Skip to main content

Mantra Five

Viies Mantra

Text

Tekst

tad ejati tan naijati
tad dūre tad v antike
tad antar asya sarvasya
tad u sarvasyāsya bāhyataḥ
tad ejati tan naijati
tad dūre tad v antike
tad antar asya sarvasya
tad u sarvasyāsya bāhyataḥ

Synonyms

Synonyms

tat — this Supreme Lord; ejati — walks; tat — He; na — not; ejati — walks; tat — He; dūre — far away; tat — He; u — also; antike — very near; tat — He; antaḥ — within; asya — of this; sarvasya — of all; tat — He; u — also; sarvasya — of all; asya — of this; bāhyataḥ — external to.

tat — Kõigekõrgem Jumal; ejati — käima; tat — Tema; na — ei; ejati — käima; tat — Tema; dūre — kaugel eemal; tat — Tema; u — samas; antike — väga lähedal; tat — Tema; antaḥ — sees; asya — selles; sarvasya — kõigest sellest; tat — Tema; u — samuti; sarvasya — kõigest sellest; asya — selles; bāhyataḥ — väljaspool.

Translation

Translation

The Supreme Lord walks and does not walk. He is far away, but He is very near as well. He is within everything, and yet He is outside of everything.

Kõigekõrgem Jumal on ühtaegu liikuv ja liikumatu. Ta on mõõtmatult kaugel ja samal ajal ka väga lähedal. Ta viibib kõiges ja ikkagi on Ta väljaspool kõike.

Purport

Purport

Here is a description of some of the Supreme Lord’s transcendental activities, executed by His inconceivable potencies. The contradictions given here prove the inconceivable potencies of the Lord. “He walks, and He does not walk.” Ordinarily, if someone can walk, it is illogical to say he cannot walk. But in reference to God, such a contradiction simply serves to indicate His inconceivable power. With our limited fund of knowledge we cannot accommodate such contradictions, and therefore we conceive of the Lord in terms of our limited powers of understanding. For example, the impersonalist philosophers of the Māyāvāda school accept only the Lord’s impersonal activities and reject His personal feature. But the members of the Bhāgavata school, adopting the perfect conception of the Lord, accept His inconceivable potencies and thus understand that He is both personal and impersonal. The bhāgavatas know that without inconceivable potencies there can be no meaning to the words “Supreme Lord.”

See on Kõigekõrgema Jumala kujutlematu võimu transtsendentaalse väljenduse seletus. Vastukäivad sõnad tekstis näitavad Jumala määratlematut võimu. Ta liigub ja on liikumatu. Need kaks fraasi räägivad üksteisele vastu. Kui keegi liigub, siis ei ole ta ju liikumatu. Siin näitab aga taoline vastuolu Jumala kujutlematut võimu. Oma piiratud teadmiste tõttu ei saa me taoliste asjadega leppida ning seetõttu püüame me kujutleda Jumalat vastavalt maisetele mõistetele. Māyāvāda koolkonna impersonalistid tunnistavad Jumala tegevusest ainult ebaisikulist osa ning eitavad Tema isiksusele iseloomulike jooni. Bhāgavata koolkond tunnistab aga Jumalat mõlemal kujul. Samuti tunnistavad bhāgavatad Tema kujutlematut võimu. Taolise võimuta ei oleks mingit tähendust sõnadel — Kõigekõrgem Jumal.

We should not take it for granted that because we cannot see God with our eyes the Lord has no personal existence. Śrī Īśopaniṣad refutes this argument by declaring that the Lord is far away but very near also. The abode of the Lord is beyond the material sky, and we have no means to measure even this material sky. If the material sky extends so far, then what to speak of the spiritual sky, which is altogether beyond it? That the spiritual sky is situated far, far away from the material universe is confirmed in the Bhagavad-gītā (15.6). But despite the Lord’s being so far away, He can at once, within less than a second, descend before us with a speed swifter than that of the mind or wind. He can also run so swiftly that no one can surpass Him. This has already been described in the previous mantra.

Sellest, et me Jumalat oma silmadega ei näe, ei tohi veel teha järeldust nagu ei saakski Jumal isiku kujul eksisteerida. Selliste arvamuste ümberlükkamiseks on "Śrī Īśopaniṣadis" öeldud, et Jumal on meist väga kaugel, kuid Ta on meile ka väga lähedal. Jumala eluase on teisel pool materiaalset taevast. Kui aga isegi materiaalne taevas on meist tohutult kaugel, mis siis veel rääkida vaimsest taevast, mis asub koguni teisel pool seda? "Bhagavad- gītās" (15.6) on öeldud, et vaimne taevas asub materiaalsest maailmast väga kaugel. Kuid sellest hoolimata võib Jumal meie ette ilmuda vähem kui sekundi jooksul, kiirusel, mis ületab mõtte kiiruse. Ta liigub nii kiiresti, et keegi ei suuda Temale läheneda. Sellest oli juba juttu eelmises värsis.

Yet when the Personality of Godhead comes before us, we neglect Him. Such foolish negligence is condemned by the Lord in the Bhagavad-gītā (9.11), where He says that the foolish deride Him, considering Him a mortal being. He is not a mortal being, nor does He come before us with a body produced of material nature. There are many so-called scholars who contend that the Lord descends in a body made of matter, just like an ordinary living being. Not knowing His inconceivable power, such foolish men place the Lord on an equal level with ordinary men.

Kui aga Jumala Isiksus meie ette ilmub, siis me ei hooli Temast. "Bhagavad-gītās" (9.11) taunib Jumal rumalate inimeste sellist käitumist. Jumal ütleb, et rumalad pilkavad Teda, pidades Teda tavaliseks surelikuks. Kuid Ta ei ole surelik olend ning Tema kehal ei ole midagi ühist materiaalse loodusega. On palju nn. õpetlasi, kes väidavad, et kui Jumal laskub maale, siis Ta teeb seda tavalise inimese kujul. Sellised rumalad õpetlased asetavad Jumala hariliku inimesega ühele tasemele, midagi teadmata Tema määratlematust võimust.

Because He is full of inconceivable potencies, God can accept our service through any sort of medium, and He can convert His different potencies according to His own will. Nonbelievers argue either that the Lord cannot incarnate Himself at all, or that if He does He descends in a form of material energy. These arguments are nullified if we accept the existence of the Lord’s inconceivable potencies. Then we will understand that even if the Lord appears before us in the form of material energy, it is quite possible for Him to convert this energy into spiritual energy. Since the source of the energies is one and the same, the energies can be utilized according to the will of their source. For example, the Lord can appear in the form of the arcā-vigraha, a Deity supposedly made of earth, stone or wood. Deity forms, although engraved from wood, stone or other matter, are not idols, as the iconoclasts contend.

Tänu oma kõikvõimsusele võib Jumal meie teeneid vastu võtta läbi kõikvõimalike meediumite ning Ta võib muuta oma erinevaid jõude vastavalt oma tahtele. Uskmatud väidavad, et Jumal ei saavat võtta lihalikku kuju või, et kui Tema maale laskumine on siiski võimalik, siis tegevat Ta seda materiaalse energia kujul. Juhul, kui me suhtume Tema kõikvõimsusesse nagu reaalsusesse, ei maksa taoline argument midagi. Ka juhul, kui Ta ilmub meie ette materiaalse energia kujul, võib Ta selle energia muuta kohe vaimseks. Kuna nende energiate allikas on üks, siis kasutatakse neid energiaid vastavalt energia allika tahtele. Näiteks võib tuua arcā- vigraha või Jumala kujud, mis oletatavasti on tehtud puust või kivist. Kuid need kujud ei ole siiski iidolid, millistena ründavad neid need, kes ei pea pühadusest lugu.

In our present state of imperfect material existence, we cannot see the Supreme Lord due to imperfect vision. Yet those devotees who want to see Him by means of material vision are favored by the Lord, who appears in a so-called material form to accept His devotees’ service. One should not think that such devotees, who are in the lowest stage of devotional service, are worshiping an idol. They are factually worshiping the Lord, who has agreed to appear before them in an approachable way. Nor is the arcā form fashioned according to the whims of the worshiper. This form is eternally existent with all paraphernalia. This can be actually felt by a sincere devotee, but not by an atheist.

Antud momendi ebatäiuslikus materiaalses eksistentsis ei ole me võimelised Kõigekõrgemat Jumalat nägema, kuna meie meeled on ebatäiuslikud. Sellest hoolimata ilmutab Jumal end oma armus neile, kes on Temale pühendunud ja kes soovivad Teda näha materialiseerunud kujul, et võtta vastu nende teeneid.

See ei tähenda, et Jumala teenimise alamal astmel asujad palvetaksid iidoli ees. Ei, nad palvetavad Jumala ees, kes nõustus end neile ilmutama neile mõistetaval kujul. Arcā kuju ei ole tekkinud palvetaja käsu või tuju ajel. See eksisteerib igavesti, koos kõige tema juurde kuuluvaga. Siiras pühendunu võib seda tunnetada, kuid ateist mitte kunagi.

In the Bhagavad-gītā (4.11) the Lord says that how He treats His devotee depends on the devotee’s degree of surrender. The Lord reserves the right not to reveal Himself to anyone and everyone but to show Himself only to those souls who surrender unto Him. Thus for the surrendered soul He is always within reach, whereas for the unsurrendered soul He is far, far away and cannot be approached.

"Bhagavad-gītās" (4.11) ütleb Jumal, et Ta kohtleb Temale pühendunut vastavalt tolle alandlikkusele. Ta jätab enesele õiguse mitte ilmutada end ükskõik kellele, vaid teeb seda nende puhul, kes Temale alistuvad. Seetõttu on Ta alandlikule hingele alati lähedal, kuid sellele, kes Temale ei alistu, jääb Ta alati kättesaamatuks ja kaugeks.

In this connection, two words the revealed scriptures often apply to the Lord – saguṇa (“with qualities”) and nirguṇa (“without qualities”) – are very important. The word saguṇa does not imply that when the Lord appears with perceivable qualities He must take on a material form and be subject to the laws of material nature. For Him there is no difference between the material and spiritual energies, because He is the source of all energies. As the controller of all energies, He cannot at any time be under their influence, as we are. The material energy works according to His direction; therefore He can use that energy for His purposes without ever being influenced by any of the qualities of that energy. (In this sense He is nirguṇa, “without qualities.”) Nor does the Lord become a formless entity at any time, for ultimately He is the eternal form, the primeval Lord. His impersonal aspect, or Brahman effulgence, is but the glow of His personal rays, just as the sun’s rays are the glow of the sun-god.

Sellega seoses on pühakirjas kaks tähtsat sõna: saguṇa ja nirguṇa, s.t. omadustega ja ilma omadusteta. Saguṇa ei tähenda, et Jumal alluks looduse seadustele, kuigi Ta võib ilmuda materiaalses vormis ja vastavate omadustega. Tema jaoks ei ole vahet materiaalsel ja vaimsel energial, sest Ta Ise on nende energiate allikas. Ta on erinevate energiate kontrollija ning seetõttu ei saa Tema kunagi olla nende energiate poolt mõjutatud, nii nagu seda oleme meie. Materiaalne energia toimib vastavalt Tema juhistele ning seetõttu võib Ta seda energiat kasutada, ilma, et selle energia omadused Temale mõju avaldaksid. See aga ei tähenda seda, et Temast võiks mingil hetkel saada kujutu olemus. Ta on igavene kuju, Ta on Algne Jumal. Ebaisikuline kujutus, Brahmani sära, on aga Tema Isiku kiirte sära, nii nagu päikese kiired on Päikese jumala kiirgus.

When the child saint Prahlāda Mahārāja was in the presence of his atheist father, his father asked him, “Where is your God?” When Prahlāda replied that God resides everywhere, the father angrily asked whether his God was within one of the pillars of the palace, and the child said yes. At once the atheist king shattered the pillar in front of him to pieces, and the Lord instantly appeared as Nṛsiṁha, the half-man, half-lion incarnation, and killed the atheist king. Thus the Lord is within everything, and He creates everything by His different energies. Through His inconceivable powers He can appear at any place in order to favor His sincere devotee. Lord Nṛsiṁha appeared from within the pillar not by the order of the atheist king but by the wish of His devotee Prahlāda. An atheist cannot order the Lord to appear, but the Lord will appear anywhere and everywhere to show mercy to His devotee. The Bhagavad-gītā (4.8) similarly states that the Lord appears in order to vanquish nonbelievers and protect believers. Of course, the Lord has sufficient energies and agents who can vanquish atheists, but it pleases Him to personally favor a devotee. Therefore He descends as an incarnation. Actually, He descends only to favor His devotees and not for any other purpose.

Pühakust poisi, Prahlāda Mahārāja, ateistist isa küsis: "Kus on su Jumal?", — laps vastas, et Jumal on kõikjal. Seepeale küsis isa vihaselt, et kas Jumal on lossi tugisambas. Laps vastas jaatavalt. Ateistist kuningas purustas samba, ning siis ilmus sambast Jumal Nṛsiṁha kujul (pool-inimene, pool-lõvi kehastus) ja tappis kuninga. See näitab, et Jumal on kõiges, mis on loodud Tema erinevate energiate poolt. Tänu oma kõikvõimsusele võib Ta ilmuda ükskõik kuhu, et aidata Temale pühendunut. Jumal Nrsimha ei ilmu nud sambasse mitte ateistist kuninga käsu peale, vaid pühendunud Prahlāda soovil. Ateist ei saa käsutada Jumalat ilmuda, kuid Jumal võib ilmuda ükskõik kuhu, et näidata oma armu Temale pühendunu suhtes. "Bhagavad-gītā" (4.8) kinnitab, et Jumal ilmub võitma uskmatuid ja kaitsma usklikke. Uskmatute üle võidu saavutamiseks on Jumalal küllaldaselt vahendeid, kuid pühendunule oma armu näitamine on meeldiv ülesanne ja seetõttu laskub Ta kehastunud kujul. Ta teeb seda vaid armust pühendunute suhtes.

In the Brahma-saṁhitā (5.35) it is said that Govinda, the primeval Lord, enters everything by His plenary portion. He enters the universe as well as all the atoms of the universe. He is outside in His virāṭ form, and He is within everything as antaryāmī. As antaryāmī He witnesses everything that is going on, and He awards us the results of our actions as karma-phala. We ourselves may forget what we have done in previous lives, but because the Lord witnesses our actions, the results of our actions are always there, and we have to undergo the reactions nonetheless.

"Brahma-saṁhitās" on öeldud, et Govinda on kõigis osades täiuslik, vastavalt osade suurusele. Ta on kogu universumis, kuid Ta on ka selle universumi aatomis. Väljaspool on Ta virāṭa ning seespool on Ta antaryāmi kujul. Antaryāmina on Ta kõigi meie tegude tunnistaja ning Temalt saame me oma tegude tagajärjed karma- phala näol. Me ise võime unustada, mida me oleme teinud oma eelmistes eludes, kuid kuna Jumal on meie tegude tunnistajaks, siis saame me oma tegude tagajärjed alati enestega kaasa.

The fact is that there is nothing but God within and without. Everything is a manifestation of His different energies, like the heat and light emanating from a fire, and in this way there is a oneness among His diverse energies. Although there is oneness, however, the Lord in His personal form still enjoys unlimitedly all the pleasures enjoyed minutely by the tiny part-and-parcel living entities.

Tõeliselt ei ole aga ei seespool ega väljaspool midagi peale Jumala. Kõik on Tema erinevate energiate avaldus, samuti nagu tule puhul soojus ja valgus, mis näitab, et mitmesugused energiad on ühesed. Hoolimata kõige üksolemisest naudib Jumal isiku kujul kõike, mis valmistab naudingut elavate olendite vähestele meeltele.