TEXT 24

Devanagari

अग्न‍िर्ज्योतिरह: शुक्ल‍ः षण्मासा उत्तरायणम् ।
तत्र प्रयाता गच्छन्ति ब्रह्म ब्रह्मविदो जना: ॥ २४ ॥

Text

Tekst

agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ

Synonyms

agniḥ — fire; jyotiḥ — light; ahaḥ — day; śuklaḥ — the white fortnight; ṣaṭ-māsāḥ — the six months; uttara-ayanam — when the sun passes on the northern side; tatra — there; prayātāḥ — those who pass away; gacchanti — go; brahma — to the Absolute; brahma-vidaḥ — who know the Absolute; janāḥ — persons.

agniḥ — tuli; jyotiḥ — valgus; ahaḥ — päev; śuklaḥ — kaks valget nädalat; ṣaṭ-māsāḥ — kuus kuud; uttara-ayanam — kui Päike möödub Maast põhja poolt; tatra — seal; prayātāḥ — need, kes surevad; gacchanti — lähevad; brahma — Absoluudi juurde; brahma-vidaḥ — kes tunnevad Absoluuti; janāḥ — isikud.

Translation

Those who know the Supreme Brahman attain that Supreme by passing away from the world during the influence of the fiery god, in the light, at an auspicious moment of the day, during the fortnight of the waxing moon, or during the six months when the sun travels in the north.

Need, kes tunnevad Kõigekõrgemat Brahmanit, jõuavad Temani, kui nad lahkuvad siit maailmast tulejumaluse valitsemise ajal, valgel ajal, päeva soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub põhja pool.

Purport

When fire, light, day and the fortnight of the moon are mentioned, it is to be understood that over all of them there are various presiding deities who make arrangements for the passage of the soul. At the time of death, the mind carries one on the path to a new life. If one leaves the body at the time designated above, either accidentally or by arrangement, it is possible for him to attain the impersonal brahma-jyotir. Mystics who are advanced in yoga practice can arrange the time and place to leave the body. Others have no control – if by accident they leave at an auspicious moment, then they will not return to the cycle of birth and death, but otherwise there is every possibility that they will have to return. However, for the pure devotee in Kṛṣṇa consciousness, there is no fear of returning, whether he leaves the body at an auspicious or inauspicious moment, by accident or arrangement.

Kui räägitakse tulest, valgusest, päevast ja kasvava kuu kahest nädalast, tuleb mõista, et kõiki neid valitsevad erinevad jumalused, kes juhivad hinge tema kehast lahkumise hetkel. Surmahetkel juhib mõistus elusolendi uude ellu. Kui ta lahkub kehast eespool nimetatud ajal, kas juhuslikult või tahtlikult, on tal võimalik jõuda impersonaalsesse brahmajyotisse. Jooga praktiseerimises kõrgelt arenenud müstikud suudavad oma kehast lahkumise hetke ja paiga ise valida. Teised seda teha ei suuda – kui nad lahkuvad kehast juhuslikult soodsal hetkel, siis ei pea nad pöörduma tagasi sünni ja surma ahelaisse, kuid vastasel juhul on nad sunnitud seda tegema. Puhas Kṛṣṇa teadvuses viibiv pühendunu ei pea aga kartma siia maailma tagasipöördumist, olenemata sellest, kas ta lahkub oma kehast soodsal või ebasoodsal hetkel, juhuslikult või tahtlikult.