Skip to main content

TEXT 23

TEXT 23

Texto

Tekst

oṁ tat sad iti nirdeśo
brahmaṇas tri-vidhaḥ smṛtaḥ
brāhmaṇās tena vedāś ca
yajñāś ca vihitāḥ purā
oṁ tat sad iti nirdeśo
brahmaṇas tri-vidhaḥ smṛtaḥ
brāhmaṇās tena vedāś ca
yajñāś ca vihitāḥ purā

Palabra por palabra

Synonyms

oṁ — indicación del Supremo; tat — eso; sat — eterno; iti — así pues; nirdeśaḥ — indicio; brahmaṇaḥ — del Supremo; tri-vidhaḥ — tres clases; smṛtaḥ — se considera; brāhmaṇāḥ — los brāhmaṇas; tena — con eso; vedāḥ — la literatura védica; ca — también; yajñāḥ — sacrificio; ca — también; vihitāḥ — empleado; purā — anteriormente.

oṁ — Kõigekõrgema tähistus; tat — see; sat — igavene; iti — sel moel; nirdeśaḥ — tähistus; brahmanaḥ — Kõigekõrgema; tri-vidhaḥ — kolme liiki; smṛtaḥ — peetakse; brāhmaṇāḥ — brāhmaṇad; tena — sellega; vedāḥ — vedakirjandus; ca — samuti; yajñāḥ — ohverdus; ca — samuti; vihitāḥ — kasutatud; purā — varasematel aegadel.

Traducción

Translation

Desde el comienzo de la creación, las tres palabras oṁ tat sat se han empleado para señalar a la Suprema Verdad Absoluta. Esas tres representaciones simbólicas las usaban los brāhmaṇas mientras cantaban los himnos de los Vedas y durante los sacrificios que se hacían para la satisfacción del Supremo.

Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.

Significado

Purport

Ya se ha explicado que la penitencia, el sacrificio, la caridad y la comida se dividen en tres categorías: de las modalidades de la bondad, la pasión y la ignorancia. Pero ya sean de primera, de segunda o de tercera clase, todas ellas están condicionadas, contaminadas por las modalidades materiales de la naturaleza. Cuando ellas apuntan al Supremo —oṁ tat sat, la Suprema Personalidad de Dios, lo eterno—, se vuelven medios para la elevación espiritual. En las disposiciones de las Escrituras se señala ese objetivo. Esas tres palabras, oṁ tat sat, señalan en particular a la Verdad Absoluta, la Suprema Personalidad de Dios. En los himnos védicos siempre se encuentra la palabra oṁ.

Eelnevates värssides selgitati, et askeesid, ohverdused, annetused ja toidud jagunevad kõik kolme kategooriasse: vooruse, kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvaiks. Kuid ükskõik, millisesse nendest kategooriatest tegevus ka kuuluks – olles saastatud materiaalse looduse guṇadest, on see ikkagi tingimustest sõltuv. Vaimse arenemise vahendiks muutuvad nad alles siis, kui nad on suunatud Kõigekõrgema, oṁ tat sat, Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamisele. Seda kinnitavad meile pühakirjad. Need kolm sõna oṁ tat sat viitavad otseselt Absoluutsele Tõele, Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Sõna oṁ esineb vedalikes hümnides kõikjal.

Aquel que actúa sin seguir las regulaciones de las Escrituras, no llegará a la Verdad Absoluta. Él obtendrá algún resultado temporal, pero no el fin último de la vida. De esto se concluye que la ejecución de obras de caridad, sacrificios y penitencias se debe llevar a cabo en el plano de la modalidad de la bondad. Cuando esas cosas se ejecutan en los planos de las modalidades de la pasión o la ignorancia, son ciertamente de una calidad inferior. Las tres palabras oṁ tat sat se profieren conjuntamente con el santo nombre del Señor Supremo, como, por ejemplo, en oṁ tad viṣṇoḥ. Siempre que se profiere un himno védico o el santo nombre del Señor Supremo, se añade la palabra oṁ. Eso es lo que señala la literatura védica. Esas tres palabras se toman de los himnos védicos. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭaṁ nāma (Ṛg Veda) señala la primera meta. Luego, tat tvam asi (Chāndogya Upaniṣad 6.8.7) señala la segunda meta. Y sad eva saumya (Chāndogya Upaniṣad 6.2.1) señala la tercera meta. Todo ello en conjunto se vuelve oṁ tat sat. Antiguamente, cuando Brahmā, la primera entidad viviente creada, ejecutó sacrificios, se refirió con esas tres palabras a la Suprema Personalidad de Dios. La sucesión discipular sostiene el mismo principio. De modo que, ese himno tiene una gran importancia. Por lo tanto, el Bhagavad-gītā recomienda que cualquier trabajo que se haga, debe hacerse por oṁ tat sat, o por la Suprema Personalidad de Dios. Cuando uno hace penitencias, obras de caridad y sacrificios con esas tres palabras, actúa en el plano de conciencia de Kṛṣṇa. El proceso de conciencia de Kṛṣṇa es una ejecución científica de actividades trascendentales, que lo capacita a uno para ir de vuelta al hogar, de vuelta a Dios. No hay ninguna pérdida de energía al actuar de una forma tan trascendental como esa.

Inimene, kes tegutseb pühakirjade regulatsioone järgimata, ei jõua Absoluutse Tõeni. Ta võib saavutada mõne ajaliku tulemuse, kuid mitte elu lõppeesmärki. Sellest võib teha järelduse, et nii annetusi, ohverdusi kui ka askeese tuleb sooritada vooruse guṇas. Kui neid sooritatakse kire või teadmatuse guṇas, on nad kindlasti madalamate omadustega. Kolme sõna oṁ tat sat kasutatakse koos Kõigekõrgema Jumala püha nimega, näiteks oṁ tad viṣṇoḥ. Kui lauldakse vedalikke hümne või Kõigekõrgema Jumala pühasid nimesid, lisatakse sinna alati oṁ. Selline juhendus on antud vedakirjanduses. Need kolm sõna on võetud vedalikest hümnidest. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma („Ṛg Veda") viitab esimesele eesmärgile, tat tvam asi („Chāndogya Upaniṣad" 6.8.7) teisele eesmärgile ning sad eva saumya („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.1) kolmandale eesmärgile. Kokku pannes saab neist oṁ tat sat. Kui Brahmā, esimene loodud elusolend, sooritas iidsetel aegadel ohverdusi, viitas ta nende kolme sõnaga Jumala Kõrgeima Isiksusele. Seepärast on sedasama põhimõtet järginud kõik Brahmāst algavasse õpilasjärgnevusahelasse kuuluvad isiksused. Seega on nimetatud hümnil väga suur tähendus. „Bhagavad-gītā" soovitab, et igat tööd tuleks teha Jumala Kõrgeima Isiksuse (oṁ tat sat) jaoks. Kui inimene sooritab askeese, annetab või ohverdab, lausudes neid kolme sõna, tegutseb ta Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvus on transtsendentaalsete tegevuste teaduslik praktika, mis võimaldab elusolendil pöörduda tagasi koju, Jumala juurde. Sellisel transtsendentaalsel viisil tegutsedes ei lähe inimese energia asjatult kaotsi.