Skip to main content

TEXT 37

TEXT 37

Texto

Tekst

kasmāc ca te na nameran mahātman
garīyase brahmaṇo ’py ādi-kartre
ananta deveśa jagan-nivāsa
tvam akṣaraṁ sad-asat tat paraṁ yat
kasmāc ca te na nameran mahātman
garīyase brahmaṇo ’py ādi-kartre
ananta deveśa jagan-nivāsa
tvam akṣaraṁ sad-asat tat paraṁ yat

Palabra por palabra

Synonyms

kasmāt — ¿por qué?; ca — también; te — a Ti; na — no; nameran — deben ofrecer las debidas reverencias; mahā-ātman — ¡oh, Tú, el grande!; garīyase — que eres mejor; brahmaṇaḥ — que Brahmā; api — aunque; ādi-kartre — al creador supremo; ananta — ¡oh, Tú, el ilimitado!; deva-īśa — ¡oh, Dios de los dioses!; jagat-nivāsa — ¡oh, refugio del universo!; tvam — Tú eres; akṣaram — imperecedero; sat-asat — causa y efecto; tat-param — trascendental; yat — porque.

kasmāt — miks; ca — samuti; te — Sulle; na — ei; nameran — nad peaksid avaldama väärilist lugupidamist; mahā-ātman — oo, võimsaim; garīyase — kes Sa oled parem; brahmaṇaḥ — kui Brahmā; api — ehkki; ādi-kartre — kõrgeimale loojale; ananta — oo, piiramatu; deva-īśa — oo, jumalate Jumal; jagat-nivāsa — oo, universumi pelgupaik; tvam — Sina oled; akṣaram — hävimatu; sat-asat — põhjuse ja tulemuse suhtes; tat param — transtsendentaalne; yat — sest.

Traducción

Translation

¡Oh, Tú, el grande, más grande incluso que Brahmā!, Tú eres el creador original. ¿Por qué, entonces, no habrían ellos de ofrecerte sus respetuosas reverencias? ¡Oh, Tú, el ilimitado, Dios de los dioses, refugio del universo!, Tú eres la fuente invencible, la causa de todas las causas, trascendental a esta manifestación material.

Oo, võimsaim, võimsam isegi kui Brahmā, Sina oled algne looja. Miks ei peaks nad siis avaldama Sulle oma sügavat lugupidamist? Oo, piiritu, jumalate Jumal, universumi pelgupaik! Sa oled võidetamatu allikas, kõikide põhjuste põhjus, transtsendentaalne selle materiaalse avaldumise suhtes.

Significado

Purport

Con este ofrecimiento de reverencias, Arjuna indica que Kṛṣṇa es digno de la adoración de todos. Él es omnipresente, y Él es el Alma de toda alma. Arjuna se está dirigiendo a Kṛṣṇa como mahātmā, que significa que Él es de lo más magnánimo e ilimitado. Ananta indica que no hay nada que no esté cubierto por la influencia y la energía del Señor Supremo, y deveśa significa que Él es el controlador de todos los semidioses y que se encuentra por encima de todos ellos. Él es el refugio de todo el universo. Arjuna pensó, además, que lo correcto era que todas las entidades vivientes perfectas y los poderosos semidioses le ofrecieran a Kṛṣṇa sus respetuosas reverencias, porque nadie es superior a Él. Él hace especial mención del hecho de que Kṛṣṇa es superior a Brahmā, porque Brahmā es creado por Él. Brahmā nace del tallo del loto que crece del ombligo de Garbhodakaśāyī Viṣṇu, quien es la expansión plenaria de Kṛṣṇa; por consiguiente, Brahmā y el Señor Śiva, quien nace de Brahmā, y todos los demás semidioses, deben ofrecerle sus respetuosas reverencias. En el Śrīmad-Bhāgavatam se dice que el Señor es respetado por el Señor Śiva y Brahmā, y por otros semidioses semejantes. La palabra akṣaram es muy significativa, porque esta creación material está sujeta a la destrucción, pero el Señor está por encima de la creación material. Él es la causa de todas las causas, y, por el hecho de serlo, es superior a todas las almas condicionadas que se encuentran dentro de esta naturaleza material, y también es superior a la propia manifestación cósmica material. Él es, en consecuencia, el muy grandioso Supremo.

Oma austusavaldusega Kṛṣṇale näitab Arjuna, et Kṛṣṇat peaksid kummardama kõik inimesed. Kṛṣṇa on kõikeläbiv ning Ta on iga hinge Hing. Käesolevas värsis pöördub Arjuna Kṛṣṇa poole nimega Mahātmā, mis näitab, et Kṛṣṇa on kõige suuremeelsem ja piiritum. Sõna ananta viitab sellele, et pole midagi, mis ei oleks kaetud Kõigekõrgema Jumala mõju ja energiaga, ning deveśa tähendab, et Kṛṣṇa on kõikide pooljumalate valitseja ja neist kõigist kõrgemal seisev. Tema on terve universumi varjupaik. Arjuna arvas, et kõikidele täiuslikele elusolenditele ja võimsatele pooljumalatele oleks kohane avaldada Kṛṣṇale oma sügavat lugupidamist, sest pole kedagi, kes oleks võimsam kui Kõigekõrgem Jumal. Arjuna rõhutab eriti, et Kṛṣṇa on võimsam kui Brahmā, sest Brahmā loojaks oli Kṛṣṇa. Brahmā on sündinud lootoselille varrest, mis kasvas Garbhodakaśāyī Viṣṇu nabast. Garbhodakaśāyī Viṣṇu on aga Kṛṣṇa täielik ekspansioon ning seepärast peavad Brahmā ja Śiva, kes sündis Brahmāst, ning kõik teised pooljumalad, avaldama Kṛṣṇale oma sügavat lugupidamist. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et Śiva, Brahmā ja teised samalaadsed pooljumalad kummardavad Jumalat. Sõna akṣaram on väga oluline, sest see materiaalne loome allub hävingule, kuid Jumal seisab sellest materiaalsest loomest kõrgemal. Ta on kõikide põhjuste põhjus ning sellisena seisab Ta kõrgemal nii kõikidest selles materiaalses looduses viibivatest, tingimustest sõltuvatest hingedest kui ka materiaalsest kosmilisest avaldumisest endast. Seega on Ta kõikvõimas ja kõrgeim.