Skip to main content

TEXT 19

TEXT 19

Texto

Tekst

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Palabra por palabra

Synonyms

iti — así pues; kṣetram — el campo de las actividades (el cuerpo); tathā — también; jñānam — conocimiento; jñeyam — lo conocible; ca — también; uktam — descrito; samāsataḥ — en resumen; mat-bhaktaḥ — Mi devoto; etat — todo esto; vijñāya — después de comprender; mat-bhāvāya — a Mi naturaleza; upapadyate — llega.

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

Traducción

Translation

Así pues, Yo he descrito de un modo resumido el campo de las actividades [el cuerpo], el conocimiento y lo conocible. Solo Mis devotos pueden entender esto perfectamente y llegar así a Mi naturaleza.

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Significado

Purport

El Señor ha descrito en resumen el cuerpo, el conocimiento y lo conocible. Este conocimiento es de tres cosas: el conocedor, lo conocible y el proceso para conocer. Todo ello en conjunto se denomina vijñāna, o la ciencia del conocimiento. Los devotos puros del Señor pueden entender el conocimiento perfecto directamente. Los demás son incapaces de entender. Los monistas dicen que en la última etapa esas tres cosas se vuelven una, pero los devotos no aceptan eso. Conocimiento y cultivo de conocimiento son cosas que significan entenderse a uno mismo con conciencia de Kṛṣṇa. Nos estamos dejando llevar por la conciencia material, pero en cuanto trasladamos hacia las actividades de Kṛṣṇa toda la conciencia y comprendemos que Kṛṣṇa lo es todo, adquirimos entonces verdadero conocimiento. En otras palabras, el conocimiento no es más que la etapa preliminar del proceso de entender el servicio devocional a la perfección. Eso se explicará muy claramente en el capítulo quince.

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

Ahora bien, para resumir, uno puede entender que los versos 6 y 7, comenzando con mahā-bhūtāni y yendo hasta cetanā-dhṛtiḥ, analizan los elementos materiales y ciertas manifestaciones de las señales de vida. Todo ello se une para formar el cuerpo, o el campo de las actividades. Y los versos que van del 8 al 12, desde amānitvam hasta tattva-jñānārtha-darśanam, describen el proceso del conocimiento por el cual se llega a entender a los dos tipos de conocedores del campo de las actividades, es decir, al alma y a la Superalma. Luego, los versos que van del 13 al 18, comenzando con anādi mat-param y yendo hasta hṛdi sarvasya viṣṭhitam, describen al alma y al Señor Supremo, o la Superalma.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Así pues, se han descrito tres cosas: el campo de la actividad (el cuerpo), el proceso para entender, y tanto al alma como a la Superalma. Aquí se señala en especial que solo los devotos puros del Señor pueden entender de una manera clara esas tres cosas. De modo que, para esos devotos, El Bhagavad-gītā es absolutamente útil; ellos son los que pueden llegar a la meta suprema: la naturaleza del Señor Supremo, Kṛṣṇa. En otras palabras, solo los devotos, y nadie más, pueden entender el Bhagavad-gītā y obtener el resultado deseado.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.