TEXT 16

Devanagari

चतुर्विधा भजन्ते मां जना: सुकृतिनोऽर्जुन ।
आर्तो जिज्ञासुरर्थार्थी ज्ञानी च भरतर्षभ ॥ १६ ॥

Text

Tekst

catur-vidhā bhajante māṁ
janāḥ su-kṛtino ’rjuna
ārto jijñāsur arthārthī
jñānī ca bharatarṣabha

Synonyms

catuḥ-vidhāḥ — four kinds of; bhajante — render services; mām — unto Me; janāḥ — persons; su-kṛtinaḥ — those who are pious; arjuna — O Arjuna; ārtaḥ — the distressed; jijñāsuḥ — the inquisitive; artha-arthī — one who desires material gain; jñānī — one who knows things as they are; ca — also; bharata-ṛṣabha — O great one amongst the descendants of Bharata.

catuḥ-vidhāḥ — nelja liiki; bhajante — teenivad; mām — Mind; janāḥ — isikud; su-kṛtinaḥ — need, kes on jumalakartlikud; arjuna — oo, Arjuna; ārtaḥ — ahastuses viibija; jijñāsuḥ — uudishimulik; artha-arthī — see, kes ihaldab materiaalset kasu; jñānī — asjade tegeliku olemuse tundja; ca — samuti; bharata-ṛṣabha — oo, võimsaim Bharata järglaste hulgas.

Translation

O best among the Bhāratas, four kinds of pious men begin to render devotional service unto Me – the distressed, the desirer of wealth, the inquisitive, and he who is searching for knowledge of the Absolute.

Oo, parim Bhāratate hulgas, nelja liiki jumalakartlikud inimesed pöörduvad Minu teenimise juurde – ahastuses viibijad, rikkuse ihaldajad, uudishimulikud inimesed ning need, kes otsivad teadmisi Absoluudist.

Purport

Unlike the miscreants, these are adherents of the regulative principles of the scriptures, and they are called su-kṛtinaḥ, or those who obey the rules and regulations of scriptures, the moral and social laws, and are, more or less, devoted to the Supreme Lord. Out of these there are four classes of men – those who are sometimes distressed, those who are in need of money, those who are sometimes inquisitive, and those who are sometimes searching after knowledge of the Absolute Truth. These persons come to the Supreme Lord for devotional service under different conditions. These are not pure devotees, because they have some aspiration to fulfill in exchange for devotional service. Pure devotional service is without aspiration and without desire for material profit. The Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.1.11) defines pure devotion thus:

Erinevalt uskmatutest järgivad need inimesed pühakirjade reguleerivaid printsiipe ning nad kannavad nimetust sukṛtinaḥ. Sukṛtinaḥ on inimene, kes järgib pühakirjade reegleid, moraalseid ja sotsiaalseid seadusi, ning on enam või vähem pühendunud Kõigekõrgemale Jumalale. Sellised inimesed jagunevad nelja kategooriasse: nendeks, kes on vahel ahastuses, nendeks, kes vajavad raha, nendeks, kes on vahel uudishimulikud ning nendeks, kes otsivad mõnikord teadmisi Absoluutsest Tõest. Need inimesed pöörduvad erinevates olukordades Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise juurde. Nad ei ole puhtad pühendunud, sest nad praktiseerivad pühendunud teenimist teatud isiklikku vastutasu ihaldades. Puhas pühendunud teenimine on vaba igasugustest taotlustest ja materiaalse kasu ihaldamisest. Śrīla Rūpa Gosvāmī määratleb „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.1.11) puhast pühendumust järgmiselt:

anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā

“One should render transcendental loving service to the Supreme Lord Kṛṣṇa favorably and without desire for material profit or gain through fruitive activities or philosophical speculation. That is called pure devotional service.”

„Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa teenimist transtsendentaalses armastuses tuleb praktiseerida heatahtlikult, ihaldamata materiaalset kasu või edu oma töö viljade või filosoofiliste spekulatsioonide kaudu. Sellist tegevust nimetatakse puhtaks pühendunud teenimiseks."

When these four kinds of persons come to the Supreme Lord for devotional service and are completely purified by the association of a pure devotee, they also become pure devotees. As far as the miscreants are concerned, for them devotional service is very difficult because their lives are selfish, irregular and without spiritual goals. But even some of them, by chance, when they come in contact with a pure devotee, also become pure devotees.

Kui need neli kategooriat inimesi tulevad Kõigekõrgema Jumala juurde, et Teda pühendunult teenida ning puhastuvad täielikult puhta pühendunuga suhtlemise läbi, saavad nemadki puhasteks pühendunuteks. Mis puutub uskmatutesse, siis nende jaoks on pühendunud teenimine väga raske, sest nad elavad isekat elu ilma regulatsioonide ja vaimsete eesmärkideta. Kuid isegi nendest võivad mõned saada puhasteks pühendunuteks, kui nad peaksid juhuse läbi sattuma kokku puhta pühendunuga.

Those who are always busy with fruitive activities come to the Lord in material distress and at that time associate with pure devotees and become, in their distress, devotees of the Lord. Those who are simply frustrated also come sometimes to associate with the pure devotees and become inquisitive to know about God. Similarly, when the dry philosophers are frustrated in every field of knowledge, they sometimes want to learn of God, and they come to the Supreme Lord to render devotional service and thus transcend knowledge of the impersonal Brahman and the localized Paramātmā and come to the personal conception of Godhead by the grace of the Supreme Lord or His pure devotee. On the whole, when the distressed, the inquisitive, the seekers of knowledge, and those who are in need of money are free from all material desires, and when they fully understand that material remuneration has nothing to do with spiritual improvement, they become pure devotees. As long as such a purified stage is not attained, devotees in transcendental service to the Lord are tainted with fruitive activities, the search for mundane knowledge, etc. So one has to transcend all this before one can come to the stage of pure devotional service.

Need, kes on pidevalt hõivatud karmaliste tegevustega, pöörduvad Jumala poole materiaalses hädas ning kui nad sellel ahastuse hetkel suhtlevad puhaste pühendunutega, saavad nad Jumala pühendunuteks. Kui elus pettunud inimesed satuvad suhtlema puhaste pühendunutega, tekib neis huvi Jumala vastu. Kui kuiva filosoofiat uurivad inimesed pettuvad igas teadusvaldkonnas, tekib neis mõnikord huvi Jumalast kõnelevate teadmiste vastu ning nad pöörduvad Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise poole, tõustes sedasi kõrgemale teadmistest impersonaalsest Brahmanist ja iga elusolendi südames viibivast Paramātmāst ning jõudes Kõigekõrgema Jumala või Tema puhta pühendunu armust Jumala isiksusliku kontseptsiooni juurde. Kui hädas olijad, uudishimulikud inimesed, teadmiste otsijad ning raha vajajad vabanevad kõikidest materiaalsetest soovidest ja mõistavad täielikult, et materiaalsel edul pole midagi ühist vaimse arenguga, siis saavad nad puhasteks pühendunuteks. Seni, kuni pühendunu ei ole jõudnud sellisele puhtale tasandile, on tema poolt sooritatav Jumala transtsendentaalne teenimine määrdunud karmaliste tegevuste, ilmalike teadmiste otsimise ja muu sellisega. Seega tuleb puhta pühendunud teenimiseni jõudmiseks esmalt kõikidest taolistest tegevustest kõrgemale tõusta.