Skip to main content

TEXT 30

TEXT 30

Devanagari

Devanagari

साधिभूताधिदैवं मां साधियज्ञं च ये विदु: ।
प्रयाणकालेऽपि च मां ते विदुर्युक्तचेतस: ॥ ३० ॥

Text

Tekst

sādhibhūtādhidaivaṁ māṁ
sādhiyajñaṁ ca ye viduḥ
prayāṇa-kāle ’pi ca māṁ
te vidur yukta-cetasaḥ
sādhibhūtādhidaivaṁ māṁ
sādhiyajñaṁ ca ye viduḥ
prayāṇa-kāle ’pi ca māṁ
te vidur yukta-cetasaḥ

Synonyms

Synonyms

sa-adhibhūta — and the governing principle of the material manifestation; adhidaivam — governing all the demigods; mām — Me; sa-adhiyajñam — and governing all sacrifices; ca — also; ye — those who; viduḥ — know; prayāṇa — of death; kāle — at the time; api — even; ca — and; mām — Me; te — they; viduḥ — know; yukta-cetasaḥ — their minds engaged in Me.

sa-adhibhūta — ja materiaalset avaldumist läbiv põhimõtet; adhidaivam — kõiki pooljumalaid valitsevat; mām — Mind; sa-adhiyajñam — ja kõiki ohverdusi valitsevat; ca — samuti; ye — need, kes; viduḥ — teavad; prayāṇa — surma; kāle — hetkel; api — isegi; ca — ja; mām — Mind; te — nemad; viduḥ — teavad; yukta-cetasaḥ — nende mõistused on keskendunud Minule.

Translation

Translation

Those in full consciousness of Me, who know Me, the Supreme Lord, to be the governing principle of the material manifestation, of the demigods, and of all methods of sacrifice, can understand and know Me, the Supreme Personality of Godhead, even at the time of death.

Need, kes viibivad täielikult Minu teadvuses, kes teavad, et Mina, Kõigekõrgem Jumal, olen materiaalset avaldumist, pooljumalaid ning kõiki ohverdusi läbiv põhimõte, suudavad mõista ja tunda Mind, Jumala Kõrgeimat Isiksust, isegi oma surmahetkel.

Purport

Purport

Persons acting in Kṛṣṇa consciousness are never deviated from the path of entirely understanding the Supreme Personality of Godhead. In the transcendental association of Kṛṣṇa consciousness, one can understand how the Supreme Lord is the governing principle of the material manifestation and even of the demigods. Gradually, by such transcendental association, one becomes convinced of the Supreme Personality of Godhead, and at the time of death such a Kṛṣṇa conscious person can never forget Kṛṣṇa. Naturally he is thus promoted to the planet of the Supreme Lord, Goloka Vṛndāvana.

Kṛṣṇa teadvuses tegutsevad inimesed ei kaldu kunagi kõrvale Jumala Kõrgeima Isiksuse täieliku mõistmise teelt. Omades transtsendentaalseid suhteid Kṛṣṇat teadvustavate isiksustega suudab inimene mõista, et Kõigekõrgem Jumal on materiaalset avaldumist ja isegi pooljumalaid läbiv põhimõte. Transtsendentaalsetes suhetes viibides veendub inimene järk-järgult Jumala Kõrgeimas Isiksuses, ning selline Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei unusta Kṛṣṇat isegi surma hetkel. Loomulikult tõuseb selline inimene Kõigekõrgema Jumala planeedile, Goloka Vṛndāvanale.

This Seventh Chapter particularly explains how one can become a fully Kṛṣṇa conscious person. The beginning of Kṛṣṇa consciousness is association of persons who are Kṛṣṇa conscious. Such association is spiritual and puts one directly in touch with the Supreme Lord, and, by His grace, one can understand Kṛṣṇa to be the Supreme Personality of Godhead. At the same time one can really understand the constitutional position of the living entity and how the living entity forgets Kṛṣṇa and becomes entangled in material activities. By gradual development of Kṛṣṇa consciousness in good association, the living entity can understand that due to forgetfulness of Kṛṣṇa he has become conditioned by the laws of material nature. He can also understand that this human form of life is an opportunity to regain Kṛṣṇa consciousness and that it should be fully utilized to attain the causeless mercy of the Supreme Lord.

Käesolevas seitsmendas peatükis selgitati eelkõige seda, kuidas inimene võib jõuda täieliku Kṛṣṇa teadvuseni. Kṛṣṇa teadvuse arendamine algab suhtlemisest Kṛṣṇa teadvuses viibivate inimestega. Selline suhtlemine on vaimne ning see viib inimese otsesesse kokkupuutesse Kõigekõrgema Jumalaga. Jumala armu läbi mõistab inimene, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Sedasi mõistab inimene ka seda, milline on elusolendi algolemuslik positsioon ning kuidas elusolend unustab Kṛṣṇa ning satub materiaalsete tegevuste köidikuisse. Headtoovates suhetes viibides, järk-järgult Kṛṣṇa teadvust arendades, mõistab elusolend, et Kṛṣṇa unustamise tõttu on ta muutunud materiaalse looduse seadustest sõltuvaks. Samuti mõistab ta, et elu inimkehas on võimalus taastada Kṛṣṇa teadvus ning et see võimalus tuleb lõpuni ära kasutada, et saada osa Kõigekõrgema Jumala põhjendamatust armust.

Many subjects have been discussed in this chapter: the man in distress, the inquisitive man, the man in want of material necessities, knowledge of Brahman, knowledge of Paramātmā, liberation from birth, death and diseases, and worship of the Supreme Lord. However, he who is actually elevated in Kṛṣṇa consciousness does not care for the different processes. He simply directly engages himself in activities of Kṛṣṇa consciousness and thereby factually attains his constitutional position as an eternal servitor of Lord Kṛṣṇa. In such a situation he takes pleasure in hearing and glorifying the Supreme Lord in pure devotional service. He is convinced that by his doing so, all his objectives will be fulfilled. This determined faith is called dṛḍha-vrata, and it is the beginning of bhakti-yoga, or transcendental loving service. That is the verdict of all scriptures. This Seventh Chapter of the Bhagavad-gītā is the substance of that conviction.

Selles peatükis arutati paljusid teemasid: kannatusi kogevad inimesed; uudishimulikud inimesed; materiaalset puudust tundvad inimesed; teadmised Brahmanist; teadmised Paramātmāst; sünnist, surmast ja haigustest vabanemine; ning Kõigekõrgema Jumala teenimine. Ometigi see, kes on tõusnud Kṛṣṇa teadvusse, ei hooli nendest erinevatest protsessidest. Ta rakendab end otseselt Kṛṣṇa teadvuse tegevustesse, saavutades sel moel tõepoolest oma algolemusliku positsiooni Jumal Kṛṣṇa igavese teenrina. Sellises puhtas pühendunud teenimise seisundis naudib ta Kõigekõrgema Jumalaga seotud lugude ja õpetuste kuulamist ning Tema ülistamist. Ta on veendunud, et sedasi toimides täituvad kõik tema soovid. Sellist kindlat usku nimetatakse dṛḍha-vrataks, ning see on bhakti-jooga, ehk transtsendentaalse armastusliku teenimise alguseks. Seda kinnitavad kõik pühakirjad. Käesolev „Bhagavad-gītā" seitsmes peatükk on selle veendumuse tuum.

Thus end the Bhaktivedanta Purports to the Seventh Chapter of the Śrīmad Bhagavad-gītā in the matter of Knowledge of the Absolute.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" seitsmendale peatükile, mis käsitlesid teadmisi Absoluudist.