Skip to main content

TEXT 23

TEXT 23

Texto

Tekst

upadraṣṭānumantā ca
bhartā bhoktā maheśvaraḥ
paramātmeti cāpy ukto
dehe ’smin puruṣaḥ paraḥ
upadraṣṭānumantā ca
bhartā bhoktā maheśvaraḥ
paramātmeti cāpy ukto
dehe ’smin puruṣaḥ paraḥ

Palabra por palabra

Synonyms

upadraṣṭā — superintendente; anumantā — sancionador; ca — también; bhartā — amo; bhoktā — disfrutador supremo; maha-īsvaraḥ — el Señor Supremo; parama-ātmā — la Superalma; iti — también; ca — y; api — en verdad; uktaḥ — se dice; dehe — en este cuerpo; asmin — este; puruṣaḥ — disfrutador; paraḥ — trascendental.

upadraṣṭā — valvaja; anumantā — lubaja; ca — samuti; bhartā — isand; bhoktā — kõrgeim nautija; mahā-īśvaraḥ — Kõigekõrgem Jumal; parama- ātmā — Ülihing; iti — samuti; ca — ja; api — tõepoolest; uktaḥ — öeldakse; dehe — kehas; asmin — selles; puruṣaḥ — nautija; paraḥ — transtsendentaalne.

Traducción

Translation

Sin embargo, en este cuerpo hay otro disfrutador, uno trascendental, quien es el Señor, el propietario supremo, quien existe como supervisor y sancionador, y a quien se conoce como la Superalma.

Ometigi on selles kehas ka teine, transtsendentaalne nautija, kes on Jumal, kõige kõrgeim omanik, ning Ülihingena tuntud valvaja ja lubaja.

Significado

Purport

Aquí se afirma que la Superalma, que se encuentra siempre con el alma individual, es la representación del Señor Supremo. Ella no es una entidad viviente ordinaria. Como los filósofos monistas consideran que el conocedor del cuerpo es uno, creen que no hay diferencia entre la Superalma y el alma individual. Para aclarar esto, el Señor dice que Él es la representación de Paramātmā que hay en cada cuerpo. Él es diferente del alma individual; Él es para, trascendental. El alma individual disfruta de las actividades de un determinado campo, pero la Superalma no está presente como disfrutador finito ni como alguien que participa en las actividades corporales, sino como el testigo, el supervisor, el sancionador y el disfrutador supremo. Su nombre es Paramātmā, no ātmā, y Él es trascendental. Está bien claro que el ātmā y Paramātmā son diferentes. La Superalma, el Paramātmā, tiene piernas y manos por todas partes, mas no así el alma individual. Y como el Paramātmā es el Señor Supremo, está presente internamente para sancionar el deseo de disfrute material que tiene el alma individual. Sin la sanción del Señor Supremo, el alma individual no puede hacer nada. El individuo es bhukta, o el sostenido, y el Señor es bhoktā, o el sustentador. Hay infinidad de entidades vivientes, y Él se queda en ellas en calidad de amigo.

Siin öeldakse, et Ülihing, kes on alati koos individuaalse hingega, on Kõigekõrgema Jumala esindaja. Ta ei ole tavaline elusolend. Kuna monistid väidavad, et keha tundjaid on vaid üks, arvavad nad, et Ülihinge ja individuaalse hinge vahel pole mingit erinevust. Selle küsimuse selgitamiseks ütleb siin Jumal, et Paramātmāna viibib Ta iga elusolendi kehas. Paramātmā on erinev individuaalsest hingest, Ta on para – transtsendentaalne. Individuaalne hing kogeb naudingut ühel konkreetsel tegevusväljal, kuid Ülihing viibib igas kehas mitte kui keha piiratud nautija või kehalistes tegevustes osaleja, vaid kui tegevuste tunnistaja, valvaja, lubaja ja kõrgeim nautija. Teda nimetatakse on Paramātmāks, mitte ātmāks, ning Ta on transtsendentaalne. On ilmselge, et ātmā ja Paramātmā on üksteisest erinevad. Ülihinge, Paramātmā käed ja jalad ulatuvad kõikjale, samas kui individuaalse hinge kohta seda öelda ei saa. Ning kuna Paramātmā on Kõigekõrgem Jumal, asub Ta iga elusolendi südames ning võimaldab tal rahuldada soove materiaalsete naudingute järele. Ilma Kõrgeima Hinge loata ei saa individuaalne hing mitte midagi teha. Individuaalne hing on bhukta ehk alalhoitav, ning Jumal on bhoktā ehk alalhoidja. Elusolendeid on lugematul hulgal, ning Jumal viibib nende kõigi juures kui sõber.

Lo cierto es que cada entidad viviente individual es por siempre parte integral del Señor Supremo, y ambos están muy íntimamente relacionados como amigos. Pero la entidad viviente tiene la tendencia a rechazar la sanción del Señor Supremo y actuar de un modo independiente, en un intento por dominar la naturaleza; y como tiene esa tendencia, se la llama energía marginal del Señor Supremo. La entidad viviente puede situarse, o bien en la energía material, o bien en la energía espiritual. Mientras esté condicionada por la energía material, el Señor Supremo, en Su carácter de amigo, la Superalma, se queda con ella tan solo para hacer que regrese a la energía espiritual. El Señor siempre está ansioso de llevarla de vuelta a la energía espiritual, pero la entidad individual, debido a su diminuta independencia, rechaza continuamente la compañía de la luz espiritual. Este mal uso de la independencia es la causa de su lucha material en el seno de la naturaleza condicionada. Por lo tanto, el Señor siempre la está instruyendo desde dentro y desde fuera. Desde fuera le da instrucciones tales como las que se exponen en el Bhagavad-gītā, y desde dentro trata de convencerla de que sus actividades en el campo material no conducen a la verdadera felicidad. «Tan solo abandónalas y vuelve tu fe hacia Mí. Solo entonces serás feliz» —dice Él—. Así pues, la persona inteligente que pone su fe en el Paramātmā o la Suprema Personalidad de Dios, comienza a avanzar hacia una vida eterna y bienaventurada de conocimiento.

On fakt, et iga individuaalne elusolend on Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake ning et nad on üksteisega väga lähedastes sõprussuhetes. Kuid elusolendile on omane kalduvus Kõigekõrgema Jumala seadusi eirata ja püüda Jumalast sõltumatult looduse üle valitseda; selle kalduvuse tõttu öeldakse, et ta kuulub Kõigekõrgema Jumala marginaalsesse energiasse. Elusolend võib asetseda kas materiaalses või vaimses energias. Nii kaua kui elusolend on sõltuv materiaalsest energiast, jääb Kõigekõrgem Jumal, Ülihing sõbrana tema juurde, püüdmaks panna teda tagasi pöörduma vaimsesse energiasse, kuid oma väikese iseseisvuse tõttu keeldub elusolend astumast suhetesse vaimse valgusega. Selline iseseisvuse väärkasutus ongi põhjuseks, miks elusolend on sunnitud oma olemasolu eest võitlema selles tingimustest sõltuvas looduses. Seega annab Jumal elusolendile kogu aeg juhiseid, nii seest- kui väljastpoolt. Väljastpoolt annab Ta juhendusi näiteks „Bhagavad-gītā" kaudu, ning seestpoolt püüab Ta elusolendit veenda, et tema materiaalsetele tagajärgedele suunatud tegevused ei too talle tõelist õnne. Ta ütleb: „Parem loobu oma materialistlikest tegevustest ning suuna oma usk Minule. Siis saad sa õnnelikuks." Seepärast toetub arukas inimene oma usus Paramātmāle ehk Jumala Kõrgeimale Isiksusele ning hakkab seeläbi liikuma õndsusrikka ja teadmisi täis igavese elu poole.