TEXT 34

Devanagari

चञ्चलं हि मन: कृष्ण प्रमाथि बलवद्दृढम् ।
तस्याहं निग्रहं मन्ये वायोरिव सुदुष्करम् ॥ ३४ ॥

Text

Tekst

cañcalaṁ hi manaḥ kṛṣṇa
pramāthi balavad dṛḍham
tasyāhaṁ nigrahaṁ manye
vāyor iva su-duṣkaram

Synonyms

cañcalam — flickering; hi — certainly; manaḥ — mind; kṛṣṇa — O Kṛṣṇa; pramāthi — agitating; bala-vat — strong; dṛḍham — obstinate; tasya — its; aham — I; nigraham — subduing; manye — think; vāyoḥ — of the wind; iva — like; su-duṣkaram — difficult.

cañcalam — värelev; hi — kindlasti; manaḥ — mõistus; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; pramāthi — ärritav; bala-vat — tugev; dṛḍham — kangekaelne; tasya — selle; aham — mina; nigraham — alistamine; manye — arvan; vāyoḥ — tuule; iva — nagu; su-duṣkaram — raske.

Translation

The mind is restless, turbulent, obstinate and very strong, O Kṛṣṇa, and to subdue it, I think, is more difficult than controlling the wind.

Oo, Kṛṣṇa, mõistus on rahutu, tormakas, kangekaelne ja väga tugev, ning selle alistamine tundub mulle raskem kui tuule valitsemine.

Purport

The mind is so strong and obstinate that it sometimes overcomes the intelligence, although the mind is supposed to be subservient to the intelligence. For a man in the practical world who has to fight so many opposing elements, it is certainly very difficult to control the mind. Artificially, one may establish a mental equilibrium toward both friend and enemy, but ultimately no worldly man can do so, for this is more difficult than controlling the raging wind. In the Vedic literature (Kaṭha Upaniṣad 1.3.3–4) it is said:

Mõistus on sedavõrd tugev ja kangekaelne, et vahel saab see võimust arukuse üle, ehkki mõistust peetakse arukusele alluvaks. Argielus, pidevalt paljude takistustega silmitsi sattuva inimese jaoks on mõistuse kontrollimine kindlasti väga raske. Kunstlikult võidakse nii sõpra kui vaenlasesse võrdselt erapooletult suhtuda, kuid lõputult pole see ühegi ilmaliku inimese jaoks võimalik, sest see on raskem kui tormituule kontrollimine. Vedakirjanduses („Kaṭha Upaniṣad" 1.3.3 – 4) öeldakse:

ātmānaṁ rathinaṁ viddhi
śarīraṁ ratham eva ca
buddhiṁ tu sārathiṁ viddhi
manaḥ pragraham eva ca

indriyāṇi hayān āhur
viṣayāṁs teṣu gocarān
ātmendriya-mano-yuktaṁ
bhoktety āhur manīṣiṇaḥ

“The individual is the passenger in the car of the material body, and intelligence is the driver. Mind is the driving instrument, and the senses are the horses. The self is thus the enjoyer or sufferer in the association of the mind and senses. So it is understood by great thinkers.” Intelligence is supposed to direct the mind, but the mind is so strong and obstinate that it often overcomes even one’s own intelligence, as an acute infection may surpass the efficacy of medicine. Such a strong mind is supposed to be controlled by the practice of yoga, but such practice is never practical for a worldly person like Arjuna. And what can we say of modern man? The simile used here is appropriate: one cannot capture the blowing wind. And it is even more difficult to capture the turbulent mind. The easiest way to control the mind, as suggested by Lord Caitanya, is chanting “Hare Kṛṣṇa,” the great mantra for deliverance, in all humility. The method prescribed is sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayoḥ: one must engage one’s mind fully in Kṛṣṇa. Only then will there remain no other engagements to agitate the mind.

„Elusolend on reisija materiaalse keha kaarikus ning arukus on selle juhiks. Mõistus on ohjad ja meeled on hobused. Hing on seega mõistuse ja meeltega suhtlemisel kas nautija või kannataja. Selline on suurte mõtlejate käsitlus."

Arukus peab juhtima mõistust, kuid mõistus on sedavõrd tugev ja kangekaelne, et tihtipeale saab ta võimust isegi arukuse üle, samamoodi nagu mõni haigus võib olla tugevam kõikidest ravimitest. Sellist taltsutamatut mõistust tuleb kontrollida jooga praktiseerimise läbi, kuid sellise ilmaliku inimese nagu Arjuna jaoks pole äsjakirjeldatud joogasüsteem kunagi praktiline. Ja kuidas saaks see siis olla praktiline kaasaja inimese jaoks? Käesolevas värsis on toodud sobiv võrdlus: pole võimalik ohjeldada tuult. Ning eksleva mõistuse ohjeldamine on veelgi raskem. Lihtsaim moodus mõistuse kontrollimiseks on Jumal Caitanya poolt soovitatud meetod – suure vabanemise mantra „Hare Kṛṣṇa" alandlik kordamine. See meetod on sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayoḥ – mõistuse täielik keskendamine Kṛṣṇale. Ainult siis ei jää mõistuse jaoks enam tegevusi, mis võiksid seda ärritada.