Skip to main content

TEXT 5

TEXT 5

Devanagari

Devanagari

यत्सां‍ख्यै: प्राप्यते स्थानं तद्योगैरपि गम्यते ।
एकं सां‍ख्यं च योगं च य: पश्यति स पश्यति ॥ ५ ॥

Text

Tekst

yat sāṅkhyaiḥ prāpyate sthānaṁ
tad yogair api gamyate
ekaṁ sāṅkhyaṁ ca yogaṁ ca
yaḥ paśyati sa paśyati
yat sāṅkhyaiḥ prāpyate sthānaṁ
tad yogair api gamyate
ekaṁ sāṅkhyaṁ ca yogaṁ ca
yaḥ paśyati sa paśyati

Synonyms

Synonyms

yat — what; sāṅkhyaiḥ — by means of Sāṅkhya philosophy; prāpyate — is achieved; sthānam — place; tat — that; yogaiḥ — by devotional service; api — also; gamyate — one can attain; ekam — one; sāṅkhyam — analytical study; ca — and; yogam — action in devotion; ca — and; yaḥ — one who; paśyati — sees; saḥ — he; paśyati — actually sees.

yat — mida; sāṅkhyaiḥ — sāṅkhya filosoofia abil; prāpyate — saavutatakse; sthānam — paika; tat — seda; yogaiḥ — pühendunud teenimise läbi; api — samuti; gamyate — võib saavutada; ekam — ühte; sāṅkhyam — analüütilist uurimist; ca — ja; yogam — pühendumuslikku tegevust; ca — ja; yaḥ — see, kes; paśyati — näeb; saḥ — tema; paśyati — näeb tegelikult.

Translation

Translation

One who knows that the position reached by means of analytical study can also be attained by devotional service, and who therefore sees analytical study and devotional service to be on the same level, sees things as they are.

See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.

Purport

Purport

The real purpose of philosophical research is to find the ultimate goal of life. Since the ultimate goal of life is self-realization, there is no difference between the conclusions reached by the two processes. By Sāṅkhya philosophical research one comes to the conclusion that a living entity is not a part and parcel of the material world but of the supreme spirit whole. Consequently, the spirit soul has nothing to do with the material world; his actions must be in some relation with the Supreme. When he acts in Kṛṣṇa consciousness, he is actually in his constitutional position. In the first process, Sāṅkhya, one has to become detached from matter, and in the devotional yoga process one has to attach himself to the work of Kṛṣṇa consciousness. Factually, both processes are the same, although superficially one process appears to involve detachment and the other process appears to involve attachment. Detachment from matter and attachment to Kṛṣṇa are one and the same. One who can see this sees things as they are.

Filosoofilise uurimuse tegelik eesmärk on leida elu lõplik eesmärk. Ning kuna elu lõplik eesmärk on eneseteadvustamine, ei ole kahe erineva protsessi abil saavutatavate järelduste vahel mingit erinevust. Sāṅkhya filosoofia uurimise läbi jõuab inimene järeldusele, et elusolend ei ole mitte materiaalse maailma, vaid kõrgeima vaimse terviku lahutamatu osake. Järelikult pole elusolendil materiaalse maailmaga midagi ühist ning tema tegevused peaksid olema teatud seoses Kõigekõrgemaga. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, viibib ta sisuliselt oma algolemuslikus positsioonis. Esimese protsessi, sāṅkhya läbi tuleb lahti öelda materiaalsetest kiindumustest ning pühendumusliku yoga protsessi läbi arendatakse endas kiindumust Kṛṣṇa teadvuses töötamisse. Sisuliselt on mõlemad protsessid samased, ehkki pealiskaudsel vaatlusel võib näida, et üks protsess seisneb kiindumustest lahtiütlemises, teine aga kiindumuste arendamises. Materiaalsetest kiindumustest lahtiütlemine ning Kṛṣṇasse kiindumine on aga üks ja seesama. Inimene, kes seda mõistab, näeb asju sellistena, nagu need on.