Skip to main content

TEXT 42

TEXT 42

Texto

Tekst

indriyāṇi parāṇy āhur
indriyebhyaḥ paraṁ manaḥ
manasas tu parā buddhir
yo buddheḥ paratas tu saḥ
indriyāṇi parāṇy āhur
indriyebhyaḥ paraṁ manaḥ
manasas tu parā buddhir
yo buddheḥ paratas tu saḥ

Palabra por palabra

Synonyms

indriyāṇi — sentidos; parāṇi — superior; āhuḥ — se dice que son; indriyebhyaḥ — más que los sentidos; param — superior; manaḥ — la mente; manasaḥ — más que la mente; tu — también; parā — superior; buddhiḥ — inteligencia; yaḥ buddheḥ — más que la inteligencia; parataḥ — superior; tu — pero; saḥ — él.

indriyāṇi — meeled; parāṇi — kõrgemalseisvad; āhuḥ — öeldakse; indriyebhyaḥ — enam kui meeled; param — kõrgemalseisev; manaḥ — mõistus; manasaḥ — enam kui mõistus; tu — samuti; parā — kõrgemalseisev; buddhiḥ — arukus; yaḥ — kes; buddheḥ — enam kui arukus; parataḥ — kõrgemalseisev; tu — aga; saḥ — tema.

Traducción

Translation

Los sentidos de trabajo son superiores a la materia burda; la mente es más elevada que los sentidos; la inteligencia es aún más elevada que la mente; y ella [el alma] es incluso más elevada que la inteligencia.

Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.

Significado

Purport

Los sentidos son las diferentes salidas de las actividades de la lujuria. La lujuria está retenida dentro del cuerpo, pero se le da salida a través de los sentidos. Por consiguiente, los sentidos son superiores al cuerpo como un todo. Estas salidas no se emplean cuando existe un estado de conciencia superior, o conciencia de Kṛṣṇa. En el estado de conciencia de Kṛṣṇa, el alma se pone en contacto directo con la Suprema Personalidad de Dios; por lo tanto, la jerarquía de las funciones corporales, tal como se describe aquí, termina finalmente en el Alma Suprema. La acción corporal entraña las funciones de los sentidos, y detener los sentidos significa detener todas las acciones corporales. Pero como la mente es activa, entonces, aunque el cuerpo esté en silencio y en reposo, la mente actuará, tal como lo hace durante el sueño. Mas, por encima de la mente se halla la determinación de la inteligencia, y por encima de la inteligencia se halla el alma propiamente dicha. Así pues, si el alma se consagra directamente al Supremo, de modo natural todos los demás subordinados, es decir, la inteligencia, la mente y los sentidos, quedarán ocupados automáticamente. En el Kaṭha Upaniṣad hay un pasaje similar, en el que se dice que los objetos de la complacencia de los sentidos son superiores a los sentidos, y la mente es superior a los objetos de los sentidos. Por lo tanto, si la mente se halla directa y constantemente consagrada al servicio del Señor, no hay ninguna posibilidad de que los sentidos se ocupen de otra manera. Esta actitud mental ya se ha explicado. Paraṁ dṛṣṭvā nivartate. Si la mente está dedicada al servicio trascendental del Señor, no hay ninguna posibilidad de que se dedique a las propensiones inferiores. En el Kaṭha Upaniṣad, al alma se la ha descrito como mahān, lo grande. Por consiguiente, el alma está por encima de todo —es decir, de los objetos de los sentidos, de los sentidos, de la mente y de la inteligencia—. Luego la solución a todo el problema consiste en entender directamente la posición constitucional del alma.

Meeled on iha väljapääsuteed. Iha asub kehas ning meeled on avausteks, mille läbi seda rahuldada. Seetõttu on meeled kehast kui tervikust kõrgemalseisvad. Ometigi on need väljapääsuteed ihale suletud, kui viibitakse kõrgeimal teadvuse tasandil, Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvuses viibides on hing otseses ühenduses Jumala Kõrgeima Isiksusega ning seetõttu kulmineerub kehaliste tegevuste hierarhia Kõrgeima Hingega. Kehaliste tegevuste all mõeldakse siin meelelisi tegevusi ning nende meeleliste tegevuste peatamine tähendab kõikide kehaliste tegevuste peatamist. Kuna aga mõistus on aktiivne, siis tegutseb ta isegi juhul, kui keha on paigal ning puhkab – nagu näiteks une ajal. Kuid mõistust juhib arukus ning arukusest kõrgemale jääb hing. Ja kui hing on otseselt hõivatud Kõigekõrgema teenimisega, siis rakendub loomulikult Kõigekõrgema teenimisse ka kõik madalamal asuv – nii arukus, mõistus kui ka meeled. „Kaṭha Upaniṣadis" on sarnane lõik, milles öeldakse, et meelte ihaldusobjektid on meeltest kõrgemalseisvad ning mõistus seisab kõrgemal meelte ihaldusobjektidest. Kui mõistus on pidevalt hõivatud otseselt Jumala teenimisega, siis ei saa ka meeled olla hõivatud mingi muu tegevusega. Mõistuse sellist meelestatust selgitati juba eespool. Paraṁ dṛṣṭvā nivartate. Kui mõistus on hõivatud Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, siis ei saa see enam tegutseda oma madalamaid kalduvusi rahuldades. „Kaṭha Upaniṣadis" kirjeldatakse hinge sõnaga mahān, mis tähendab „võimas". Hing on seega kõigest kõrgemalseisev – nii meelte ihaldusobjektidest, meeltest, mõistusest kui ka arukusest. Seega on hinge algolemusliku positsiooni mõistmine lahendus kõikidele probleemidele.

Uno tiene que averiguar con inteligencia cuál es la posición constitucional del alma, y a continuación ocupar siempre la mente en el cultivo de conciencia de Kṛṣṇa. Eso resuelve todo el problema. A un espiritualista neófito se le aconseja generalmente mantenerse apartado de los objetos de los sentidos. Pero, además de eso, uno tiene que fortalecer la mente mediante el uso de la inteligencia. Si mediante la inteligencia uno ocupa la mente en el cultivo de conciencia de Kṛṣṇa, entregándose por completo a la Suprema Personalidad de Dios, entonces, de manera automática, la mente se fortalecerá, y aunque los sentidos son muy fuertes —como serpientes—, no serán más eficaces que una serpiente con los colmillos rotos. Mas, a pesar de que el alma es el amo de la inteligencia y la mente, y también de los sentidos, aun así, a menos que se fortalezca mediante la asociación con Kṛṣṇa en el proceso de conciencia de Kṛṣṇa, habrá muchas posibilidades de caer a causa de la agitada mente.

Arukusega tuleb omandada teadmised hinge algolemuslikust positsioonist ning hõivata seejärel oma mõistus pideva Kṛṣṇa teadvusega. See on lahendus kõikidele probleemidele. Inimesel, kes alles alustab vaimset praktikat, soovitatakse meelte ihaldusobjektidest kõrvale hoiduda. Kuid lisaks sellele tuleb tugevdada oma mõistust arukuse abil. Kui rakendada oma mõistus arukuse abil Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, alistudes täielikult Jumala Kõrgeimale Isiksusele, siis muutub mõistus automaatselt tugevamaks ning siis ei ole meeled, mis on kui mürkmaod, enam ohtlikud, justkui maod ilma hammasteta. Ehkki hing seisab kõrgemal nii arukusest, mõistusest kui ka meeltest, säilib nii kaua kui mõistust pole tugevdatud Kṛṣṇaga suhtlemise läbi Kṛṣṇa teadvuses, mõistuse häiritavuse tõttu endiselt suur tõenäosus langeda.