Skip to main content

TEXT 34

TEXT 34

Texto

Tekst

mṛtyuḥ sarva-haraś cāham
udbhavaś ca bhaviṣyatām
kīrtiḥ śrīr vāk ca nārīṇāṁ
smṛtir medhā dhṛtiḥ kṣamā
mṛtyuḥ sarva-haraś cāham
udbhavaś ca bhaviṣyatām
kīrtiḥ śrīr vāk ca nārīṇāṁ
smṛtir medhā dhṛtiḥ kṣamā

Palabra por palabra

Synonyms

mṛtyuḥ — la muerte; sarva-haraḥ — que todo lo devora; ca — también; aham — Yo soy; udbhavaḥ — generación; ca — también; bhaviṣyatām — de las manifestaciones futuras; kīrtiḥ — fama; śrīḥ — opulencia o belleza; vāk — la manera fina de hablar; ca — también; nārīṇāṁ — de las mujeres; smṛtiḥ — memoria; medhā — inteligencia; dhṛtiḥ — firmeza; kṣamā — paciencia.

mṛtyuḥ — surm; sarva-haraḥ — kõikeneelav; ca — samuti; aham — Mina olen; udbhavaḥ — esilekutsumine; ca — samuti; bhaviṣyatām — tulevaste avaldumiste; kīrtiḥ — kuulsus; śrīḥ — küllus või ilu; vāk — ilukõne; ca — samuti; nārīṇām — naiste; smṛtiḥ — mälu; medhā — arukus; dhṛtiḥ — kindlus; kṣamā — kannatlikkus.

Traducción

Translation

Yo soy la muerte que todo lo devora, y soy el principio generador de todo lo que está por existir. Entre las mujeres, Yo soy la fama, la fortuna, la manera fina de hablar, la memoria, la inteligencia, la constancia y la paciencia.

Mina olen kõikeneelav surm ning samuti kõige tulevikus tekkiva alge. Naiste hulgas olen Ma kīrti (kuulsus), śrī (õitseng), vāk (ilukõne), smṛti (mälu), medhā (arukus), dhṛti (vankumatus) ja kṣamā (kannatlikkus).

Significado

Purport

Cuando un hombre nace, muere a cada momento. Así pues, la muerte está devorando a cada entidad viviente en todo momento, pero el último golpe se denomina la muerte misma. Esa muerte es Kṛṣṇa. En lo que respecta al desarrollo futuro, todas las entidades vivientes pasan por seis cambios básicos. Nacen, crecen, permanecen por algún tiempo, se reproducen, decaen y, finalmente, se desvanecen. De estos cambios, el primero es el parto, y eso es Kṛṣṇa. La generación inicial es el principio de todas las actividades futuras.

Kohe kui inimene on sündinud, hakkab ta iga hetkega surema. Seega neelab surm elusolendit iga hetkega ning viimane hoop on surm ise. See surm on Kṛṣṇa. Arenedes peavad kõik elusolendid läbi tegema kuus peamist muutust. Elusolend sünnib, kasvab, eksisteerib mõnda aega, loob järglasi, kärbub ning hävib lõpuks. Esimene etapp nendest kuuest on emaüsast vabanemine ning see esindab Kṛṣṇat. See esimene etapp, sünd, on kõikide järgnevate tegude algus.

Las siete opulencias enumeradas —la fama, la fortuna, la manera fina de hablar, la memoria, la inteligencia, la firmeza y la paciencia— se consideran femeninas. Si una persona las posee todas o posee algunas de ellas, se vuelve gloriosa. Si un hombre es famoso como persona virtuosa, eso lo vuelve glorioso. El sánscrito es un idioma perfecto y, en consecuencia, es muy glorioso. Si después de estudiar algo uno puede recordarlo, está dotado de una buena memoria, o smṛti. Y la habilidad de no solo poder leer muchos libros acerca de diferentes temas, pero de poder entenderlos y aplicarlos cuando es necesario, se denomina inteligencia (medhā), que es otra opulencia. La habilidad de vencer la inestabilidad se denomina firmeza o constancia (dhṛti). Y cuando se es una persona totalmente capacitada y, sin embargo, se es humilde y manso, y cuando uno es capaz de mantener su equilibrio tanto en la tristeza como en el éxtasis de la alegría, se tiene la opulencia llamada paciencia (kṣamā).

Nimetatud seitset väärtust – kuulsust, õitsengut, ilukõnet, mälu, arukust, vankumatust ja kannatlikkust – peetakse naissoolisteks. Kui inimene omab mõnda neist, või koguni kõiki seitset, siis saab ta austuse osaliseks. Kui inimene on kuulus õiglase inimesena, siis on see talle auks. Sanskriti keel on täiuslik ning seetõttu väga kuulus. Kui inimene pärast mõne teema uurimist suudab mäletada, millest käis jutt, siis on talle osaks saanud hea smṛti ehk mälu. Võime mitte ainult lugeda palju raamatuid erinevatel teemadel, vaid neid ka mõista ning vajadusel rakendada, on arukus (medhā) – veel üks nimetatud väärtustest. Võimet üle saada ebakindlusest nimetatakse püsivuseks või vankumatuseks (dhṛti). Kui inimene omab neid väärtusi, kuid on seejuures ikkagi alandlik ning leebe ja suudab säilitada rahu ja tasakaalu nii kurbuses kui ka rõõmujoovastuses, siis omab ta kannatlikkust (kṣamā).