Skip to main content

TEXT 26

TEXT 26

Texto

Tekst

atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi
atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi

Palabra por palabra

Synonyms

atha — sin embargo; ca — también; enam — esta alma; nitya-jātam — que siempre nace; nityam — siempre; — o bien; manyase — así piensas; mṛtam — muerta; tathā api — aun así; tvam — tú; mahā-bāho — ¡oh, tú, el de los poderosos brazos!; na — nunca; enam — acerca del alma; śocitum — lamentarse; arhasi — merece.

atha — kui, ometigi; ca — samuti; enam — see hing; nitya-jātam — alati sündinud; nityam — igavesti; — või; manyase — sa arvad nii; mṛtam — surnud; tathā api — ikkagi; tvam — sina; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; na — mitte kunagi; enam — hinge üle; śocitum — hädaldama; arhasi — väärid.

Traducción

Translation

Sin embargo, si crees que el alma [o el conjunto de las señales de vida] nace siempre y muere para siempre, aun así no tienes por qué lamentarte, ¡oh, tú, el de los poderosos brazos!

Ja isegi siis, oo, tugevakäeline, kui sa arvad, et hing [või elu tunnused] sünnib alati ja sureb igavesti, pole sul ikkagi põhjust muretsemiseks.

Significado

Purport

Siempre existe una clase de filósofos muy semejantes a los budistas, que no creen en la existencia separada del alma más allá del cuerpo. Cuando el Señor Kṛṣṇa habló el Bhagavad-gītā, parece ser que esa clase de filósofos ya existía, y se los conocía como los lokāyatikas y vaibhāṣikas. Estos filósofos sostenían que las señales de vida aparecen cuando las combinaciones materiales alcanzan cierta condición de madurez. El científico material moderno y los filósofos materialistas también son de la misma opinión. Según ellos, el cuerpo es una combinación de elementos físicos, y en determinada etapa las señales de vida se desarrollan por la interacción de los elementos químicos y físicos. La ciencia de la antropología se basa en esta filosofía. En la actualidad, muchas seudorreligiones —que ahora se están poniendo de moda en los Estados Unidos— también se adhieren a esta filosofía, como lo están haciendo las sectas budistas, nihilistas y no devocionales.

Alati eksisteerib üks kategooria budismile küllalt lähedast õpetust esindavaid filosoofe, kes ei usu kehast lahusseisva hinge eksistentsi. Käesolevast värsist ilmneb, et kui Jumal Kṛṣṇa jutustas „Bhagavad-gītāt", olid sellised filosoofid olemas ning neid tunti kui lokāyatikaid ja vaibhāṣikaid. Sellised filosoofid väidavad, et elu saab võimalikuks teatavate materiaalsete elementide sobiva kombinatsiooni tulemusena. Ka kaasaegsed materialistlikult meelestatud teadlased ja filosoofid arvavad samamoodi. Nende kinnituste kohaselt on keha füüsiliste elementide kombinatsioon ning teatud hetkel ilmnevad selles füüsiliste ja keemiliste elementide koostoimel elu tunnused. Antropoloogia põhineb sellisel filosoofial. Käesoleval ajal on Ameerikas populaarseks saamas mitmed pseudoreligioonid, mis kõrvuti nihilistlike mittepühendumuslike budistlike sektidega samuti seda filosoofiat toetavad.

Incluso si Arjuna no creía en la existencia del alma, como se indica en la filosofía vaibhāṣika, aun así no había causa alguna de lamentación. Nadie lamenta la pérdida de una cierta masa de sustancias químicas y por ello deja de desempeñar su deber prescrito. Por otra parte, en la ciencia moderna y en la guerra científica se desperdician muchas toneladas de sustancias químicas para vencer al enemigo. De acuerdo con la filosofía vaibhāṣika, la supuesta alma, o ātmā, desaparece con el deterioro del cuerpo. De modo que, sea cual fuere el caso, ya sea que Arjuna aceptara la conclusión védica de que existe un alma atómica o que no creyera en la existencia del alma, no tenía por qué lamentarse. Según esta teoría, puesto que hay muchísimas entidades vivientes que se generan de la materia a cada momento, y muchísimas de ellas que son aniquiladas a cada momento, no hay por qué afligirse por semejante incidente. Si el alma no iba a volver a nacer, no había motivo de que Arjuna temiera ser afectado por reacciones pecaminosas a causa de matar a su abuelo y a su maestro. Pero, al mismo tiempo, Kṛṣṇa se dirigió a Arjuna sarcásticamente y lo llamó mahā-bāho, él de los poderosos brazos, porque al menos Él no aceptaba la teoría de los vaibhāṣikas, la cual deja a un lado la sabiduría védica. Arjuna, como kṣatriya que era, pertenecía a la cultura védica, y le correspondía seguir los principios de ella.

Isegi juhul, kui Arjuna oleks vaibhāṣika filosoofi kombel keeldunud uskumast hinge olemasolusse, poleks tal ikkagi olnud muretsemiseks mingit põhjust. Keegi ei muretse suvalise keemiliste ainete kogumi pärast sedavõrd, et loobuda oma kohustuste täitmisest. Samal ajal raiskab kaasaegne teadus ja sõjatööstus vastase üle võidu saamiseks tonnide kaupa kemikaale. Vaibhāṣika filosoofia kohaselt hävib niinimetatud hing ehk ātmā keha hävimisega. Seega, olenemata sellest, kas Arjuna oleks aktsepteerinud vedakirjanduse järeldust, et hing on aatomisuurune osake või poleks ta uskunud hinge eksistentsi, ei oleks tal ikkagi olnud põhjust muretsemiseks. Vastavalt viimasele teooriale tekib mateeriast igal hetkel lugematul hulgal elusolendeid, samamoodi nagu neid igal hetkel lugematul hulgal kaob, mistõttu pole seda teooriat tunnistades mingit põhjust taoliste sündmuste pärast muretseda. Kui hing ei teeks läbi uusi sünde, poleks Arjunal ka mingit põhjust karta oma patuste tegude, nagu seda on oma vanaisa ja õpetaja tapmine, järelmõjusid. Kuid samal ajal pöördus Kṛṣṇa Arjuna poole siiski sarkastiliselt nimega mahā-bāhu ehk tugevakäeline, sest vähemalt Kṛṣṇa ei aktsepteerinud vaibhāṣikate teooriat, mis on vastuolus vedalike tarkustega. Kṣatriyana kuulus Arjuna vedalike kultuuritraditsioonidega ühiskonda, mis kohustas teda järgima selle printsiipe.