TEXT 9

Devanagari

कविं पुराणमनुशासितार-
मणोरणीयांसमनुस्मरेद्य: ।
सर्वस्य धातारमचिन्त्यरूप-
मादित्यवर्णं तमस: परस्तात् ॥ ९ ॥

Text

Tekst

kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt

Synonyms

kavim — the one who knows everything; purāṇam — the oldest; anuśāsitāram — the controller; aṇoḥ — than the atom; aṇīyāṁsam — smaller; anusmaret — always thinks of; yaḥ — one who; sarvasya — of everything; dhātāram — the maintainer; acintya — inconceivable; rūpam — whose form; āditya-varṇam — luminous like the sun; tamasaḥ — to darkness; parastāt — transcendental.

kavim — seda, kes teab kõike; purāṇam — vanimat; anuśāsitāram — kontrollijat; aṇoḥ — kui aatom; aṇīyāṁsam — väiksemat; anusmaret — mõtleb alati; yaḥ — see, kes; sarvasya — kõige; dhātāram — alalhoidjat; acintya — käsitlematu; rūpam — kelle kuju; āditya-varṇam — helendavat kui päike; tamasaḥ — pimeduse suhtes; parastāt — transtsendentaalsest.

Translation

One should meditate upon the Supreme Person as the one who knows everything, as He who is the oldest, who is the controller, who is smaller than the smallest, who is the maintainer of everything, who is beyond all material conception, who is inconceivable, and who is always a person. He is luminous like the sun, and He is transcendental, beyond this material nature.

Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.

Purport

The process of thinking of the Supreme is mentioned in this verse. The foremost point is that He is not impersonal or void. One cannot meditate on something impersonal or void. That is very difficult. The process of thinking of Kṛṣṇa, however, is very easy and is factually stated herein. First of all, the Lord is puruṣa, a person – we think of the person Rāma and the person Kṛṣṇa. And whether one thinks of Rāma or of Kṛṣṇa, what He is like is described in this verse of Bhagavad-gītā. The Lord is kavi; that is, He knows past, present and future and therefore knows everything. He is the oldest personality because He is the origin of everything; everything is born out of Him. He is also the supreme controller of the universe, and He is the maintainer and instructor of humanity. He is smaller than the smallest. The living entity is one ten-thousandth part of the tip of a hair, but the Lord is so inconceivably small that He enters into the heart of this particle. Therefore He is called smaller than the smallest. As the Supreme, He can enter into the atom and into the heart of the smallest and control him as the Supersoul. Although so small, He is still all-pervading and is maintaining everything. By Him all these planetary systems are sustained. We often wonder how these big planets are floating in the air. It is stated here that the Supreme Lord, by His inconceivable energy, is sustaining all these big planets and systems of galaxies. The word acintya (“inconceivable”) is very significant in this connection. God’s energy is beyond our conception, beyond our thinking jurisdiction, and is therefore called inconceivable (acintya). Who can argue this point? He pervades this material world and yet is beyond it. We cannot comprehend even this material world, which is insignificant compared to the spiritual world – so how can we comprehend what is beyond? Acintya means that which is beyond this material world, that which our argument, logic and philosophical speculation cannot touch, that which is inconceivable. Therefore intelligent persons, avoiding useless argument and speculation, should accept what is stated in scriptures like the Vedas, Bhagavad-gītā and Śrīmad-Bhāgavatam and follow the principles they set down. This will lead one to understanding.

Selles värsis selgitatakse Kõigekõrgemast mõtlemise protsessi. Olulisim on mõista, et Kõigekõrgem pole tühjus ega midagi impersonaalset. Pole võimalik mediteerida tühjusest või millestki impersonaalsest. See on väga raske. Kṛṣṇast mõtlemise protsess on seevastu väga lihtne ning seda selgitataksegi käesolevas värsis. Jumal on esiteks puruṣa, isik, nagu Rāma või Kṛṣṇa. Ning olenemata sellest, kas me mõtleme Rāmast või Kṛṣṇast, kirjeldatakse selles „Bhagavad-gītā" värsis meile, milline isik on Jumal. Jumal on kavi, see tähendab, et Ta teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, mis tähendab omakorda, et Ta teab kõike. Ta on vanim isiksus, sest Tema on kõige alge. Kõik on sündinud Temast. Ta on ka universumi kõrgeim kontrollija ning inimkonna alalhoidja ja juhendaja. Ta on väikseimast väiksem. Elusolendi suurus on üks kümnetuhandik juuksekarva otsast, kuid Jumal on nii käsitlematult väike, et mahub selle osakese südamesse. Seetõttu öeldakse, et Ta on väikseimast väiksem. Kuna Ta on Kõrgeim, võib Ta tungida aatomisse ja väikseima olendi südamesse ning kontrollida teda kui Ülihing. Ehkki Ta on nii väike, on Ta kõikeläbiv ning kõike alalhoidev. Kõiki neid planetaarsüsteeme hoiab alal Tema. Tihtipeale me imestame, kuidas need suured planeedid avaruses hõljuvad. Käesolevas värsis öeldakse, et Oma käsitlematu energia abil hoiab kõiki neid suuri planeete ja galaktikaid ülal Jumal. Sellega seoses on väga oluline sõna acintya (käsitlematu). Jumala energia jääb väljapoole meie arusaamasid, väljapoole meie mõtlemisvõimet ning seepärast öeldakse, et see on käsitlematu. Kes saaks seda vaidlustada? Ta läbib seda materiaalset maailma, jäädes sellegipoolest sellest kõrgemale. Me ei suuda mõista isegi seda materiaalset maailma, mis on täiesti tühine vaimse maailmaga võrreldes – kuidas saaksime me siis mõista veel midagi, mis jääb sellest väljapoole? Acintya viitab materiaalsest maailmast väljapoole jäävale, mida meie tõendused, loogika ega filosoofilised teooriad ei suuda määratleda, mis on meie jaoks käsitlematu. Seepärast peaksid arukad inimesed vältima kasutut vaidlemist ja spekuleerimist, aktsepteerides seda, mida on öeldud pühakirjades nagu „Vedad", „Bhagavad-gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatam" ning järgides nendes antud põhimõtteid. See on tee mõistmisele.