Nectar of Instruction

Juhenduste nektar

Preface

Eessõna

Text One:: A sober person who can tolerate the urge to speak, the mind’s demands, the actions of anger and the urges of the tongue, belly and genitals is qualified to make disciples all over the world.

Esimene värss:: Tasakaalukas inimene, kes suudab ohjeldada oma kõnet, mõistuse poolt esitatavaid nõudeid ning keele, kõhu ja genitaalide soove ega tegutse vihast ajendatult, omab vajalikke omadusi selleks, et võtta vastu õpilasi kõikjal maailmas.

Text Two:: One’s devotional service is spoiled when he becomes too entangled in the following six activities: (1) eating more than necessary or collecting more funds than required; (2) over-endeavoring for mundane things that are very difficult to obtain; (3) talking unnecessarily about mundane subject matters; (4) practicing the scriptural rules and regulations only for the sake of following them and not for the sake of spiritual advancement, or rejecting the rules and regulations of the scriptures and working independently or whimsically; (5) associating with worldly-minded persons who are not interested in Kṛṣṇa consciousness; and (6) being greedy for mundane achievements.

Teine värss:: Eksisteerib kuus tegevust, millesse takerdumine mõjub hävitavalt pühendunud teenimisele: (1) liigne söömine või liigse vara kogumine; (2) liigsed jõupingutused raskesti saavutatavate ilmalike eesmärkide nimel; (3) asjatu kõnelemine ilmalikel teemadel; (4) pühakirjades antud reeglite järgimine üksnes nende järgimise nimel ja mitte eesmärgiga vaimselt areneda, või pühakirjades antud reeglite eiramine ning sõltumatu ja isiklikest soovidest lähtuv tegutsemine; (5) suhtlemine ilmalike inimestega, kes ei tunne huvi Kṛṣṇa teadvuse vastu; (6) ilmalike saavutuste ihaldamine.

Text Three:: There are six principles favorable to the execution of pure devotional service: (1) being enthusiastic, (2) endeavoring with confidence, (3) being patient, (4) acting according to regulative principles [such as śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – hearing, chanting and remembering Kṛṣṇa], (5) abandoning the association of nondevotees, and (6) following in the footsteps of the previous ācāryas. These six principles undoubtedly assure the complete success of pure devotional service.

Kolmas värss:: Eksisteerib kuus printsiipi, mille järgimine soodustab puhta pühendunud teenimise saavutamist: (1) entusiasm, (2) veendumus oma püüdlustes, (3) kannatlikkus, (4) tegutsemine reguleerivate printsiipide [nagu śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – kuulamine, kordamine ja Kṛṣṇa meenutamine] alusel, (5) mittepühendunutega suhtlemisest loobumine ja (6) minevikus elanud ācāryate eeskuju järgimine. Nende kuue printsiibi järgimine kindlustab pühendunule kahtlematult täieliku edu – puhta pühendunud teenimise.

Text Four:: Offering gifts in charity, accepting charitable gifts, revealing one’s mind in confidence, inquiring confidentially, accepting prasāda and offering prasāda are the six symptoms of love shared by one devotee and another.

Neljas värss:: Kingituste andmine, kingituste vastuvõtmine, oma mõistuse saladuste avamine, usalduslike küsimuste esitamine, prasādami vastuvõtmine ja prasādami pakkumine on kahe pühendunu vahelise armastuse kuus tundemärki.

Text Five:: One should mentally honor the devotee who chants the holy name of Lord Kṛṣṇa, one should offer humble obeisances to the devotee who has undergone spiritual initiation [dīkṣā] and is engaged in worshiping the Deity, and one should associate with and faithfully serve that pure devotee who is advanced in undeviated devotional service and whose heart is completely devoid of the propensity to criticize others.

Viies värss:: Jumal Kṛṣṇa püha nime kordavat pühendunut tuleb mõistuses austada, vaimse pühitsuse [dīkṣā] läbi teinud ja jumalust teeniva pühendunu ees tuleb alandlikult kummardada ning pidevas pühendunud teenimises arengu saavutanud puhast pühendunut, kelle südames puudub vähimgi kalduvus teisi kritiseerida, peab ustavalt teenima ja tunnistama isiksuseks, kellega suhelda.

Text Six:: Being situated in his original Kṛṣṇa conscious position, a pure devotee does not identify with the body. Such a devotee should not be seen from a materialistic point of view. Indeed, one should overlook a devotee’s having a body born in a low family, a body with a bad complexion, a deformed body, or a diseased or infirm body. According to ordinary vision, such imperfections may seem prominent in the body of a pure devotee, but despite such seeming defects, the body of a pure devotee cannot be polluted. It is exactly like the waters of the Ganges, which sometimes during the rainy season are full of bubbles, foam and mud. The Ganges waters do not become polluted. Those who are advanced in spiritual understanding will bathe in the Ganges without considering the condition of the water.

Kuues värss:: Puhas pühendunu, kes viibib oma algses positsioonis ning teadvustab Kṛṣṇat, ei samasta end oma kehaga. Sellist pühendunut ei tohi vaadelda materialistlikust seisukohast ega pöörata tähelepanu tema keha madalale päritolule, ebailusale nahavärvusele või asjaolule, et tema keha on vigane, haige või põdur. Tavalisele inimesele võivad sellised puudused puhta pühendunu kehas silma hakata, kuid vaatamata sellistele näilistele puuetele, ei saa mitte miski muuta puhta pühendunu keha ebapuhtaks. Seda võib võrrelda Gangese veega, mis vihmasesooni ajal on vahel täis mulle, vahtu ja muda, kuid mis on sellegipoolest alati puhas. Need, kes on saavutanud sügava vaimse mõistmise, kastavad end Gangesesse, pööramata tähelepanu vee seisukorrale.

Text Seven:: The holy name, character, pastimes and activities of Kṛṣṇa are all transcendentally sweet like sugar candy. Although the tongue of one afflicted by the jaundice of avidyā [ignorance] cannot taste anything sweet, it is wonderful that simply by carefully chanting these sweet names every day, a natural relish awakens within his tongue, and his disease is gradually destroyed at the root.

Seitsmes värss:: Kṛṣṇa püha nimi, omadused ja mängud on kõik transtsendentaalselt magusad, justnagu karamellkompvek. Ehkki avidyā [teadmatuse] kollatõvest vaevatud inimese keel ei suuda tunda magusat maitset, on imepärane, et lihtsalt korrates iga päev tähelepanelikult neid magusaid nimesid, tärkab tema keeles loomulik nauding ja aja jooksul hävib tema haigus koos haiguse põhjusega.

Text Eight:: The essence of all advice is that one should utilize one’s full time – twenty-four hours a day – in nicely chanting and remembering the Lord’s divine name, transcendental form, qualities and eternal pastimes, thereby gradually engaging one’s tongue and mind. In this way one should reside in Vraja [Goloka Vṛndāvana-dhāma] and serve Kṛṣṇa under the guidance of devotees. One should follow in the footsteps of the Lord’s beloved devotees, who are deeply attached to His devotional service.

Kaheksas värss:: Kõikide nõuannete tuum seisneb selles, et kogu oma aega – kakskümmend neli tundi ööpäevas – on vaja kasutada Jumala imelise nime, transtsendentaalse kuju, omaduste ja igaveste mängude oskuslikuks ülistamiseks ja meenutamiseks. Just nendesse tegevustesse tuleb rakendada oma keel ja mõistus. See on põhimõte, mida inimesel, kes asub elama Vrajasse [Goloka Vṛndāvana dhāma], tuleb järgida, teenides seal Kṛṣṇat pühendunute juhendamise all. Ta peab järgima eeskuju, mida näitavad Jumala armastatud pühendunud, kes on sügavalt kiindunud Tema pühendunud teenimisse.

Text Nine:: The holy place known as Mathurā is spiritually superior to Vaikuṇṭha, the transcendental world, because the Lord appeared there. Superior to Mathurā-purī is the transcendental forest of Vṛndāvana because of Kṛṣṇa’s rāsa-līlā pastimes. And superior to the forest of Vṛndāvana is Govardhana Hill, for it was raised by the divine hand of Śrī Kṛṣṇa and was the site of His various loving pastimes. And, above all, the superexcellent Śrī Rādhā-kuṇḍa stands supreme, for it is overflooded with the ambrosial nectarean prema of the Lord of Gokula, Śrī Kṛṣṇa. Where, then, is that intelligent Person who is unwilling to serve this divine Rādhā-kuṇḍa, which is situated at the foot of Govardhana Hill?

Üheksas värss:: Püha paik, mis kannab nime Mathurā, on vaimselt kõrgem kui Vaikuṇṭha, transtsendentaalne maailm, sest Jumal ilmus selles paigas. Mathurā-purīst kõrgem on Vṛndāvana, transtsendentaalne mets, sest seal toimusid Kṛṣṇa rāsa-līlā mängud. Ja Vṛndāvanast kõrgem on Govardhana mägi, sest Śrī Kṛṣṇa tõstis seda Oma jumaliku käega ning see oli Tema erinevate armumängude toimumispaigaks. Ning kõigist neist kõrgem on ületamatu Rādhā-kuṇḍa, sest see on üle ujutatud Gokula valitseja, Śrī Kṛṣṇa jumaliku nektari – premaga. Milline arukas inimene ei sooviks siis teenida seda jumalikku Rādhā-kuṇḍat, mis asetseb Govardhana mäe jalamil?

Text Ten:: In the śāstra it is said that of all types of fruitive workers, he who is advanced in knowledge of the higher values of life is favored by the Supreme Lord Hari. Out of many such people who are advanced in knowledge [jñānīs], one who is practically liberated by virtue of his knowledge may take to devotional service. He is superior to the others. However, one who has actually attained prema, pure love of Kṛṣṇa, is superior to him. The gopīs are exalted above all the advanced devotees because they are always totally dependent upon Śrī Kṛṣṇa, the transcendental cowherd boy. Among the gopīs, Śrīmatī Rādhārāṇī is the most dear to Kṛṣṇa. Her kuṇḍa [lake] is as profoundly dear to Lord Kṛṣṇa as this most beloved of the gopīs. Who, then, will not reside at Rādhā-kuṇḍa and, in a spiritual body surcharged with ecstatic devotional feelings [aprākṛta-bhāva], render loving service to the Divine Couple Śrī Śrī Rādhā-Govinda, who perform Their aṣṭa-kālīya-līlā, Their eternal eightfold daily pastimes. Indeed, those who execute devotional service on the banks of Rādhā-kuṇḍa are the most fortunate people in the universe.

Kümnes värss:: Śāstrates öeldakse, et kõikidest karmīdest osutab Kõigekõrgem Jumal Hari soosingut neile, kes omavad põhjalikke teadmisi elu kõrgematest väärtustest. Paljudest sellistest inimestest, kes on jõudnud põhjalike teadmisteni [jñānīdest], on pühendunud teenimise poole pöördumine võimalik nende jaoks, kes on oma teadmiste jõul ka praktiliselt vabanenud. Selline isiksus asub teistest kõrgemas positsioonis. Temast kõrgemale jääb aga see, kes on tõepoolest saavutanud prema ehk puhta armastuse Kṛṣṇa vastu. Kõikidest edasijõudnud pühendunutest veelgi kõrgemateks peetakse gopīsid, kuna nemad on alati täielikus sõltuvuses Śrī Kṛṣṇast, transtsendentaalsest karjuspoisist, ning kõikidest gopīdest on Kṛṣṇale kõige kallim Śrīmatī Rādhārāṇī. Tema kuṇḍa [järv] on Jumal Kṛṣṇale niisama lõputult kallis kui see Tema poolt enim armastatud gopī. Kes küll loobuks siis võimalusest asuda elama Rādhā-kuṇḍa äärde, et ekstaatilistest pühendumuslikest tunnetest [aprākṛta-bhāvast] vallatud vaimses kehas teenida sügavas armastuses jumalikku paari Śri Śrī Rādhā-Govindat, kes lahutavad meelt Oma aṣṭakālīya-līlāga, Nende igaveste igapäevaste kaheksat liiki mängudega. Need, kes tegelevad pühendunud teenimisega Śrī Rādhā- kuṇḍa kallastel, on tõepoolest kõige õnnelikumad inimesed kogu universumis.

Text Eleven:: Of the many objects of favored delight and of all the lovable damsels of Vraja-bhūmi, Śrīmatī Rādhārāṇī is certainly the most treasured object of Kṛṣṇa’s love. And, in every respect, Her divine kuṇḍa is described by great sages as similarly dear to Him. Undoubtedly Rādhā-kuṇḍa is very rarely attained even by the great devotees; therefore it is even more difficult for ordinary devotees to attain. If one simply bathes once within those holy waters, one’s pure love of Kṛṣṇa is fully aroused.

Üheteistkümnes värss:: Paljudest Kṛṣṇa soosingu leidnud naudingutoojatest ning kõikidest Vrajabhūmi armastusväärsetest neidudest on Kṛṣṇa poolt enim armastatud ja Temale kõige kallim kahtlematult Śrīmatī Rādhārāṇī. Śrīmatī Rādhārāṇī jumalik kuṇḍa, nii nagu seda kirjeldavad suured targad, on Kṛṣṇale aga samavõrd kallis kui Śrīmatī Rādhārāṇī Ise. Pole kahtlust, et isegi suured pühendunud suudavad vaid harvadel juhtudel jõuda Rādhā-kuṇḍani ning seega on tavaliste pühendunute jaoks selle sihi saavutamine veelgi raskem. Kui inimesele langeb osaks võimalus kasvõi ühe korra kasta end selle püha järve vette, tärkab temas täielikult puhas armastus Kṛṣṇa vastu.