TEXT 25

Devanagari

लभन्ते ब्रह्मनिर्वाणमृषय: क्षीणकल्मषा: ।
छिन्नद्वैधा यतात्मान: सर्वभूतहिते रता: ॥ २५ ॥

Text

Tekst

labhante brahma-nirvāṇam
ṛṣayaḥ kṣīṇa-kalmaṣāḥ
chinna-dvaidhā yatātmānaḥ
sarva-bhūta-hite ratāḥ

Synonyms

labhante — achieve; brahma-nirvāṇam — liberation in the Supreme; ṛṣayaḥ — those who are active within; kṣīṇa-kalmaṣāḥ — who are devoid of all sins; chinna — having torn off; dvaidhāḥ — duality; yata-ātmānaḥ — engaged in self-realization; sarva-bhūta — for all living entities; hite — in welfare work; ratāḥ — engaged.

labhante — saavutavad; brahma-nirvāṇam — vabanemine Kõigekõrgemas; ṛṣayaḥ — need, kes on sisemiselt aktiivsed; kṣīṇa-kalmaṣāḥ — kes on vabad kõikidest pattudest; chinna — olles lahti rebinud; dvaidhāḥ — kahesus; yata-ātmānaḥ — hõivatud enese teadvustamisega; sarva-bhūta — kõikide elusolendite jaoks; hite — heategevuslikus töös; ratāḥ — hõivatud.

Translation

Those who are beyond the dualities that arise from doubts, whose minds are engaged within, who are always busy working for the welfare of all living beings and who are free from all sins achieve liberation in the Supreme.

Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.

Purport

Only a person who is fully in Kṛṣṇa consciousness can be said to be engaged in welfare work for all living entities. When a person is actually in the knowledge that Kṛṣṇa is the fountainhead of everything, then when he acts in that spirit he acts for everyone. The sufferings of humanity are due to forgetfulness of Kṛṣṇa as the supreme enjoyer, the supreme proprietor and the supreme friend. Therefore, to act to revive this consciousness within the entire human society is the highest welfare work. One cannot be engaged in such first-class welfare work without being liberated in the Supreme. A Kṛṣṇa conscious person has no doubt about the supremacy of Kṛṣṇa. He has no doubt because he is completely freed from all sins. This is the state of divine love.

Ainult täielikult Kṛṣṇa teadvuses viibivat inimest saab pidada kõikide elusolendite heaolu nimel töötavaks isiksuseks. Kui inimene tõepoolest mõistab, et kõige allikaks on Kṛṣṇa, ning kui ta töötab sellise meelestatusega, siis töötab ta kõikide heaks. Inimkonna kannatused tulenevad unustamisest, et Kṛṣṇa on kõrgeim nautija, kõrgeim omanik ning kõrgeim sõber. Seepärast on töötamine kogu ühiskonnas, sellise teadvuse taastamise nimel, kõrgeim heategevus. Sellist tööd saab teha ainult inimene, kes on saavutanud vabanemise, olles teadvustanud Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei kahtle Kṛṣṇa ülemvõimus, sest ta on kõikidest pattudest täielikult vabanenud. See on jumaliku armastuse tasand.

A person engaged only in ministering to the physical welfare of human society cannot factually help anyone. Temporary relief of the external body and the mind is not satisfactory. The real cause of one’s difficulties in the hard struggle for life may be found in one’s forgetfulness of his relationship with the Supreme Lord. When a man is fully conscious of his relationship with Kṛṣṇa, he is actually a liberated soul, although he may be in the material tabernacle.

Inimene, kes on hõivatud üksnes inimkonna füüsilise heaolu teenimisega, ei suuda tegelikult kedagi aidata. Välise keha ja mõistuse hädade ajutine leevendamine pole piisav. Inimese raske olukorra tegeliku põhjuse võib leida enese ja Kõigekõrgema vaheliste suhete unustamises. Kui inimene on täielikult teadlik oma suhetest Kṛṣṇaga, on ta tegelikult vabanenud hing, ehkki ta võib viibida materiaalses ihulobudikus.