Skip to main content

TEXT 4

TEXT 4

Devanagari

Devanagari

भूमिरापोऽनलो वायु: खं मनो बुद्धिरेव च ।
अहङ्कार इतीयं मे भिन्ना प्रकृतिरष्टधा ॥ ४ ॥

Text

Tekst

bhūmir āpo ’nalo vāyuḥ
khaṁ mano buddhir eva ca
ahaṅkāra itīyaṁ me
bhinnā prakṛtir aṣṭadhā
bhūmir āpo ’nalo vāyuḥ
khaṁ mano buddhir eva ca
ahaṅkāra itīyaṁ me
bhinnā prakṛtir aṣṭadhā

Synonyms

Synonyms

bhūmiḥ — earth; āpaḥ — water; analaḥ — fire; vāyuḥ — air; kham — ether; manaḥ — mind; buddhiḥ — intelligence; eva — certainly; ca — and; ahaṅkāraḥ — false ego; iti — thus; iyam — all these; me — My; bhinnā — separated; prakṛtiḥ — energies; aṣṭadhā — eightfold.

bhūmiḥ — maa; āpaḥ — vesi; analaḥ — tuli; vāyuḥ — õhk; kham — eeter; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — arukus; eva — kindlasti; ca — ja; ahāṅkāraḥ — vale ego; iti — sedasi; iyam — kõik need; me — Minu; bhinnā — lahusseisvad; prakṛtiḥ — energiad; aṣṭadhā — kokku kaheksa.

Translation

Translation

Earth, water, fire, air, ether, mind, intelligence and false ego – all together these eight constitute My separated material energies.

Maa, vesi, tuli, õhk, eeter, mõistus, arukus ja vale ego – kõik need kaheksa on Minu erinevad materiaalsed energiad.

Purport

Purport

The science of God analyzes the constitutional position of God and His diverse energies. Material nature is called prakṛti, or the energy of the Lord in His different puruṣa incarnations (expansions) as described in the Nārada Pañcarātra, one of the Sātvata-tantras:

Teadus Jumalast analüüsib Jumala ja Tema erinevate energiate algolemuslikku positsiooni. Materiaalset loodust nimetatakse prakṛtiks ning „Sātvata- tantras" kirjeldatakse seda kui erinevate puruṣa inkarnatsioonidena (ekspansioonidena) avalduva Jumala energiat:

viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi
puruṣākhyāny atho viduḥ
ekaṁ tu mahataḥ sraṣṭṛ
dvitīyaṁ tv aṇḍa-saṁsthitam
tṛtīyaṁ sarva-bhūta-sthaṁ
tāni jñātvā vimucyate
viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi
puruṣākhyāny atho viduḥ
ekaṁ tu mahataḥ sraṣṭṛ
dvitīyaṁ tv aṇḍa-saṁsthitam
tṛtīyaṁ sarva-bhūta-sthaṁ
tāni jñātvā vimucyate

“For material creation, Lord Kṛṣṇa’s plenary expansion assumes three Viṣṇus. The first one, Mahā-viṣṇu, creates the total material energy, known as the mahat-tattva. The second, Garbhodaka-śāyī Viṣṇu, enters into all the universes to create diversities in each of them. The third, Kṣīrodaka-śāyī Viṣṇu, is diffused as the all-pervading Supersoul in all the universes and is known as Paramātmā. He is present even within the atoms. Anyone who knows these three Viṣṇus can be liberated from material entanglement.”

„Materiaalse maailma loomiseks omandab Jumal Kṛṣṇa Oma täieliku ekspansioonina kolme Viṣṇu kuju. Esimene neist, Mahā-Viṣṇu, loob kogu materiaalse energia, mida tuntakse mahat-tattva nime all. Teine, Garbhodakaśāyī Viṣṇu, siseneb kõikidesse universumitesse, et tekitada seal mitmekesisus. Kolmas, Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu, viibib kõikides universumites kui kõikeläbiv Ülihing, Paramātmā. Ta asub isegi aatomites. Igaüks, kes tunneb neid kolme Viṣṇut, võib saavutada vabanemise materiaalsetest köidikutest."

This material world is a temporary manifestation of one of the energies of the Lord. All the activities of the material world are directed by these three Viṣṇu expansions of Lord Kṛṣṇa. These puruṣas are called incarnations. Generally one who does not know the science of God (Kṛṣṇa) assumes that this material world is for the enjoyment of the living entities and that the living entities are the puruṣas – the causes, controllers and enjoyers of the material energy. According to Bhagavad-gītā this atheistic conclusion is false. In the verse under discussion it is stated that Kṛṣṇa is the original cause of the material manifestation. Śrīmad-Bhāgavatam also confirms this. The ingredients of the material manifestation are separated energies of the Lord. Even the brahma-jyotir, which is the ultimate goal of the impersonalists, is a spiritual energy manifested in the spiritual sky. There are no spiritual diversities in the brahma-jyotir as there are in the Vaikuṇṭha-lokas, and the impersonalist accepts this brahma-jyotir as the ultimate eternal goal. The Paramātmā manifestation is also a temporary all-pervasive aspect of the Kṣīrodaka-śāyī Viṣṇu. The Paramātmā manifestation is not eternal in the spiritual world. Therefore the factual Absolute Truth is the Supreme Personality of Godhead Kṛṣṇa. He is the complete energetic person, and He possesses different separated and internal energies.

See materiaalne maailm on Jumala ühe energia ajutine avaldumine. Kõiki materiaalse maailma tegevusi juhivad Jumal Śrī Kṛṣṇa eespool nimetatud kolm ekspansiooni, kolm Viṣṇut. Neid puruṣaid nimetatakse inkarnatsioonideks. Need, kes ei tunne teadust Jumalast (Kṛṣṇast), arvavad, et see materiaalne maailm on mõeldud elusolenditele naudingu pakkumiseks, ning et elusolendid on puruṣad – materiaalse energia põhjused, valitsejad ja nautijad. „Bhagavad-gītā" kinnituste kohaselt on selline ateistlik järeldus ekslik. Vaatlusaluses värsis öeldakse, et Kṛṣṇa on kogu materiaalse avaldumise algne põhjus. Seda kinnitatakse ka „Śrīmad- Bhāgavatamis". Materiaalse avaldumise koostisosad on Jumala erinevad energiad. Isegi brahmajyoti, impersonalistide lõppeesmärk, on vaimses taevas avalduv vaimne energia. Brahmajyotis ei ole erinevalt Vaikuṇṭha planeetidest vaimset mitmekesisust, kuid impersonalistid seavad selle brahmajyoti endale lõppeesmärgiks. Paramātmā avaldumine on samuti Kṣīrodakaśāyi Viṣṇu ajutine kõikeläbiv aspekt. Paramātmā avaldumine pole igavene, kuna see ei eksisteeri vaimses maailmas. Seega on Absoluutne Tõde tegelikult Jumala Kõrgeim Isiksus Kṛṣṇa. Ta on täiuslik, energiaid omav isiksus, kellele kuuluvad erinevad lahusseisvad ja sisemised energiad.

In the material energy, the principal manifestations are eight, as above mentioned. Out of these, the first five manifestations, namely earth, water, fire, air and sky, are called the five gigantic creations or the gross creations, within which the five sense objects are included. They are the manifestations of physical sound, touch, form, taste and smell. Material science comprises these ten items and nothing more. But the other three items, namely mind, intelligence and false ego, are neglected by the materialists. Philosophers who deal with mental activities are also not perfect in knowledge because they do not know the ultimate source, Kṛṣṇa. The false ego – “I am,” and “It is mine,” which constitute the basic principle of material existence – includes ten sense organs for material activities. Intelligence refers to the total material creation, called the mahat-tattva. Therefore from the eight separated energies of the Lord are manifest the twenty-four elements of the material world, which are the subject matter of Sāṅkhya atheistic philosophy; they are originally offshoots from Kṛṣṇa’s energies and are separated from Him, but atheistic Sāṅkhya philosophers with a poor fund of knowledge do not know Kṛṣṇa as the cause of all causes. The subject matter for discussion in the Sāṅkhya philosophy is only the manifestation of the external energy of Kṛṣṇa, as it is described in the Bhagavad-gītā.

Nagu eespool mainitud, koosneb materiaalne energia põhimõtteliselt kaheksast erinevast avaldumisest. Neist kaheksast nimetatakse esimest viit, nimelt maad, vett, tuld, õhku ja taevast, viieks hiiglaslikuks loomeks või jämedakoeliseks loomeks, mille hulka kuuluvad ka viie meele ihaldusobjektid. Need on füüsilise heli, puudutuse, kuju, maitse ja lõhna avaldumised. Materialistlik teadus uurib üksnes neid kümmet elementi, heites kõrvale ülejäänud kolm avaldumist, nimelt mõistuse, arukuse ja vale ego. Filosoofid, kes tegelevad mõttetegevusega, ei oma samuti täiuslikke teadmisi, sest nad ei tea kõige algset allikat – Kṛṣṇat. Vale ego – arusaamad „Mina olen" ja „See on minu oma", mis on materiaalse eksistentsi peamine alus – hõlmab ka kümmet materiaalsete tegevuste jaoks mõeldud meeleelundit. Arukus viitab kogu materiaalsele loomele, mida nimetatakse mahat-tattvaks. Jumala kaheksast eraldiseisvast energiast avalduvad materiaalse maailma kakskümmend neli elementi, mis on ateistliku sāṅkhya filosoofia uurimisobjektideks. Need kakskümmend neli elementi lähtuvad Kṛṣṇast ning seisavad Temast eraldi, kuid ateistliku sāṅkhya filosoofia järgijad, kelle teadmiste pagas on vähene, ei tea, et Kṛṣṇa on kõikide põhjuste põhjus. „Bhagavad-gītās" selgitatakse, et sāṅkhya filosoofia uurimisobjekt on vaid Kṛṣṇa välise energia avaldumine.