ni; me — Mí; karma-phale — en la acción fruitiva; spṛhā — aspiración; iti — así pues; mām — a Mí; yaḥ — aquel que; abhijānāti — sabe; karmabhiḥ — mediante la reacción de ese trabajo; na — nunca; saḥ — él; badhyate — se enreda.

na — mitte kunagi; mām — Mind; karmāṇi — igasugune töö; limpanti — mõjutavad; na — ega; me — Minu; karma-phale — karmalistes tegevustes; spṛhā — püüdlus; iti — sel moel; mām — Mind; yaḥ — see, kes; abhijānāti — teab; karmabhiḥ — sellise töö mõjul; na — mitte kunagi; saḥ — tema; badhyate — sattub köidikuisse.

Traducción

Translation

No hay ningún trabajo que Me afecte, ni ambiciono los frutos de la acción. Aquel que entiende esta verdad acerca de Mí, tampoco se enreda en las reacciones fruitivas del trabajo.

Ei ole ühtegi tööd, mis Mind mõjutaks, ning Ma ei püüdle ka ühegi tegevuse viljade poole. See, kes mõistab seda tõde Minust, ei satu samuti kunagi karmaliste tegevuste resultaatide köidikuisse.

Significado

Purport

Así como en el mundo material hay leyes constitucionales que estipulan que el rey nunca hace nada malo, o que el rey no está sujeto a las leyes del estado, de modo similar, el Señor, aunque es el creador de este mundo material, no es afectado por las actividades del mismo. Él crea y permanece apartado de la creación, mientras que las entidades vivientes se enredan en los resultados fruitivos de las actividades materiales, debido a su propensión a enseñorearse de los recursos materiales. El propietario de un establecimiento no es responsable de las actividades buenas y malas de los trabajadores, sino que los mismos trabajadores son responsables de ellas. Las entidades vivientes están dedicadas a sus respectivas actividades de complacencia de los sentidos, y esas actividades no las ordena el Señor. Para progresar en la complacencia de los sentidos, las entidades vivientes se dedican al trabajo de este mundo, y aspiran a una felicidad celestial después de la muerte. El Señor, siendo completo en Sí Mismo, no siente atracción por la supuesta felicidad celestial. Los semidioses del cielo solo son Sus dedicados sirvientes. El propietario nunca desea la felicidad de grado inferior que los trabajadores desean. Él está apartado de las acciones y reacciones materiales. Por ejemplo, las lluvias no son responsables de los diferentes tipos de vegetación que aparecen en la tierra, aunque sin esas lluvias no hay posibilidad de que crezca la vegetación. Las smṛti védicas confirman este hecho de la siguiente manera:

Nii nagu materiaalses maailmas eksisteerivad põhiseadused, mis kinnitavad kuninga puutumatust ning seda, et kuningas on eksimatu, nõnda ei mõjuta materiaalse maailma tegevused Jumalat, ehkki Ta on Ise kogu materiaalse maailma loojaks. Jumal loob, jäädes Ise loomest lahusseisvaks, samas kui elusolendid satuvad materiaalsete tegevuste karmaliste resultaatide köidikuisse, sest nad tahavad materiaalsete varade üle valitseda. Ettevõtte omanik ei vastuta oma tööliste õigete või ekslike tegude eest, vastutus langeb ikkagi töölisele endale. Elusolendid tegelevad enese meelelise rahuldamisega ning see ei ole Jumala poolt ettekirjutatud toimimisviis. Saamaks paremaid ja suuremaid meelelisi naudinguid, hõivavad elusolendid end teatud tegevusega ning loodavad pärast surma taevaliku õnne osaliseks saada. Jumal aga, olles Eneses täiuslik, ei leia niinimetatud taevalikus õnnes midagi kütkestavat. Taevalikud pooljumalad on vaid Jumala teenrid. Omanik ei ihalda kunagi sellist madalat õnne, mida ihaldavad tema töölised. Jumal on kõikidest materiaalsetest tegudest ja nende tulemustest kõrgemal seisev. Näiteks vihm ei vastuta sellest eest, millised taimed maa seest kasvavad, ehkki ilma vihmata poleks nende taimede kasvamine võimalik. Vedalik smṛti kinnitab seda fakti järgmiselt:

nimitta-mātram evāsau
sṛjyānāṁ sarga-karmaṇi
pradhāna-kāraṇī-bhūtā
yato vai sṛjya-śaktayaḥ
nimitta-mātram evāsau
sṛjyānāṁ sarga-karmaṇi
pradhāna-kāraṇī-bhūtā
yato vai sṛjya-śaktayaḥ

«En las creaciones materiales, el Señor es únicamente la causa suprema. La causa inmediata es la naturaleza material, mediante la cual la manifestación cósmica se hace visible». Los seres creados son de muchas variedades —tales como los semidioses, los seres humanos y los animales inferiores—, y todos ellos están sujetos a las reacciones de sus pasadas actividades, buenas o malas. El Señor solo les da las facilidades adecuadas para esas actividades, y las regulaciones de las modalidades de la naturaleza. Pero Él nunca es responsable de sus actividades pasadas y presentes. En el Vedānta-sūtra (2.1.34) se confirma que el Señor nunca se vuelve parcial por ninguna entidad viviente: vaiṣamya-nairgṛṇye na sāpekṣatvāt. La entidad viviente es responsable de sus propios actos. El Señor únicamente le brinda facilidades por medio de la naturaleza material, la energía externa. Todo aquel que esté plenamente versado en todas las complejidades de esta ley del karma, o de las actividades fruitivas, no queda afectado por los resultados de sus actividades. En otras palabras, la persona que entiende esta naturaleza trascendental del Señor es una persona experimentada en lo referente al proceso de conciencia de Kṛṣṇa, y, en consecuencia, nunca está supeditada a las leyes del karma. Aquel que no conoce la naturaleza trascendental del Señor y que cree que las actividades del Señor apuntan a los resultados fruitivos, como en el caso de las actividades de las entidades vivientes ordinarias, se enreda indudablemente en las reacciones fruitivas. Pero aquel que conoce a la Verdad Suprema es un alma liberada que está fija en el estado de conciencia de Kṛṣṇa.

„Materiaalses loomes on Jumal kõige ainus ja kõrgeim põhjus. Materiaalne loodus on vahetu põhjus, mis muudab kosmilise avaldumise nähtavaks." Loodud olendeid on väga erinevaid. Nendeks on nii pooljumalad, inimesed kui ka madalamad loomad ning kõik nad alluvad oma varasemate heade või halbade tegude järelmõjudele. Jumal annab neile ainult nende tegevuste sooritamiseks vastavad vahendid ning reguleerib neid materiaalse looduse guṇadega, kuid Ta ei kanna kunagi vastutust ei elusolendite varasemate ega praeguste tegude eest. „Vedānta-sūtras" (2.1.34) kinnitatakse: vaiṣamya- nairghṛṇye na sāpekṣatvāt. Jumal suhtub alati kõikidesse elusolenditesse võrdselt. Elusolend vastutab oma tegude eest ise. Jumal annab talle materiaalse looduse ehk Oma välise energia abil ainult vahendid nende sooritamiseks. See, kes on täielikult teadlik kõikidest karma ehk töö viljade nimel sooritatud tegude seaduste keerukatest üksikasjadest, ei satu oma tegevuste tulemuste mõju alla. Teisisõnu öeldes omab inimene, kes mõistab Jumala transtsendentaalset olemust, Kṛṣṇa teadvusest suuri kogemusi ning seetõttu ei allu ta ka karma seadustele. See, kes ei mõista Jumala transtsendentaalset olemust ning kes arvab, et ka Jumala tegevused on suunatud resultaatide saamisele samamoodi nagu tavalise elusolendi tegevusedki, satub kindlasti karmaliste järelmõjude köidikuisse. Seevastu inimene, kes mõistab Absoluutset Tõde, on kindlalt Kṛṣṇa teadvuses viibiv, vabanemiseni jõudnud hing.